Ja plastimaks saagu!
Iga samm föderaalsema Euroopa poole toetab edumeelsust ka Eestis.
Loeme raha!
Üldiselt tehakse näitusi igat senti lugedes, iga sammu kaaludes ja nii saadakse hakkama üpris suurel pinnal kümme…
Veel ei tea, kas unistasin just seesugusest e-raamatu juurutamisest
Uus keskkond peaks tööd alustama juba oktoobri keskel. Selleks on Eesti Rahvusraamatukogu koostöös kultuuriministeeriumiga välja kuulutanud hanke.2 Tõsi küll, täit kindlust, et Widmarki „LasseMaia…
Tappev mängulust
Näitlejate mängu poolest on Kellerteatri „Mäng“ tõesti heal tasemel: Andres Roosilehe ja Meelis Kubo katkematu tango on paeluv ja mitmekülgne.
Urbaansed palavikuunenäod
Arhitektuurikoomiksi näitusel hargnevad hallutsinatoorse jumega lood, mis pakendavad ulmedraama vormi filosoofilisi mõtisklusi urbanistikast ja inimloomusest.
Tuttava linna tuled – Kärdla köikse suurem vaatmisväärsus ongid Kärdla ise
Kaalu Kirme 12. XI 1928 – 15. VII 2020
Kaalu Kirme sündis Tallinnas hiidlasest ema Hilda ja Võrumaalt pärit politseikordnikust isa Gustav Kriseli esimese pojana. Lapsepõlvesuved veetis ta Hiiumaal Jausa külas vanavanemate talus ning kooliteed alustas Rahumäe algkoolis Nõmmel. 1940. aastal pärast Eesti okupeerimist…
Ando Keskküla kadunud teoste maailm
Kunstniku elutööd kokku võtvalt retrospektiivilt oleks eeldanud küllust ja tihedust, kuid Keskküla loomingut on Kumu kõrge ja kõleda suure saali kohta napilt.
Ando Keskküla on…
Väljaspool halastuse piiri
Kalle Käsperi romaani „Ime“ peategelasel aitavad leinaga toime tulla olmelised rituaalid.
Kunstnikud ja literaadid pole kogu kultuur
Kus kõik ei õpitud – Peterburis ja Riias, Danzigis (Gdańskis) ja Varssavis, Berliinis ja Karlsruhes, Darmstadtis ja Dresdenis, Brnos ja Viinis, Grazis ja Zürichis, koguni Toulouse’is, Glasgow’s ja Budapestis.
Looming on püha
Marian Kivila: „Suvenäitustega püüame seista kaduva vaba maailma eest, kuigi näituse kureerimisel ei ole ma kunagi mõelnud, et teen poliitilist näitust ja esindan poliitilist kunsti.“
Pärlite turvaline mänguruum
Sellesuvine „Klaaspärlimäng“ tõstis esile minevikupärandi, kuid pööras vähe tähelepanu unustusse vajunud heliloojatele ja nüüdisaja loomingule.
Runneli mõtteterade külimit
Kogumikus „Ma ja ta ka“ on põimunud ainulaadsel moel märkmiku pretensioonitus ja klassika sügavamõttelisus.
Rock’n’roll muinasjutumaal
Tuhatkond muusika, käsitööõlle ja maaliliste maastikuvaadete nautijat moodustasid Käbliku talus justkui positiivsusest pakatava tervikorganismi.
Monumendiraevust kunstiuurija pilguga
Iga teine Tallinna 1970ndate ja 80ndate avaliku ruumi skulptuur on omamoodi iseenda eitus.
Aeg muusikas ja muusika ajas
Heliloojate kuulsus ajas pole midagi konstantset, mõnikord tunnevad kaasaegsed oma geeniused ära, mõnikord mitte, ja ka pärast surma tekkinud populaarsus ei pruugi jääda igavesti püsima.
Võimatu vaid Tallinnas
Tallinnas pole ilm halvem kui Helsingis, Oulus või Oslos. Kliimal ja geograafilisel asukohal pole jalgrattaga liiklemisel kaugeltki kõige kandvam roll.
Kohtumine tundmatuga kesk kurnatud loodust
Kui kaob rahvas, kultuur ja keel, kaob sellega koos mõtlemisviis ja maailmanägemine, tõdevad Edina Csüllög ja Anti Naulainen.
Post-sõnastik LII – Ajasilmus
Plastimure
Edumeelsetest materjali, sealhulgas bioplasti, tootmise ja kasutamise stsenaariumidest oleks palju kasu nii Eestis kui mujal ning plastimure saaks leevendust.
Perekond ja leibkond
Rahvaloenduse eel on vaja täpsust ja selgust ühiskonna tuumüksuste defineerimisel, sest eelmisel sajandil kasutatu ei kirjelda enam tegelikkust.
Lapsik kritseldus kvaliteetgrafiti asemel
Epistlit võib ju teatris lugeda, aga seda võiks teha veenvamalt kui teater Must Kast kapitalismikriitilises lavastuses „Sada sekundit südaööni“.
Mari Laaniste, kunstiteadlane ja kirjanik
Toonid, kajad ja kahinad ehk
Kõik on omavahel seotud – astronoomia, muusika ja puud metsas
Beethoveni 14. klaverisonaat kannab tiitellehel pealkirja „Quasi una fantasia“ ja sellel pole astronoomiaga mingit pistmist. Isegi fantasia tähendab siin pigem improvisatsiooni…
