Sõprus sõgesikuga
Kaasajooksmine USA välispoliitiliste avantüüridega kahandab Eesti võimalusi kodule lähemal.
Jaan Krossi roigasaedade vahel
Kui eestlastele on Jaan Kross tähtis meie ajaloo mõtestajana, siis Hollandi lugejatele on tema raamatud aken tundmatusse maailma.
Meenutades Jaan Krossi
Tee kahest kaneelipurgist iganädalaste sõbralike kohtumisteni
Kuus kümnendit viljakat loometööd
Leila Pärtelpoeg on pälvinud kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia kui ajalooliste interjööride parim asjatundja.
Viis aastakümmet ilu variatsioone
Kui Mare Vint ka enam ühtegi pilti rohkem teha ei võta, on ta juba meile kinkinud küllusliku ja erakordselt hõrgu kunstiterviku.
Suur amps ja väike amps
Nobel, fetiš, autor
Jaan Kross saab 100aastaseks vaid korra!
Delta ehk Kuidas Tartu ülikool ühe tähe juurde sai
Teadusarenduse mõttes on Delta hoone rajamine kesklinna ainuõige: sellega on astutud dialoogi üle jõe asuva ülikooli ajaloolise ansambliga ning tõusnud piirkonna ruumikvaliteet.
Esimene, see luhtunud
Ursel Tilk ja Steffi Pähn on mõlemad ägedad etendajad ning lavastus „Between Dreams And Drowning“ paneb ootama nende järgmisi töid, ka autoritena.
Riiklikud empaatiaharjutused
Saan aru kuraatorite taotlusest keskenduda sõnale, sest sõna ühendab kõiki inimesi, kas või seaduste ja õigusemõistmise kaudu, aga oleksin tahtnud saada rohkem tajukogemusi.
Tuttava linna tuled – Tema paistab sulle tillukese täpina
Tšehhi lokomotiiv
„Jooksu“ Emil on malbe ja usaldav, kummatigi suisa haiglasliku tahtejõuga jooksuveidrik, kellest sai järjest punetavama võimuladviku propagandainstrument.
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid
PROOSA
Mart Kivastik, „Taevatrepp“
Susan Luitsalu, „Ka naabrid nutavad“
Margit Lõhmus, „Sterne. Jutud 2002–2019“
Mudlum, „Poola poisid“
Kaur Riismaa, „Väike Ferdinand“
Peedu Saar, „Mailased“
LUULE
Piret Bristol, „Lilled Vabakal“
Mihkel Kaevats,…
Pensionipoliitika kui riigi sotsiaalajaloo peegelpilt
Kuigi ülemaailmsete tendentsidega on suudetud haakuda ning keskkonnateemadel meelt avaldada, on Eesti noorte kaasarääkimine poliitdebattides harv nähtus.
Muusikaharidusest kliimaprobleemi teadvustamiseni
Rahvusvahelisusega seotud probleemide üks lahendusi on keskenduda muusikategemisele piirkonniti ja riigiti, rõhuga õppimise ja osalemise integreeritusele.
Kas teadmistepõhine Eesti või ökoloogiline lõks noorteadlastele?
EDGAR KAROFELD
In memoriam Agu Uudelepp
30. VII 1974 – 4. II 2020
Eelmine nädal lahkus meie seast Agu Uudelepp. Agul oli mitu palet: ta oli õppejõud, kommunikatsiooni konsultant, kampaaniate nõustaja, arvamusliider, meediaekspert jne.
Tema varajane lahkumine pani mind mõtlema sellele, et avalik arvamus suhtub sellistesse inimestesse kui omamoodi normaalsusse – kellele on palju antud, sellelt on kombeks ka palju nõuda ja…
Kaotusvalu nahas
J.-P. Valkeapää: „Tahtsin vältida BDSM-maailma näitamist lahendamata probleemide sümptomina.“
Kellele on vaja Oscareid?
Ühe auhinnaõhtu põhjal on vara öelda, kas „Parasiidi“ võit oli ühekordne üllatus või murrangu esimene märk. Arvestades preemiate üldise jaotuse ootuspärasust tundub optimism ennatlikuna.
Mitmekesine ornamentika
Una Corda oma kolme liikmega kõlaski sel väikesel teaduste akadeemia saali laval justkui keelpilliorkester, pakkudes vähemalt sama mitmekesist kõlavärvi.
Kunstituristina Pärnus
Pärnu fotofestivalil võib taas sedastada, et fotokunst on kujunenud konservatiivsest meediumist üüratute võimalustega silmapiiri taha ulatuvate fraktaalsete piiridega universumiks.
Et metsaraiet ei juhiks robot
Metsa kaitse ja kasutamise teemal tahetakse kaasa rääkida nii linnas kui maal. Tuleks kaaluda metsade üleriigilise planeeringu või maakonna teemaplaneeringutena koostamise algatamist.
In memoriam Valdek Kulbach
6. IV 1927 – 31. I 2020
Üks neist, kelle õige nimi on Ühendaja, akadeemik Valdek Kulbach, on nüüd meie seast lahkunud. Meie maal on ta kõige enam tuntud Saaremaa silla projekteerijana, valmis andma ka sellist lahendust, millest tuleks maailma pikim rippsild.
Sarnaselt oma suure õpetaja Ottomar Maddisoni ja õpilase Jüri Engelbrechtiga oli sild tema jaoks…
Tallinna ülikooli uus loomeinimeste maja
Vita on rõõmusõnum tudengitele ja õppejõududele, kuid paneb küsima, kas ülikool on ka töökeskkond või ei peagi ülikooli töötaja peale mõtlema.
Planeedi päästmine algab hommikusöögist
Palmioks viigileheks
Helen Vinogradov: „Usun, et „Koerad ei kanna pükse“ on film, mis avardab mõttemaailma.“
Kuidas sai sinust Soome filmide produtsent?
Eesti ja Soome koostöö…
Karin ja Marko
Teater ei pea pakkuma midagi, mida kõik inimesed tema arvates ühtmoodi vajavad, ei pea väitma, et ta tunneb ja teab meid kõiki ning oskab meid kokku panna.
