-
Saksa ohvitser, ilmetu ja julm nagu nõukogude aja filmides, pakub talle pärast väikest järelemõtlemist püstoli ühe kuuliga. Lase oma kapten maha ja sa oled vaba. Mees teebki seda kõvasti tõmmeldes. Jäetakse ellu, aga ta ei pannud tähele, et sakslased mineerisid sadama. Plahvatus ja järgmine kord kohtume mehega juba kusagil mere ääres, kust segamini löödud ja külmas vees ligunenud madruse veavad elule tagasi mungad.
Järgmise, kogu filmi põhiosa…
-
„Detsembrikuumus” annab enam-vähem selge vastuse küsimusele, kui palju maksab ühe vabariigikukutajast mässaja elu. Kümme pirukat oli see hind, mille vastu vahetatud kuul niitis Spetsialisti tänavasillutisele verd ökitama. Muidugi jättis film vaatajale ka võimaluse arvata, et tulistajaks oli suhteliselt äpu, kuid vapper leitnant-arhitekt Tanel Rõuk, kuid pagar Juliuse poeg Joosep (Emil-Joosep Virkus) pidi ju ometi kätte maksma oma tapetud isa eest. Revolver lapseohtu nagamanni käes ja teda…
-
Joel ja Ethan Coeni uusim film „Põletada pärast lugemist” on saanud külma vastuvõtu paljudelt maailmamainega kriitikutelt, kes otsivad sellele kohta vendade loominguteljel. Seekord tundub arukam suure pildi asemel vaadata väikest.
Tõsi, „Põletada pärast lugemist” jääb marginaalseks, võrreldes selliste Coenite filmitippudega nagu „Suur Lebowski” (1998), mis mõjub lausa ajastu portreena, või piinliku täpsusega nüansseeritud „Fargo” (1996). Kuid ka selles filmis on siiski see mingi eht coenlik kvaliteet, mis…
-
„Jalakäija” („Der Fußgänger”, Šveits-Saksamaa-Iisrael 1973, 94 minutit). Režissöör Maximilian Schell, stsenaristid Dagmar Hirtz ja Maximilian Schell, operaatorid Klaus König ja Wolfgang Treu, helilooja Manos Hatzidakis, monteerija Dagmar Hirtz, produtsendid Maximilian Schell, Franz Seitz ja Zev Braun. Osades Gustav Rudolf Sellner (Alfred Giese), Maximilian Schell (Andreas Giese), Peter Hall (Rudolf Hartmann), Peggy Ashcroft leedi Grey), Elisabeth Bergner (Henriette Markowitz) jt.
„Kohtunik ja tema timukas” (“Der Richter und sein…
-
Naftarublad teevad Venemaal imet, väidetavalt ligi kahekümne miljoni dollarilise eelarvega pompoosne mängufilm „Admiral” on ekraanidel. See on režissöör Andrei Kravtšuki kolmas film, eelmised on kahvatu „Jõulumüsteerium” 2000. aastal ja südamlik lastekodulugu „Itaallane” 2005. aastal. „Admiral” on suurejooneline ja lihtsakoeline armastuse lugu, taustaks Venemaa pöördelised XX sajandi alguse aastad. Filmi on värvatud vene näitlejaskonna paremik, suurepärast juhtpaari Habenski-Bojarsakaja võisime näha aasta tagasi filmis „Saatuse iroonia. Lugu läheb…
-
Klausil on ka film luuletaja Hannes Varblasest, kelle kuju ikka Tartus kohata võib, kui sealt jälle pikalt ära oldud. Kahjuks kipub siin kaamerapilt esimesel neljal minutil (kuni Varblane temast luuletust hakkab kirjutama) vibama, mis on kuidagi harjumatu. Vahest viitab kaamera värisemine teose ühele tegevuspaigale, Viinahaua kõrtsile, mis on aga nüüd kinni pandud. Mida Varblase film üldse ütelda tahab, seda on raske öelda, vahest seda, et mõni…
-
Kaks näidet. 24. aprillil 1990 saatis Eesti Kinoliidu (KL) juhatuse vastutav sekretär Eesti NSV Siseministeeriumi avaliku korra kaitse ja välismaalaste registreerimise osakonnale (!), kirja, kus palutakse vormistada väljasõiduluba „meie kutsel Tallinnasse saabunud Hollandi režissöörile ja vahendusfirma Center for International Media Research omanikule Leonard M. Hennyle” Rapla rajooni ja Saaremaale. Märgitakse ära Tallinnast väljasõidu kuupäevad ja veel, et „Leonard M. Henny Tallinnas viibimise programm on kooskõlastatud ettenähtud…
-
Enn Säde, filmimees, kellel on homme 70. sünnipäev, mille puhul Sirp kena tervist ning kaua särtsuvat silma ja sulge soovib!
-
Kui Sidney Lumet 1957. aastal debüteeris Reginald Rose’i lavastuse põhjal tehtud filmiga „12 vihast meest”, sai sellest kinomaailmas omaette fenomen. 40 aastat hiljem lavastas William Friedkin uusversiooni ning lugu kõlas endiselt mõjusa ja aktuaalsena. Nüüd, aastal 2008, on Nikita Mihhalkov lavastanud Sidney Lumeti filmi alusel venemaise uusversiooni ning algidee kinnitab jälle oma geniaalsust. Lugu on küll toodud kaasajale lähemale, üksikasju on kohandatud ja laiendatud, ent üldine…
-
