-
29. märtsil esietendub Eesti nuku- ja noorsooteatri suures saalis vene-ukraina kirjandusklassiku Nikolai Gogoli vähem tuntud näidendil põhinev „Mängurid”, mis sai lavaküpseks Kaukaasiast pärit külalislavastaja Jevgeni Ibragimovi juhtimisel. Põnevusloo tegevus hakkab hargnema väikeses võõrastemajas, kus otsustab peatuda virtuoosne kaardimängupettur Ihharev. Ihharev meelitab kolm härrasmeest endaga kaarte mängima, eesmärgiks tühjendada nende kukrud. Paraku ei ole need provintslikud härrased sugugi kohmakad kaardiladujad ning hoogne topeltmäng ulatub kaardilauast kaugemalegi.
Gogoli-huvilistele pakub…
-
Ameerika indiaanlased on juba ammust ajast eestlastele tundunud eriliselt paeluvad, müstilised ja täidetud salapärase jõuga. Kas või Oskar Lutsu „Kevade” esimesel leheküljel mainitakse seda fenomeni, traditsioon on jõudnud loomulikult tänapäevani, vendade Urbide naisi niitvate mõistujuttudeni. Mis ime siis, et ka eesti etnodokumentalistid jätavad ugrid-mugrid-handid-mansid naftapuurtornide kasvu jälgima ja seilavad üle Suure Vee punanahku jäädvustama. Liivo Niglas on koos oma USA ja Norra sõpradega avastanud Põhja-California kaunite…
-
Olen ikka püüdnud hoiduda parasiitinformatsioonist ja nõnda ma ei tea täpselt, mis asjaolud on sundinud mõnd kohtuametnikku keelama Kadri Kõusaare debüütfilmi „Magnus”. Ma olen hämmeldunud, et Eesti Vabariigis eksisteerivad sellised hoovad ning et keegi neid kasutab. Kirjandus tunneb aastatuhandeid seesugust nähtust nagu nn kättemaksuteos, kus autor kirjeldab enam-vähem kõigile äratuntavat prototüüpi ning näitab, kes see tüüp on/oli „tegelikult”. Sellesisulisi novelle-romaane oli üsna võimatu keelata isegi nõukogude…
-
On märtsi lõpp1977, Lennart Meri ja Rein Maran Ropi tundrus Käsivarre Lapis, 1200 km Helsingist. Eile oli vägev lumetuisk, istusime põdrakasvatajate onnis muust maailmast ära lõigatuna. Täna sätime koos saami poistega porokarju üle vaatama. „Linnutee tuulte” filmirühm on läbi ime lõpuks Soomes. „Visake küürud seljast, poisid, oleme vabal maal!” – Lennartilt. Moskva ei andnud meile väljasõiduluba, fiktiivsete küllakutsetega oleme nüüd siia imbunud, kuu aega plaanitust hiljem.…
-
Kaheksakümmend aastat tagasi, kui töölised uskusid oma maailmariiki ja astusid kommuunidena ajalooareenile, kehtisid nende hulgas kindlad reeglid. Kes armus punasesse kommunarkasse, pidi arvestama kõikide selle seadustega: kommuunikaaslasi ära ei anta, joo aga viina ja tõmba lõõtsa, kogu ajaleheväljalõikeid Leninist, kõnele esperantot, jaga naisi ja raha – viimane muutub aga peagi kasutuks.
„Piir 1918” esitab meile tegelikult igavese loo kohusetäitmise ja armastuse suhtest. Noor kapten Karl von Munck…
-
Superstaari ei otsita mitte ainult Eestis. Nagu sõnapaar ise juba viitab, on tegu mõistega, mis pärit ingliskeelsest kultuuriruumist valdavalt Ameerikast. Superstaarid, ja seda ka kinolinal, on olnud kuum teema ja kuum kaup juba pikemat aega. Tähti ja kangelasi on iseenesest olnud mitmesuguseid: ühte seltskonda jäävad pooleldi abstraktsed ja ulmelised inimkonna kõikvõimsad abilised nagu Nahkhiirmees ehk Batman ning Ämblikmees ehk Spiderman.
Teine grupp superstaare on sõdalased,…
-
Johnny Deppi näitlejakarjäär on erandlik. Laias laastus võib öelda, et ta alustas Oliver Stone’i filmiga „Platoon” („Rühm”, 1986), kus ta mängis kõiki hoiatavat reamees Gatorit. Varsti tuli taas tuntust kogunud film „Edward Scissorhands” („Edward Käärkäsi”, 1990), mida tudengineiud tavatsesid analüüsida üli-postmodernsete terminite toel. Käärkäe ainetel on meil ju kirjutatud lausa bakalaureusetöid, muidugi naiste poolt ja muidugi sellepärast, et Johnny Depp on nende arvates nii ilus mees.
Põhjus,…
-
Üsna haruldane tunne on astuda kobarkinno, kus kõik, alates paismaisist kuni filmi endani, on etteaimatavalt tuttav ja turvaline, ja väljuda sealt täielikus segaduses, mõistmata, millest täpselt on tingitud uudne ning veider maik keelel ja meeles. Kindlasti ei mõju film „Darjeeling Limited” niivõrd veidralt igale vaatajale, kuid jahmunuid on igatahes rohkem kui üks või kümme, ja näib, et mõnegi jaoks neist on tulemuseks teretulnud värskendus.
Filmi põhiidee on…
-
„Teise Boleyni tüdruku” puhul pean oma ajalooõpetaja kurvastuseks tunnistama, et minu ülikooliaegsed tunnid Inglismaa minevikku on praeguseks jäänud minust juba liiga kaugele, et mäletada täpselt kõiki Henry VIII valitsemisega seotud üksikasju. Pealegi on ajalugu ikka seda ähmasem, mida kaugemale ta meist jääb, nii et hulga väidete kohta ei saa kunagi päris kindlalt öelda, kas see on meelevaldne spekulatsioon või võis see ka tegelikult niimoodi olla. Vaevalt…
-
Kunstimuuseum oli Tederile abielu ja armastus, eneseteostus ja võim. Vähemalt nii väidavad endised muuseumikolleegid filmikaadrites. Seda, et Inge Tederi maailm koosnes ainult muuseumist, on mul raske uskuda, kuigi portreefilm seeriast „Eesti kunstiteadlased” seda pealkirjaga näib rõhutavat. Pigem tundub, et autoreid ei huvitanudki ingetederlikud paralleelsed maailmad või ei suutnud nad neid kontakte teiste elupoolustega tekitada-luua.
Loomulikult on selge, et kunstnike liidu tellimusfilmid keskenduvad välisele, institutsionaalsele kunstile ja…
