Uut ÕSi on EKI tutvustanud kui asjaliku stiilitasandi keelejuhist. Küllap see nii enamasti ka on. Aga kas sellest ÕSist saab asjaliku teksti kirjutaja siiski alati abi? ÕS 2018st leiab märksõna parvlaev alt: „p`arv+l`aev mer autotekiga reisilaev“. ÕS 2025 ütleb: „Grammatilised andmed <p`arv+l`aev, -laeva, -l`aeva; -l`aevu ~ -l`aevasid 22u>. Tähendusvihjed, sünonüümid (= praam). Info. Üldkeeles on praam ja parvlaev sünonüümid. Erialakeeles on kasutusel parvlaev.“¹ Teatavasti on ÕS 2025 kirjakeele alus, kuid – millisel kombel seda seal tarvitada? Praam ei ole laev – kirjakeele üldtarvitatavas osas². Sama hästi võinuks ÕSis olla kirjas „Siga (= mölakas). Üldkeeles on mölakas ja siga sünonüümid. Erialakeeles on kasutusel siga“. Nii et kui pole just tegu loomakasvatusteema ja erialaväljaandega, võiks sea alati asendada mölakaga?

Mölakat miskipärast ÕSis pole, kuigi ühtmoodi kõnekeelsed on sünonüümidena mõlemad, nii praam kui ka mölakas. Tõsi, praami pole EKI ühendsõnastikus parvlaeva sünonüümina määratletud vulgaarseks, kuigi laev võiks olla ju solvunud, kui teda praamiks³ nimetatakse.

Parvlaeva ja praami koht on eraldi märksõnadena ÕSis, mis on kirjakeele normi alus, kusjuures praam on „mer (pukseeritav) lihtsa ehitusega (kauba)laev“ (vt ÕS 2018), mitte parvlaeva sünonüüm. Praam ja parvlaev sünonüümidena on igati omal kohal mis tahes registri keelekasutust kirjeldavas (nii räägitakse) EKI ühendsõnastikus, mis pole kirjakeele normi alus.

ÕSis esitatust peaks piisama asjaliku teksti vormistamiseks.