Noorte teadlaste hääl
Els Heinsalu: „Toimub teaduse ja hariduse, seeläbi kogu ühiskonna ja riigi kahjustamine ja hävitamine.“
Kommentaar – Ütle, mis värk on!
Juhtimise võlu ja valu
Kindel finantsplaan ja ärimudel ei taga edu, jätkusuutlikud organisatsioonid peavad keskenduma ka pehmetele väärtustele, looma inimese füüsilist ja vaimset tervist toetava töökeskkonna.
Sõjast, ebakorrektselt
Nüüd, kui Oscarite hooaeg on möödas ja tunnustatumad filmid Eesti kinolevis…
Hruštšovkade sula
Millega tegeleb Ruumiringluse algatus? Mida teha kahanevates linnades tühjalt seisvate hoonetega?
Lõpetamata arhitektuur ja kohandatud kasutus
Linnaruumi pooleliolevad hüljatud ehitised on hea võimalus luua teistsugune avalik ruum.
Arhitekt, kes päästab maailma
Balkrishna Doshi on esimene Indiast pärit arhitekt, kes pärjati selle aasta Pritzkeri auhinnaga, kuigi ta ise ei pea ennast arhitektiks, vaid uurijaks, harmoonia kujundajaks.
Pöörane ballaad
Tundub, et keegi on ühe suure tantsuhüppega karanud saja aasta taguste romantilisi ballaade kirjutanud eesti naisluuletajate kõrvale.
Kuidas panna muuseumikogu elama?
Kiasmas puudub küll püsiekspositsioon, kuid muuseumikogust korraldatud kuraatoriprojektid toovad teosed vaatajale märksa lähemale.
Ükski eesti…
Üks roll
Rasked ja kerged reisikohvrid
Näitus „Sinna ja tagasi“ haakub hästi muutunud maailmaga. Valitud teema on kontsentreeritud, kuid sellele vaatamata ulatuslik.
Võidujooksu asemel võimalused
Valitseva pragmatismi tuules, tiivustatuna SKT kasvust, küsitakse ikka ja jälle: mida saab teadusele antud raha eest?
Imelind, ehk küsid veel üks kord …
Marie Underi eluajal teda Rootsis ei tuntud ega tunnustatud, kuid näib, et nüüd ollakse valmis teda omade sekka võtma.
Kohtuvõimu piiridest ja seadusandlikust lobisemisvajadusest
Omaaegset kuulsat hüüdlauset – partei ja valitsus on üks – parafraseerides võib praegust olukorda demokraatlikes riikides iseloomustada kui situatsiooni, kus parlament ja valitsus on üks.
Mart Noorkõiv
on vabakutseline filmivaatleja ja tõlkija, lõpetanud Tartu ülikooli klassikalise filoloogia eriala.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
EV 100 puhul on põhjust tunda heameelt filmiprogrammi õnnestunud avangu üle. Moonika Siimetsa „Seltsimees…
Tants vajub madalseisu, kui puuduvad mõte ja sisu
Nii Eesti Rahvusballeti „Katariina I“ kui ka San Francisco Balleti „Frankensteini“ puhul jääb arusaamatuks, mis on nende lavastuste idee, milles seisneb loojate tung ja tahe.
Osakem hoida ja hinnata seda, mis meil on
Robert Jürjendal: „Kui juhuslik heli on tekitatud veenvalt, nii et juhust kontrollitakse, siis see paradoksaalsel kombel ei olegi juhuslik.“
Kunstiõhk ja mõnda, mis seal ripub
Margot Sameli näitus ei ole hooajaline kunstiprojekt, vaid aastatepikkuse kunstikogemuse settimise tulemus.
Suure Stalini mõõtmatu tsirkus
Teekond kõige naljakamast kõige kurvemani on lavastuses „Cabaret Siberia“ kabareelikult lühike ja ootamatute pööretega.
Kohtumised terve mõistuse varjupoolel
Näitlejad Isabelle Huppert ja Gaspard Ulliel räägivad Benoît Jacquot’ mängufilmi „Eva“ tumedatest allhoovustest.
Unistus tõelisest muusikaärist
Tallinn Music Week’i mõjuna on aegamisi terves muusikavaldkonnas tekkinud tohutu surve efektitseda, paremini reklaamida, taotleda EASi raha.
Lastesürrealist Marko Kompus
Marko Kompuse luule on isegi sürrealismi kohta liiga sürrealistlik, väljudes ette antud reeglitest, mis omakorda mõjub ärritavalt.
Süümemõnu – Seksikas ja elitaarne
Põrgutee on sillutatud heade kabistustega
Ehkki Urmas Vadi tipib vahepeal ohtlikult õhukesel jääl, pole tema lavastus õhkamine vana hea aja järele, kui karvane käsi võis karistamatult muljuda sekretäri kannikat.
Kes kardab Jordan Petersoni?
Arsti, eriti psühholoogi, peab inimene usaldama, mitte kaaluma iga sõna nagu teadusartikli retsensent. Peterson on ajastu ja põlvkonna hingetohter, keda usaldatakse.
Kriitika kui kodanikualgatus
Vaheetapp, mil ei olda enam punkar, kuid veel mitte ka professor, võib ajuti toota korralikku, kuid igavat kirjutust. Lõpuni ei suuda Mudlum ometi pea kunagi jorutada – anne takistab.
Merevaigukebab
Saara Hacklin: „„Sinna ja tagasi“ on naasmine muuseumi algusaegade juurde. Maailm on muutunud ja muutunud on ka kunstiväli.“
Helsingi Kiasma näitus „Sinna…
