-
„Õpetaja” tegemine on kui perekondliku sündmuse ülesvõtmine. Mark oskab oma krambivaba olekuga näitlejad ja mittenäitlejad lahti tõmmata, õppides tõenäoliselt ka ise, kuidas seda imelooma – näitlejat, endale sobilikus suunas liikuma panna. Ja näitlejad tulevadki talle appi. Õhtuti, kui surmväsinud Mark oma Mihkli-Jaani talus osalejatele pannkooke küpsetab, käib samal ajal järgmise võttepäeva tekstide läbimängimine või suisa uute väljamõtlemine. Sedakorda on Laipmanniks veel Jüri Arrak.
Aga koopiat sellest filmist…
-
Ameeriklane Steve Buscemi on paljudele filmihuvilistele tuntud näitlejana, kelle rollisooritustesse kuulub hulganisti omapäraseid, et mitte öelda äraspidiseid tegelaskujusid. Üheks selliseks on ka ajalehereporter Pierre Peders uues filmis „Intervjuu”, mille lavastajaks on Buscemi ise. Tegu on Buscemi neljanda režissööritööga suurel ekraanil, lisaks sellele on ta kätt proovinud ka teles. Tuntuimad on viimases vallas tema lavastatud seriaali „Sopranod” osad, mille eest ta koguni mitmetele auhindadele kandideerima nimetati.
“Intervjuu” on…
-
2005. aastal korraldati seoses PÖFFiga neljandat korda „Baltic Event”, mille eesmärgiks on tutvustada Euroopa ja maailma filmi- ja teleprofessionaalidele uusimaid Baltimaade mängufilme, et edendada nende rahvusvahelist levi ning tõsta Balti filmikunsti rahvusvahelist tuntust. „Event’i” külalistele näidati kinnistel linastustel Eesti, Läti ja Leedu 11 uut mängufilmi. Leedut esindasid Algimantas Puipa „Jumalate mets” ja Audrius Juzėnase „Ghetto”.
„Jumalate mets” (film linastus 16. veebruaril ETVs) valmis Leedu ja Suurbritannia koostööprojektina…
-
Eesti kinodest on viimasel aastakümnel kirjutatud peamiselt kahte moodi: kostab õigustatud kurtmine, et kinoskäimise kohti on liiga vähe ja et need on peamiselt pealinnas, teiselt poolt tuuakse kuuldavale rõõmurõkatusi, kui mõni vastne ekraaniga maja lahti tehakse või mõnd uut kobarkino ehitama hakatakse. Paistab, et noored armastavad kino(de)s käia, ehkki tuleb sedastada, et Eestis on per capita kinoskäimise kordi märksa vähem kui keskmiselt Euroopas. See näitab küll…
-
Hea tahte projekt „Eesti film 100” sai alguse 2. juunil 2005. aastal Tallinnas, kui olulisemad filmiinstitutsioonid leppisid kokku ühises kavatsuses tegutseda Eesti filmikunsti sajandi vääriliseks tähistamiseks 2012. aastal, algatades juubeliprogrammi „Eesti film 100 / Eesti filmi aasta”.
Alustasime nullist. Projektijuht hakkas küll tööle, aga tal ei olnud isegi palka, see tuli kultuurkapitalilt taotleda. Ka tuli projekt n-ö välja mõelda, sest ehkki ideid oli kõigil hulganisti, tuli…
-
„Eesti film 100” programm sai alguse aastal 2005. Tänaseks on taastatud kaks Tallinnfilmi mängufilmi, üks dokfilm ja seitse animafilmi, samuti 1938. aasta kroonikafilmid ning „Eesti Vabariik 90” raames Theodor Lutsu mängufilm „Noored Kotkad”, mis tänavu Eesti Vabariigi aastapäeval sümfooniaorkestri saatel Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis ette kanti ning film on ka DVD-l. Samas tempos jätkamine tähendaks aastaks 2012 kõigest 8–10 mängufilmi, paarikümmet dokumentaal- ja animafilmi. Üsna…
-
Nii otsustaski töögrupp algatada Eesti rahvusfilmograafia koostamise, eesmärgiks on koondada ühte teosesse olulisem informatsioon kõigi Eestis 1912. aastast saadik tehtud filmide kohta. 2007. aasta hilissügisel moodustati selleks MTÜ Eesti Filmi Andmebaas, mida hakkasid juhtima stuudio F-Seitse filmiprodutsent Reet Sokmann projektijuhi ja Tallinna ülikooli meediaprofessor Hagi Šein peatoimetajana.
Ettevalmistustöö käigus esialgne idee laienes. Otsustati, et trükise asemel on otstarbekam luua elektrooniline andmebaas, millel võiks olla atraktiivne ja…
-
4. oktoobril 2006. aastal avati Tõnis Liibeki kureeritud näitus „Elavad ja laulvad pildid. Näitus varasest kinoajaloost Eestis”, mis oli valminud koostöös ajaloomuuseumi ja algatusrühmaga „Eesti film 100” ning andis ilusa võimaluse kuulutada välja filmimuuseum. Sellega märgistati ka teine tähistamist väärt 100 aastat, mille jooksul on nüüd Eestis filme näidatud ehk „Eesti kino 100”. Huvitava artefaktina saabus Saksamaalt näitusele Edisoni kinetoskoobi koopia, mille originaali näeb Viini tehnikamuuseumis.…
-
Nelja aasta pärast sajandivanuseks saava eesti filmi kohta pole seni ühtki kokkuvõtlikku monograafiat, ajalugu või tõlgendust. Siin-seal on puhuti avaldatud artikli- ja kriitikakogumikke või üht kitsast valdkonda, näiteks animatsiooni, käsitlevaid teoseid, viimati praegugi veel poodides saada kanadalase Chris Robinsoni „Between Genius and Utter Illiteracy” ja seegi inglise keeles. Kogu sajandit hõlmavat eestikeelset kokkuvõtet aga pole.
Võime ju end välja vabandada, et eestlased ongi rohkem teoinimesed, kes…
-
Tänapäeval filmist kõneldes mõtleme selle all liikuvat pilti, olgu siis videos või DVD-l. Klassikalise kinofilmi puhul tuleb meeles pidada, et tegu on 35mm filmilindiga, millel on mitmeid komplekti osi: originaalnegatiiv, vahepositiiv, duubelnegatiiv, magnetheli ja optiline heli. Kinodes näidatakse positiivi, mis kaotab iga kord projektorist läbilaskmise tulemusena oma kvaliteedis; arhiivikõlbulikuks peetakse positiivi, mida on näidatud alla 50 korra.
2005. aastal kirjutasid filmiinstitutsioonide esindajad alla kokkuleppele „Eesti film 100”,…
