Toeta

Arhitektuur

  • Arhitektuur on masohhism
    Sam Jacob: „Kas arhitektuur meeldib või mitte, polegi peamine. Oluline on, et riik usub arhitektuuri kui tähenduslikku.“     
    Reio Avaste

    Arhitektuur on masohhism

    Sam Jacob: „Arhitekti roll on alati muutuses: kord visionäär, kord riigi palgal elamuehitaja, kord aktivist, kord poliitik, kord kunstnik, kord isik, kes keeldub maju joonistamast.“

    Mikael Ristmets
    8 minutit

  • Leila Pärtelpoeg 17. IX 1927 – 21. XI 2025

    Meie hulgast on 98. eluaastal lahkunud legendaarne sisearhitekt ja õppejõud Leila Pärtelpoeg. Ta oli oluline eesti kultuuri uuendaja, kes hakkas väärtustama ajaloolisi interjööre ja taastas mõisaid Lahemaa rahvuspargis.
    Tallinnas inseneri perekonnas sündinud Pärtelpoeg õppis inglise kolledžis. Aastatel 1946–48 õppis ta Tallinna Polütehnilises Instituudis (nüüd TTÜ) arhitektuuri ja 1948–54 kunstiinstituudis (nüüd EKA) sisearhitektuuri.
    Pärtelpoja esimene töökoht 1954-55 kultuuriministeeriumi kunstimälestiste inspektorina äratas temas küll pärandihuvi, kuid esialgu kavandas ta mitmes…
    2 minutit
  • Elevant toas. Maastikuarhitektuuri väljakutsed kobarkriisis
    Maastikuarhitekti Kongijan Yu kavandatud Tianjini Qiaoyuani pargis on ühendatud maastikukujundus ja ökosüsteemi teenused.     
     Mydogistiaotiaohu / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

    Elevant toas. Maastikuarhitektuuri väljakutsed kobarkriisis

    Maastikuarhitekti ülesanne pole enam üksikute probleemide lahendamine, vaid liikumine maailmavaadete ja rollide vahel olukorras, kus ebastabiilsusest on saanud püsiv seisund.

    Maarja Gustavson,
    Maarja Tüür
    6 minutit
  • Võisteldes kvaliteedi poole
    Viimastel aastatel on Tallinnas toimunud kuni kolm arhitektuurivõistlust aastas. Edaspidi tuleb neid peaarhitekti büroost vähemalt kümme aastas, kinnitavad Oliver Alver ja Mae Köömnemägi.     
     Margit Mutso

    Võisteldes kvaliteedi poole

    Arhitektuurivõistlusi ei saa korraldada tühjalt kohalt, vaid peab olema selge tellimus ja kindel ruumiprogramm.

    Margit Mutso
    9 minutit
  • Põlva raekoda ja keskväljak ning Eesti regionaalareng
    Põlva uus raekoda (arhitektid Urmo Mets, Lisette Tiirik ja Dora Mate-Stryker, Annika Laidroo ja sisearhitekt Maarja Mets) on linna identiteedi loomisel ülioluline, lisaks kaua oodatud täiendus peaväljakule. Tumedast puidust fassaad ja mätaskatus haakuvad hästi nägemusega Põlva uuest puitarhitektuuriga linnasüdamest.      
    Arvo Meeks

    Põlva raekoda ja keskväljak ning Eesti regionaalareng

    Põlva linnaruumi areng annab tunnistust linnajuhtide pikaajalisest strateegiast ja selle teostumisest linna uueks kujundamisel.

    Kalle Vellevoog
    4 minutit
  • Paberarhitektuuri võidukäik
    ,,Joonistatud paralleelilmad“ on toonud värske hingamise arhitektuurimuuseumi suurde saali ainulaadse ruumikujunduse, aga ka uue rõhuasetusega.      
    Evert Palmets

    Paberarhitektuuri võidukäik

    Pascal Bronneri näitus ületab arhitektuuri ja kunsti piiri ning toob nähtavale selle osa arhitekti loomingust, mis pole projekteerimine.

    Adrian Abner
    4 minutit
  • Ruumimõte on alati arhitektiga
    „Kui ma parajasti maju välja ei mõtle …“ on hoolikalt koostatud nostalgiline näitus, mis tuletab meelde, kui mitmekülgne on arhitekti loominguline eneseväljendus.     
    Evert Palmets

    Ruumimõte on alati arhitektiga

    Arhitekti töö ei saa kunagi piirduda hoonete tehnilise projekteerimisega. Ilma põhjalike mõtte- ja vormiotsinguteta on tulemuseks vaid keskpärasus.

    Kaidi Põldoja
    3 minutit
  • Ilma ei jää keegi, lihtsalt kihutada saab vähem
    Tänava kvaliteet määrab linnaelu kvaliteedi. Pildil äsja renoveeritud Laikmaa tänav. Ühekülgne liiklussoon on ümber kujundatud eri katendite ja elementidega meeldivaks ruumiks, kuhu on mahtunud bussid, trammid, jalakäijad ja ka haljastus.    
     Ken Mürk / ERR / Scanpix

    Ilma ei jää keegi, lihtsalt kihutada saab vähem

    „Tallinna tänavaruumi juhendi“ järgi on tänav tervist toetav kvaliteetne elukeskkond, mis on küll liikluskoridor, aga lisab ühtlasi kohale väärtust.

    Siim Tanel Tõnisson
    4 minutit
  • Väliruum, mis kasvatab liikumisrõõmu
    Tallinna Martsa tänava põhikooli võidutöö siseõue vaade. Autor Arhitekt Must, arhitektid Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Mari Liis Aader, Patrick Barbo ja Kelly Grahv.

    Väliruum, mis kasvatab liikumisrõõmu

    Tuleviku teadmistepõhiselt rajatud koolides on mitmekesise sise- ja väliruumiga õpikeskkond, mis toetab laste arengut ja heaolu.

    Katrin Koov
    8 minutit
  • Pritsimajade uus põlvkond
    Anu Kulbachi ja Ivo Rannaste Kavakava projektist edasi arendatud Jüri komando on ehitatud Vastseliina prototüübi alusel. Esimesel korrusel on garaaž, ülal olmeruumid. Iseloomulik on sümboolne torn (2024).      
    Margus Pahv / Riigi Kinnisvara AS

    Pritsimajade uus põlvkond

    Kohalik arhitektuuriklassika ning kuulsad rahvusvahelised ilmingud on jäänud kaugeks. Atraktiivsetest maamärkidest on loobutud pragmaatiliste valikute kasuks.

    Ivo Paulus,
    Karin Paulus
    6 minutit
Sirp