
Kunstilise tervikuna ajab Taani ulmedraama „Igavesti“ endale seatud lati maha, kuid väärib tähelepanu ambitsioonikuse tõttu rääkida ühtaegu inimlikust armastusest ja globaalsetest keskkonnamuutustest.


Omaette teosena on filmile „Sülita mulle näkku“ keeruline praegu alla kirjutada, kuid Vainokivi käekirja ja stiili austajatele on sel kindlasti oma väärtus olemas.

Liina Triškina-Vanhatalo: „Filmide ja seriaalide kaudu teame väga hästi, milline on elu Inglismaal, Prantsusmaal, Soomes, ka kaugemates riikides, aga milline näeks kinolinal välja meie enda elu?“

Veneetsia Kuldlõvi tänavune võitja, hispaania melodraamakuningas Pedro Almodóvar pole kunagi tagasi põrganud kuumade kultuuri- ja/või ühiskonnateemade käsitlemise eest.

„Navigaator Pirxi“ taastatud eestikeelne versioon võimaldab näha unikaalsetes oludes valminud ulmefilmi uue pilguga.

Kuigi paljud eesti dokitegijad ei tunneta, et filmivaldkond pakuks neile vajalikku tuge, on vähemalt olemas toetav kogukond, kellega saab teha plaane olukorra parandamiseks.

„Pimeala“ on liigutav ja kõnekas tunnistus Anna Hintsi arengust rabavalt inimliku ja üdini empaatilise lavastajana.

Kadri Koop: „Filmitegemise juures on väga raske, kui pole mingeid kontakte ega kedagi, kes suunaks. Lihtsalt on vaja võtta kaamera ja hakata tegema.“

„Surm on elavate probleem“ on skandinaavialikult tumemeelne, ent sisaldab siiski parajalt musta huumorit, et draama ajuvabadusest ka nalja pakuks.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.