
„Laskumine orgu“ ei püüagi Peeter Lauritsa maailma ära seletada, vaid loob ruumi, kuhu vaataja saab ettevaatlikult siseneda: tajuda selle ruumi rütmi, vastuolusid ja intensiivsust.

Kaouther Ben Hania: „Ei tohiks olla lõhestumist või eriarvamusi lapse surma teemal. Selles peaksime olema kõik ühel seisukohal, eurooplased või mitte.“
Eesti filmirežissöörid, kes on osavad jutustama teiste lugusid, on oma huvide kaitsel kidakeelsed. Kuidas olukorda parandada?

„Midagi tõelist“ näitab, et Eesti filmis ei pea enam rääkima publiku- ja kunstfilmist tingimata eraldi kategooriates, vaid üha enam sulavad need kokku üheks täisvereliseks tervikuks.

15. märtsi õhtul jagati Hollywoodis taas kord välja Ameerika filmiakadeemia auhinnad. Miks sai parima filmi kuldkujukese „Üks võitlus teise järel“?

Hea täispikk animatsioon võikski olla prototulevike generaator, mis kutsub vaatajaid kujutlema ja kaaslooma. Omal moel on seda teinud nii „Arco“ kui ka „K-popi deemonikütid“.

Evar Anvelt: „Mina pole kindlasti see, kes teeb midagi menu pärast. Mõtlen sellele, mida ma filmiga öelda tahan ja kas ma selle ka kokku saan.“

„Õnn on elada me maal“ kõrvutab Velikije Luki bändi arengulugu Nõukogude Liidu viimase aastakümnega, et ühtlasi näidata, kuidas noorte alternatiivliikumine sõnavabadusele teed rajas.

„Säärase mulgi“ tegijad on julgenud kätte võtta eesti esimese pärisoma näitemängu ja oskavad 154 aastat hiljem sellest ikka veel kevadist kasemahla leida.

24. II 1953 – 12. III 2026
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.