Toeta

Arhitektuur

  • Riigi ja arhitektuuri seostaja
    Karin Hallas-Murula loodab, et lugejad saavad raamatust peale arhitektuuriajaloo teadmiste kaasa ka ettekujutuse, mida kunagi tähendas olla arhitekt.      
    Piia Ruber

    Riigi ja arhitektuuri seostaja

    Karin Hallas-Murula: „Habermanni-Johansoni elus ja loomingus kajastub arhitekti ameti väärikus, nende arhitektuur õpetab tõsist suhtumist, järjepidevust ja praktilisust.“

    Karen Jagodin
    8 minutit
  • Uhke retk klassikute pärandisse
    Urla majas oli 18 büroo- ja 15 äriruumi, 22 korterit ja seitse autogaraaži, 60 telefoni ja kolm lifti. Alumiselt korruselt seitsmendale jõudmiseks oli vaja astuda 198 astet – tegemist oli kohaliku pilvelõhkujaga.      
    Karin Hallas-Murula fotokogu

    Uhke retk klassikute pärandisse

    Habermann ning Johanson on saanud väärika monograafia, mille rikkalikku mõtteainest pakkuvat teemaderingi veel uuteski kirjutistes nosida sooviks.

    Karin Paulus
    4 minutit
  • Peidus ja esil Tallinna Linnateater
    Majal on kolm selget põhiideed: et maa all olev osa oleks visuaalselt avatud tänavale, et Aida tänavalt säiliks vaade hoovi ning et lavatorni katus oleks ühtlasi tribüün – torn on osa maastikust, mitte eraldiseisev asi.     
    Tairo Lutter / Postimees / Scanpix

    Peidus ja esil Tallinna Linnateater

    Nii nagu Linnateatri identiteet peitub vanalinna saalides, nii loob hea arhitektuur raamid inimlikule kogemusele, mis suunab väärtushinnanguid laiemalt.

    Triin Ojari
    6 minutit
  • Eesti 2025. aasta arhitektuuripreemiate nominendid
    Suvemaja Eksi boks. Arhitektid Ott Kadarik, Mihkel Tüür ja Krista Kohv (Kadarik Tüür Arhitektid), ehitaja Marko Ojakallas, fassaadi teostajad Mattias Veller ja Erki Kasemets, trepimeister Ainar Luik.     
    Asmus Soodla

    Eesti 2025. aasta arhitektuuripreemiate nominendid

    Arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liidu ning kultuurkapitali preemiate laureaadid kuulutatakse välja 2026. aasta 14. veebruaril.

    5 minutit
  • Õnnestumised ja altminekud. Sisearhitektuur pulbitseb
    Eesti saatkond Singapuris. Sisearhitektid Mari Hunt, Jekaterina Zakilova, Kristian Taaksalu ja Nele Šverns, valgusprojekti teostajad Mariliis Kundla ja Marko Kuusik (ITK Lighting).      
    Mari Hunt

    Õnnestumised ja altminekud. Sisearhitektuur pulbitseb

    Sisearhitektuurist kui distsipliinist võib konkursi järgi jääda mulje kui millestki jõuka ühiskonna teenistuses olevast. Tegelikult me ju selles seisus ka oleme.

    Mart Kalm
    7 minutit
  • Arhitektuur on masohhism
    Sam Jacob: „Kas arhitektuur meeldib või mitte, polegi peamine. Oluline on, et riik usub arhitektuuri kui tähenduslikku.“     
    Reio Avaste

    Arhitektuur on masohhism

    Sam Jacob: „Arhitekti roll on alati muutuses: kord visionäär, kord riigi palgal elamuehitaja, kord aktivist, kord poliitik, kord kunstnik, kord isik, kes keeldub maju joonistamast.“

    Mikael Ristmets
    8 minutit

  • Leila Pärtelpoeg 17. IX 1927 – 21. XI 2025

    Meie hulgast on 98. eluaastal lahkunud legendaarne sisearhitekt ja õppejõud Leila Pärtelpoeg. Ta oli oluline eesti kultuuri uuendaja, kes hakkas väärtustama ajaloolisi interjööre ja taastas mõisaid Lahemaa rahvuspargis.
    Tallinnas inseneri perekonnas sündinud Pärtelpoeg õppis inglise kolledžis. Aastatel 1946–48 õppis ta Tallinna Polütehnilises Instituudis (nüüd TTÜ) arhitektuuri ja 1948–54 kunstiinstituudis (nüüd EKA) sisearhitektuuri.
    Pärtelpoja esimene töökoht 1954-55 kultuuriministeeriumi kunstimälestiste inspektorina äratas temas küll pärandihuvi, kuid esialgu kavandas ta mitmes…
    2 minutit
  • Elevant toas. Maastikuarhitektuuri väljakutsed kobarkriisis
    Maastikuarhitekti Kongijan Yu kavandatud Tianjini Qiaoyuani pargis on ühendatud maastikukujundus ja ökosüsteemi teenused.     
     Mydogistiaotiaohu / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

    Elevant toas. Maastikuarhitektuuri väljakutsed kobarkriisis

    Maastikuarhitekti ülesanne pole enam üksikute probleemide lahendamine, vaid liikumine maailmavaadete ja rollide vahel olukorras, kus ebastabiilsusest on saanud püsiv seisund.

    Maarja Gustavson,
    Maarja Tüür
    6 minutit
  • Võisteldes kvaliteedi poole
    Viimastel aastatel on Tallinnas toimunud kuni kolm arhitektuurivõistlust aastas. Edaspidi tuleb neid peaarhitekti büroost vähemalt kümme aastas, kinnitavad Oliver Alver ja Mae Köömnemägi.     
     Margit Mutso

    Võisteldes kvaliteedi poole

    Arhitektuurivõistlusi ei saa korraldada tühjalt kohalt, vaid peab olema selge tellimus ja kindel ruumiprogramm.

    Margit Mutso
    9 minutit
  • Põlva raekoda ja keskväljak ning Eesti regionaalareng
    Põlva uus raekoda (arhitektid Urmo Mets, Lisette Tiirik ja Dora Mate-Stryker, Annika Laidroo ja sisearhitekt Maarja Mets) on linna identiteedi loomisel ülioluline, lisaks kaua oodatud täiendus peaväljakule. Tumedast puidust fassaad ja mätaskatus haakuvad hästi nägemusega Põlva uuest puitarhitektuuriga linnasüdamest.      
    Arvo Meeks

    Põlva raekoda ja keskväljak ning Eesti regionaalareng

    Põlva linnaruumi areng annab tunnistust linnajuhtide pikaajalisest strateegiast ja selle teostumisest linna uueks kujundamisel.

    Kalle Vellevoog
    4 minutit
Sirp