Plaan B – tuhat täis!
Jaan Klõšeiko
Need seinad kannatavad kõike. Jüri Ojaveri „Mati Undi raamatukogu” (2005) Loomingu toimetuse akende vahel Kuninga tänaval.
Kui Eesti Vabariik sündis, leidsid eesti kirjanikud õigustatult, et nende tegevus iseseisvuse ülalpidamisel on riiklikku…
Need seinad kannatavad kõike. Jüri Ojaveri „Mati Undi raamatukogu” (2005) Loomingu toimetuse akende vahel Kuninga tänaval.
Kui Eesti Vabariik sündis, leidsid eesti kirjanikud õigustatult, et nende tegevus iseseisvuse ülalpidamisel on riiklikku…
1 minut
Kas politseinikke on vähe või palju?
Eelmise Sirbi juhtkirjas arutleb Kaarel Tarand muu hulgas, et tapmiste arv Eestis on suur, meie koht korruptsiooni tabelis on langenud ja Eesti politseinike arvu suhe elanikega on teiste Euroopa riikidega võrrelduna ebamõistlik.
Ei ole suurt vaidlust selle üle, et tapmiste arv on ühiskonna tervise hindamisel heaks näitajaks. Samuti on korruptsiooni tase oluline näiteks riigiasutuste…
Ei ole suurt vaidlust selle üle, et tapmiste arv on ühiskonna tervise hindamisel heaks näitajaks. Samuti on korruptsiooni tase oluline näiteks riigiasutuste…
4 minutit
Uus algus filmiaasta lõpuks
Eesti filmi andmebaas on avatud.
Eesti filmi aasta lõpetati pidulikult 12. detsembril Balti filmi- ja meediakoolis Eesti filmi andmebaasi võrguvärava www.efis.ee avamisega. Viimaks ometi on olemas veebileht, kust saab filmide kohta leida kompaktset ja süsteemset informatsiooni. Praeguseks on andmebaasist leitavad 15 471 filmikirjet aastatel 1912–2012 valminud filmide kohta. Täiskirjed on olemas enamiku Eestis toodetud täispikkade mängufilmide, 1912–1940…
Eesti filmi aasta lõpetati pidulikult 12. detsembril Balti filmi- ja meediakoolis Eesti filmi andmebaasi võrguvärava www.efis.ee avamisega. Viimaks ometi on olemas veebileht, kust saab filmide kohta leida kompaktset ja süsteemset informatsiooni. Praeguseks on andmebaasist leitavad 15 471 filmikirjet aastatel 1912–2012 valminud filmide kohta. Täiskirjed on olemas enamiku Eestis toodetud täispikkade mängufilmide, 1912–1940…
2 minutit
Pitsad. Kas üksnes gurmaanidele?
Laila Pakalniņa film kujutab kahe pitsapoisi jaburat seiklust Lätis ja Eestis.
Mängufilm „Pitsad” („Picas”, Läti-Eesti 2012, 63 min), stsenarist ja režissöör Laila Pakalniņa, operaator Uldis Jancis, kunstnik Jurģis Krāsons, helirežissöör Anrijs Krenbergs, monteerija Kaspar Kallas. Osades Pauls Iklāvs, Reinis Stabiņs jt. Esilinastus Eestis 14. XII kinos Artis.
Täna linastub kinos Artis sel sügisel Rooma rahvusvahelise filmi…
Mängufilm „Pitsad” („Picas”, Läti-Eesti 2012, 63 min), stsenarist ja režissöör Laila Pakalniņa, operaator Uldis Jancis, kunstnik Jurģis Krāsons, helirežissöör Anrijs Krenbergs, monteerija Kaspar Kallas. Osades Pauls Iklāvs, Reinis Stabiņs jt. Esilinastus Eestis 14. XII kinos Artis.
Täna linastub kinos Artis sel sügisel Rooma rahvusvahelise filmi…
4 minutit
Mässata, hartatada või vait olla?
„Kõige suurem müütide looja on meedia,” ütles Neinar Seli (err.uudised 11. XI 2012). „Harta 12” on dokument, mille ümber Eesti meedia pole suutnud luua müüte, pinget ega isegi mitte intelligentset diskussiooni.
Harta laialivalguv ja õõnes tekst vastandub teravalt näiteks „40 kirja” konkreetsusele. „Vaja on uut ühiskondlikku kokkulepet.”* Kes kellega selle sõlmib? Milliseid konkreetseid kohustusi…
Harta laialivalguv ja õõnes tekst vastandub teravalt näiteks „40 kirja” konkreetsusele. „Vaja on uut ühiskondlikku kokkulepet.”* Kes kellega selle sõlmib? Milliseid konkreetseid kohustusi…
4 minutit
Tiliseb, tiliseb
Teada-tuntud tõde, et detsember pole lõikuskuu mitte üksnes jõuluvanadele ja popmuusikutele, vaid ka teatrid vehivad mitu etendust päevas jõululavastusi teha, nii et mõni näitleja ei näe nädalate viisi päevavalgust. Kindlasti aitab pakkumise ja nõudmise suhet tasakaalus hoida ka lastevanemate vähemalt kord aastas tärkav südametunnistus, mis sunnib neid minema koos lastega teatrisse jõululavastust vaatama. Siin valik lastelavastusi, mida…
2 minutit
Maailmaparandajate kibe leib
Ühendriikide loodeosa põlismetsade kaitsja hakkab põletama ettevõtteid.
Dokumentaalfilm „Kui puu langeb” („If a Tree Falls”, Suurbritannia-USA 2011, 85 min), režissöörid Marshall Curry, Sam Cullman, stsenaristid Matthew Hamachek ja Marshall Curry. Osades Lisa McGowan, Tim Lewis, Kirk Engdall, Jim Flunn jt. Linastus PÖFFi raames Tallinnas, Jõhvis ja Narvas.
Ameerika filmiauhindadesse saab suhtuda mitmeti. Neid võib pidada tunnustuse tipuks,…
Dokumentaalfilm „Kui puu langeb” („If a Tree Falls”, Suurbritannia-USA 2011, 85 min), režissöörid Marshall Curry, Sam Cullman, stsenaristid Matthew Hamachek ja Marshall Curry. Osades Lisa McGowan, Tim Lewis, Kirk Engdall, Jim Flunn jt. Linastus PÖFFi raames Tallinnas, Jõhvis ja Narvas.
Ameerika filmiauhindadesse saab suhtuda mitmeti. Neid võib pidada tunnustuse tipuks,…
3 minutit
Tagasipöörduv meloodia
„Püha mootorid” on Leos Caraxi sisekõne, Oscar tema alter ego.
Mängufilm „Püha mootorid” („Holy Motors”, Prantsusmaa-Saksamaa, 2012, 115 min), režissöör ja stsenarist Leos Carax. Osades Denis Lavant, Edith Scob, Eva Mendes, Kylie Minouge jt. Linastub Hobujaama tänava kobarkinos ja kinos Sõprus.
Leos Caraxi viimast filmi on juba mitmel pool jõutud nimetada tänavuse aasta parimaks linatööks. Meetri abil kinopildi…
Mängufilm „Püha mootorid” („Holy Motors”, Prantsusmaa-Saksamaa, 2012, 115 min), režissöör ja stsenarist Leos Carax. Osades Denis Lavant, Edith Scob, Eva Mendes, Kylie Minouge jt. Linastub Hobujaama tänava kobarkinos ja kinos Sõprus.
Leos Caraxi viimast filmi on juba mitmel pool jõutud nimetada tänavuse aasta parimaks linatööks. Meetri abil kinopildi…
5 minutit
(:)140 000 000 aastat kassipilte
„Pühamatest pühamad” on veenev argument, et keel võib päästa pildi.
Pärnu Endla „Pühamatest pühamad”, autor, lavastaja ja kunstnik Ervin Õunapuu, valguskunstnik Margus Vaigur, video autor Argo Valdmaa. Mängivad Karin Tammaru, Ago Anderson, Indrek Taalmaa ja Bert Raudsep. Esietendus 6. X Endla Küünis.
Põhjus, miks ma üldjuhul ei taha teatrisse minna, on selles, et mul hakkab teatris…
Pärnu Endla „Pühamatest pühamad”, autor, lavastaja ja kunstnik Ervin Õunapuu, valguskunstnik Margus Vaigur, video autor Argo Valdmaa. Mängivad Karin Tammaru, Ago Anderson, Indrek Taalmaa ja Bert Raudsep. Esietendus 6. X Endla Küünis.
Põhjus, miks ma üldjuhul ei taha teatrisse minna, on selles, et mul hakkab teatris…
3 minutit
Triinu Ojalo: teatri kunstiline juht on kahe tule vahel
Pärnu Endla teatrimajas plaanitakse võtta kolmanda mängupaigana kasutusele kaua tühjana seisnud ärklisaal.
Mullu detsembris lahkus ametist Pärnu Endla pealavastaja Tiit Palu ning tema asemel täidab nüüd juba ligi aasta kunstilise juhi kohuseid teatri dramaturg Triinu Ojalo.
Jaanuaris saab teil täis aasta Pärnu Endla kunstilise juhi kohusetäitjana. Millised on olnud – nii…
Mullu detsembris lahkus ametist Pärnu Endla pealavastaja Tiit Palu ning tema asemel täidab nüüd juba ligi aasta kunstilise juhi kohuseid teatri dramaturg Triinu Ojalo.
Jaanuaris saab teil täis aasta Pärnu Endla kunstilise juhi kohusetäitjana. Millised on olnud – nii…
5 minutit
Sitapea lugu
Just nende inimeste rohkus, kes voolus püsides oma arvamust välja ei ütle ning on matnud maha ideaalid, selmet neid järgida ja teostada, on viinud ühiskonna praeguse moraalse pasauputuseni.
Viljandi Ugala „Ladu”, autor Arto Salminen, tõlkijad Ülev Aaloe ja Viive Taro, lavastaja ja muusikaline kujundaja Taago Tubin, kunstnik Jaanus Laagriküll ja valguskujundaja Raiko Saadjärv. Mängivad Tanel Ingi, Aarne Soro, Raivo…
Viljandi Ugala „Ladu”, autor Arto Salminen, tõlkijad Ülev Aaloe ja Viive Taro, lavastaja ja muusikaline kujundaja Taago Tubin, kunstnik Jaanus Laagriküll ja valguskujundaja Raiko Saadjärv. Mängivad Tanel Ingi, Aarne Soro, Raivo…
4 minutit
Märka sõltuvust
Ootan uute linnaskulptuuride tekkimist alati suure põnevusega. Huvitav konkurss skulptuurile „Märka sõltuvust” on lõppenud. Esitan žürii liikmena siinkohal mõned subjektiivsed kommentaarid ja mõttekillud.
Juhtumisi olen If Kindlustuse (endise EVEA panga) hoone, mille ees skulptuur hakkab paiknema, arhitekt. Käsitlen pea igat maja, mida projekteerin, skulptuurina. Täpsemalt öeldes on maja minu jaoks energiat kiirgav instrument ja seepärast peavad selle osad…
Juhtumisi olen If Kindlustuse (endise EVEA panga) hoone, mille ees skulptuur hakkab paiknema, arhitekt. Käsitlen pea igat maja, mida projekteerin, skulptuurina. Täpsemalt öeldes on maja minu jaoks energiat kiirgav instrument ja seepärast peavad selle osad…
2 minutit
Ilus maja kellele?
Erinevalt üldist tunnustust pälvinud Nova õppehoonest tabasid eelmisel nädalal õppetööks avatud Tallinna ülikooli uut Astra õppehoonet kohe ka kriitikanooled. Nimelt asuti osaliselt vana maja asemele Narva maantee tänavajoonele rajatud hoonet aastaid tagasi projekteerima ilma avaliku arhitektuurivõistluseta. Ja seetõttu on alati lihtne väita, et lõpptulemus polnud parim võimalikest. Arhitekt Ignar Fjuk on hoone loomislugu Eesti Päevalehes juba selgitanud…
2 minutit
Neli vaadet Novale
Tallinna ülikooli kampus on valmis. Vähemasti selles mahus, mida lubab kõrgkoolile praegu kuuluv maa-ala. Eeskätt välistudengeid silmas pidavalt ladinakeelsete nimedega ristitud hoonemahud on mitmekülgse päritoluga: XX sajandi algveerandist kuni vastvalminuteni, tellitud otse arhitektilt või ehitatud arhitektuurivõistluse tulemusena.
Käesolev kirjutis vaatleb paari kuu eest valminud Nova maja: juhtumiuuringus on kõrvu hoone arhitektide, sisearhitekti, seal tegutseva õppejõu ja tudengi arvamused.…
Käesolev kirjutis vaatleb paari kuu eest valminud Nova maja: juhtumiuuringus on kõrvu hoone arhitektide, sisearhitekti, seal tegutseva õppejõu ja tudengi arvamused.…
10 minutit
Kohtumine sisemise deemoniga Rock Cafes
Detsembri esimesel nädalal, mil saabuvate suurte kirikupühade ootuses täidab tavaliselt sentimentaalsemaid hingi metafüüsiline härdus ning inimeste muusikamaitse läheb otsustades raadioeetrist ja kontserdisaalidest pakutava põhjal täielikku vabalangemisse, toimus Tallinnas Rock Cafes Eesti lõppeva aasta vaieldamatult kõrgetasemelisim metal-muusika üritus, kus astusid üles ühisel Euroopa-turneel viibivad Kreator, Morbid Angel, Nile ja Fueled by Fire.
Aastal, mil „Rabarock”…
Aastal, mil „Rabarock”…
2 minutit
Lauluga läbi filmide
Muusikaline lavastus „Eesti filmi laulud”: laulukava koostaja ja muusikajuht Riina Roose, arranžeerija Jaak Jürisson, koreograaf Maiken Schmidt, laulsid ja mängisid Liis Lass, Maiken Schmidt, Sandra Uusberg, Andero Ermel, Kaspar Velberg, Mart Toome, Mikk Jürjens ja Veiko Tubin. Esietendus 24. XI Tallinna Linnateatri Põrgulaval.
Tallinna Linnateatri mõne aasta tagune muusikaetendus „Eesti teatri laulud”, kus võis näha-kuulda meie laulvaid…
Tallinna Linnateatri mõne aasta tagune muusikaetendus „Eesti teatri laulud”, kus võis näha-kuulda meie laulvaid…
3 minutit
Pealelend. Maano Männi
Esmaspäeva, 17. XII õhtul esitletakse Mustpeade majas kontserdiga CDd „Kuus aastaega+”, kus Evald Vainu ja Astor Piazzolla loomingut esitavad Pärnu Linnaorkester ning solistid Leonora Palu (altflööt) ja Maano Männi (viiul).
Maano Männi koostöö Pärnu Linnaorkestriga algas juba 1999. aastal. Nüüdseks on jõutud esimese ühise plaadistuseni, mille kunstilise külje eest on vastutanud Maano Männi. PLO on varemgi osalenud…
Maano Männi koostöö Pärnu Linnaorkestriga algas juba 1999. aastal. Nüüdseks on jõutud esimese ühise plaadistuseni, mille kunstilise külje eest on vastutanud Maano Männi. PLO on varemgi osalenud…
2 minutit
Väärikas sissejuhatus pühademuusikasse
Advendiaja esimesel nädalavahetusel oli Tallinnas harukordne võimalus nautida kolmel järjestikusel kontserdil ridamisi meie nimekaid dirigente, kollektiive ja soliste.
„Kuldne klassika”: Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, solistid Kaia Urb (sopran), Marianne Pärna (alt), Raul Mikson (tenor), Rainer Vilu (bariton), dirigent Eri Klas 1. XII Estonia kontserdisaalis
Kontserdisarja „Kuldne klassika” seekordne kava oli valitud huvitavalt, pakkudes…
„Kuldne klassika”: Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, solistid Kaia Urb (sopran), Marianne Pärna (alt), Raul Mikson (tenor), Rainer Vilu (bariton), dirigent Eri Klas 1. XII Estonia kontserdisaalis
Kontserdisarja „Kuldne klassika” seekordne kava oli valitud huvitavalt, pakkudes…
4 minutit
Grigorjeva, Cage ja palve
Galina Grigorjeva autorikontsert: Allar Kaasik (tšello), Ulla Krigul (orel), Monika Mattiesen (flööt) ja Brita Reinmann (löökpillid) ning Eesti Rahvusmeeskoor Mikk Üleoja juhatusel 7. XII Tartu Jaani kirikus.
MTÜ Tartu Jaani kiriku Kultuuriprojekti korraldatav Eesti heliloojate festival on oma tegevust tänuväärselt laiendanud: lisaks juunikuisele festivalile on ta pakkunud kontserte ka sel sügisel. Galina Grigorjeva juubelile pühendatud kontsert…
MTÜ Tartu Jaani kiriku Kultuuriprojekti korraldatav Eesti heliloojate festival on oma tegevust tänuväärselt laiendanud: lisaks juunikuisele festivalile on ta pakkunud kontserte ka sel sügisel. Galina Grigorjeva juubelile pühendatud kontsert…
2 minutit
Sünnipäevahõnguline kontsert
Läinud nädalal tähistas Põhjamaade Sümfooniaorkester (PSO) nelja kontserdiga oma viieteistkümnendat sünnipäeva. „See orkester sündis, et rikastada meie kultuuripilti,” võib lugeda 1997. aasta 7. detsembril toimunud Eesti-Soome Sümfooniaorkestri esimese kontserdi kavalehelt. Tõepoolest – see on andekal ja järjekindlal kaksikõdede tandemil – dirigent Anu Talil ja mänedžer Kadri Talil ka väga hästi õnnestunud. Kuigi orkester käib…
2 minutit
Millist pillimänguõpetajat on meil vaja?
Lugedes nii Sirbi kui muude infoallikate kaudu meie noorte muusikute esinemistest rahvusvahelisel areenil, kuulates nende kontserte kodumail võib tunda siirast rõõmu. Teatud kahjutundega kogeme küll noorte interpreetide äravoolu Eestist, kuid enamik neist on vähemalt kord aastas käinud ka kodupublikut rõõmustamas. Millest siis selline pealkiri?
Meie noorte mängijate paremikku on õpetanud plejaad suurte kogemustega…
Meie noorte mängijate paremikku on õpetanud plejaad suurte kogemustega…
5 minutit
Kõik saab alguse Õpetajast!
Samal küljel ütleb Margus Pärtlas, et vajame head muusikaõpetajat, sellist, kes ise pilli valdab, oma ametit armastab, õpilast inspireerib, on laia silmaringiga ja oma erialaga kursis. Just niisuguste suurepäraste inimeste esiletõstmiseks on kultuurkapitali helikunsti sihtkapital algatanud pedagoogistipendiumi programmi, mille eesmärk on tunnustada muusikaõpetust. Esimesed stipendiumid anti üle 7. detsembril Põhjamaade Sümfooniaorkestri noore kuulaja programmis „Minu…
1 minut
Ebatavaline ajakirja lisa
Vt Linnar Priimäe artiklit „Ehte-eri – kunstilise sallivuse manifest” 30. IX Sirbis.
Ehtekunstist kirjutatakse harva kriitiliselt ja teoreetiliselt, see on tõsiasi, mille üle selle valdkonna professionaalid tihti kurdavad. Seetõttu pälvib viimase Kunst.ee ehte-eri tähelepanu ka väljaspool, mitte ainult Eestis.
Pole üllatav, et selle eriväljaande toimetaja on kunstiakadeemia professor Kadri Mälk. Rohkem kui keegi teine on just tema…
Ehtekunstist kirjutatakse harva kriitiliselt ja teoreetiliselt, see on tõsiasi, mille üle selle valdkonna professionaalid tihti kurdavad. Seetõttu pälvib viimase Kunst.ee ehte-eri tähelepanu ka väljaspool, mitte ainult Eestis.
Pole üllatav, et selle eriväljaande toimetaja on kunstiakadeemia professor Kadri Mälk. Rohkem kui keegi teine on just tema…
1 minut
Kogumise kunstist
VI Tallinna rakenduskunsti triennaali kuraatorit Love Jönssonit küsitleb Heili Sõrmus.
VI Tallinna Rakenduskunsti triennaal „Kogumise kunst” tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 3. II 2013.
Kuidas rakenduskunsti triennaal teid leidis? Kuidas kõik algas?
Olen juba üle kümne aasta avaldanud hulga artikleid ehtekunstist ja keraamikast rahvusvahelistes väljaannetes. Triennaali siinsetele korraldajatele hakkasid minu kirjutised silma ning seetõttu paluti mind seekordse triennaali kuraatoriks. Mulle…
VI Tallinna Rakenduskunsti triennaal „Kogumise kunst” tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 3. II 2013.
Kuidas rakenduskunsti triennaal teid leidis? Kuidas kõik algas?
Olen juba üle kümne aasta avaldanud hulga artikleid ehtekunstist ja keraamikast rahvusvahelistes väljaannetes. Triennaali siinsetele korraldajatele hakkasid minu kirjutised silma ning seetõttu paluti mind seekordse triennaali kuraatoriks. Mulle…
3 minutit
Autasu
Marge Monko on Henkeli preemia laureaat
Poolteist kuud tagasi, 30. oktoobril anti Viini Ludwigi fondi moodsa kunsti muuseumis üle Ida- ja Kesk-Euroopa riikide nüüdiskultuuri arengut soodustav Henkeli nüüdiskunsti auhind. Sel aastal oli see Eestile iseäranis rõõmustav, sest lõppvalikusse jõudnud tugevate kandidaatide Anca Benera ja Arnold Estefani (Rumeenia), Miks Mitrēvicsi (Läti), Marge Monko (Eesti), Olga Žitlina (Venemaa) ja Katarina Zdjelari (Serbia)…
Poolteist kuud tagasi, 30. oktoobril anti Viini Ludwigi fondi moodsa kunsti muuseumis üle Ida- ja Kesk-Euroopa riikide nüüdiskultuuri arengut soodustav Henkeli nüüdiskunsti auhind. Sel aastal oli see Eestile iseäranis rõõmustav, sest lõppvalikusse jõudnud tugevate kandidaatide Anca Benera ja Arnold Estefani (Rumeenia), Miks Mitrēvicsi (Läti), Marge Monko (Eesti), Olga Žitlina (Venemaa) ja Katarina Zdjelari (Serbia)…
3 minutit
Uhkusest ja eelarvamustest
Vt Maarja Unduski artikkel „Tarbekunstniku mõtteid kaasaegsest kunstist” 30. XI Sirbis.
Sel sügisel lahvatanud debatti nüüdiskunsti üle iseloomustab eelkõige see, et sõna on võtnud mitmete elualade esindajad, kunstnikud ise on hoidunud tagaplaanile. Reageerimata jätmist võib tõlgendada ka enesealalhoiuna. Olukorras, kus kunstnikud tegelevad loominguga muu töö kõrvalt, tähendaks sellistes väitlustes osalemine loominguliseks tegevuseks mõeldud aja ohverdamist. Ja…
Sel sügisel lahvatanud debatti nüüdiskunsti üle iseloomustab eelkõige see, et sõna on võtnud mitmete elualade esindajad, kunstnikud ise on hoidunud tagaplaanile. Reageerimata jätmist võib tõlgendada ka enesealalhoiuna. Olukorras, kus kunstnikud tegelevad loominguga muu töö kõrvalt, tähendaks sellistes väitlustes osalemine loominguliseks tegevuseks mõeldud aja ohverdamist. Ja…
3 minutit
Konspekteeritud ruum
Äsjavalminud NO99 teatri laemaali, Eesti monumentaalkunsti ja avaliku ruumi vestlusringis on Eero Epner, Paul Kuimet, Tõnis Saadoja, Indrek Sirkel ja Gregor Taul, küsitleb Reet Varblane.
27. detsembril avatakse NO99 teatris laemaal: autor on Tõnis Saadoja, töö valmimisprotsess kestis 11 kuud. See laemaal on ka üks väheseid viimasel ajal valminud monumentaalseid kunstiteoseid ehk avalikku ruumi mõtestavaid teoseid. Tegemist…
27. detsembril avatakse NO99 teatris laemaal: autor on Tõnis Saadoja, töö valmimisprotsess kestis 11 kuud. See laemaal on ka üks väheseid viimasel ajal valminud monumentaalseid kunstiteoseid ehk avalikku ruumi mõtestavaid teoseid. Tegemist…
11 minutit
Kaitstud ja kaitsmisele tulevad väitekirjad
Eike Värk
Tartu Ülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), teatriteadus
Doktoritöö „Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel”
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/27890/vark_eike.pdf?sequence=1
Juhendaja: PhD Luule Epner
Oponendid: em-prof Lea Tormis, PhD Katri Aaslav-Tepandi
Maria Groeneveld
Tartu Ülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), politoloogia
Doktoritöö „The Role of the State and Society Relationship in the Foreign Policy Making Process” („Riigi ja ühiskonna suhte roll…
Tartu Ülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), teatriteadus
Doktoritöö „Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel”
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/27890/vark_eike.pdf?sequence=1
Juhendaja: PhD Luule Epner
Oponendid: em-prof Lea Tormis, PhD Katri Aaslav-Tepandi
Maria Groeneveld
Tartu Ülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), politoloogia
Doktoritöö „The Role of the State and Society Relationship in the Foreign Policy Making Process” („Riigi ja ühiskonna suhte roll…
6 minutit
Ninanips valule ja vananemisele
Geene „õpetades” on tervena vananemine tagatav, arvab Laura Deming.
Novembri keskpaigas külastas Eestit ja pidas Rocca al Mare koolis loengu Uus-Meremaalt pärit Laura Deming. Ta on 18aastane ja kaheksandast eluaastast saati tegelnud vananemise bioloogia uurimisega ning otsinud lahendusi vananemise vastu. Tegemist on omapärase inimesega, sest ta pole päevagi käinud üldhariduskoolis. Tema loovus on ülisuur ning…
Novembri keskpaigas külastas Eestit ja pidas Rocca al Mare koolis loengu Uus-Meremaalt pärit Laura Deming. Ta on 18aastane ja kaheksandast eluaastast saati tegelnud vananemise bioloogia uurimisega ning otsinud lahendusi vananemise vastu. Tegemist on omapärase inimesega, sest ta pole päevagi käinud üldhariduskoolis. Tema loovus on ülisuur ning…
6 minutit
Võlugaas. Lootused ja hirmud
Kildagaas on viimase kümne aastaga tõusnud USA energiavarustuses märkimisväärsele kohale. Oma gaasitootmise käivitamine on olnud nii jõuline, et loobutud on Omaani ja Katari vedelgaasist, mis nüüd siis leiab Euroopas ostjaid.
2000. aastal moodustas kildagaas vaid 1% Ameerika Ühendriikide maagaasi toodangust. 2010. aastal oli see 20% ja 2035. aastaks ennustatakse kasvu 46%ni. Kildagaas on USAs viinud…
2000. aastal moodustas kildagaas vaid 1% Ameerika Ühendriikide maagaasi toodangust. 2010. aastal oli see 20% ja 2035. aastaks ennustatakse kasvu 46%ni. Kildagaas on USAs viinud…
1 minut
Kildagaasist mitmest küljest
Kildagaasi teemal võtavad sageli sõna geoloogiakauged inimesed ja mõnes ringkonnas ilmselt arvataksegi, et see energialiik võib olla meie tulevik.
Kindlasti on mõjutanud ja mõjutab ka edaspidi Eestit kildagaas, mis on toodetud…
Kindlasti on mõjutanud ja mõjutab ka edaspidi Eestit kildagaas, mis on toodetud…
4 minutit
Kurvameelsuse manifest
Merlin Piirve, Ühe maailmavalutaja märkmed. Toimetanud Marika Mikli. Kujundanud Kaarel Kirikal. Varrak, 2012. 173 lk.
Merlin Piirve debüütteos „Ühe maailmavalutaja märkmed”, tagakaanel nimetatud minavormis romaaniks, on ühe „krooniliselt kurvameelse” ja enesekeskse, kokkuvarisemise äärel kõikuva tütarlapse lugu, mille raskuspunkt lasub hingeseisundite, aistingute ning emotsioonide sõnadesse seadmisel. Selles loos tütarlapsest naist ei sirgu ning psühholoogiliselt jõuline tekst tammub uhkelt…
Merlin Piirve debüütteos „Ühe maailmavalutaja märkmed”, tagakaanel nimetatud minavormis romaaniks, on ühe „krooniliselt kurvameelse” ja enesekeskse, kokkuvarisemise äärel kõikuva tütarlapse lugu, mille raskuspunkt lasub hingeseisundite, aistingute ning emotsioonide sõnadesse seadmisel. Selles loos tütarlapsest naist ei sirgu ning psühholoogiliselt jõuline tekst tammub uhkelt…
3 minutit
Ja sabad hakkavad kasvama …
Tiina Laanem, Õnnelik jää. Novellid ja lühijutud. Toimetanud Kätlin Kaldmaa. Kujundanud Jan Garshnek. Pegasus, 2012. 155 lk.
Tiina Laanem on auhinnatud kirjanik. Tema suvitusmõlgutus „Väikesed vanamehed” võitis kahe tuhande kuuendamal aastal Eesti romaaniühingu preemia. Antud tõigast saaks kududa mõne toreda uurimusegi, analüüsida premeeritud kirjanike edasiste tekstide retseptsiooni vms, aga selleks ei ole ilmselgelt siinkohal ruumi. Mõneti…
Tiina Laanem on auhinnatud kirjanik. Tema suvitusmõlgutus „Väikesed vanamehed” võitis kahe tuhande kuuendamal aastal Eesti romaaniühingu preemia. Antud tõigast saaks kududa mõne toreda uurimusegi, analüüsida premeeritud kirjanike edasiste tekstide retseptsiooni vms, aga selleks ei ole ilmselgelt siinkohal ruumi. Mõneti…
4 minutit
Rahvas ja raamat
12. detsembril tähistab Rahva Raamat oma sajandat sünnipäeva, praeguse nime sai ta küll pool sajandit tagasi. Kui ajalooline 1912. aastal avatud raamatupood Saarise majas 2003. aastal osa oma pindalast Hugo Bossi rõivaärile pidi loovutama, puhkes rahva seas pahameel ja mõnedki kogunesid Draamateatri ette piketile. Kas seda sündmust võib mõnes mõttes sümboolseks pidada?
Kadre Vaik: Selline võitlus on alati…
Kadre Vaik: Selline võitlus on alati…
3 minutit
Lendav Looming
Ajakirja Looming 1000. numbri ilmumise puhul
On unustamatu 1984. Ajakiri Looming lendab. Oma füüsilises kehastuses. Pikk sirge valju häält tegev mees heas ülikonnas on äkki vait jäänud ja heitnud ajakirja üle toa. Kogu oma sisuga laugleb see kõrge maja üheksanda korruse kabineti vaikuses ilma eriti laperdamata minu silme eest mööda – kirjutuslaua tagant suure läikiva nõupidamislaua kaugema otsa suunas.…
On unustamatu 1984. Ajakiri Looming lendab. Oma füüsilises kehastuses. Pikk sirge valju häält tegev mees heas ülikonnas on äkki vait jäänud ja heitnud ajakirja üle toa. Kogu oma sisuga laugleb see kõrge maja üheksanda korruse kabineti vaikuses ilma eriti laperdamata minu silme eest mööda – kirjutuslaua tagant suure läikiva nõupidamislaua kaugema otsa suunas.…
10 minutit
Balti, Baltikumi ja Balti riikide identiteedist
Baltic Regionalism. Edited by Pärtel Piirimäe and Andres Andresen. The Estonian Historical Journal 2012, 1-2 (139-140), Special Issue = Balti regionalism. Koostanud Pärtel Piirimäe ja Andres Andresen. Ajalooline Ajakiri 2012, nr 1-2 (139-140), teemanumber.
Ajalooline Ajakiri on üks vanemaid eesti teadusajakirju, mis tähistas tänavu oma 90. aastapäeva. Nagu teisedki teadusajakirjad, annab ka…
Ajalooline Ajakiri on üks vanemaid eesti teadusajakirju, mis tähistas tänavu oma 90. aastapäeva. Nagu teisedki teadusajakirjad, annab ka…
5 minutit
Kriisini viis poliitikute vaimne ja moraalne ahtrus
Ahto Lobjakas: „Michali rünnak prokuratuuri aadressil tõestab, et prokuratuur ei sõltu võimust. Ida-Euroopa riigi kohta on see väga suur saavutus. Olgu demokraatiaga, kuidas on, elu ilma toimiva õigusriigita oleks põrgu.”
Politoloogid ja ajakirjanikud on mõtetes vahel suuremad poliittehnoloogilised trikitajad kui erakonnad. Hiljutisel esinemisel, kus teiegi osalesite, arvas Rein Toomla, et Michalil…
Politoloogid ja ajakirjanikud on mõtetes vahel suuremad poliittehnoloogilised trikitajad kui erakonnad. Hiljutisel esinemisel, kus teiegi osalesite, arvas Rein Toomla, et Michalil…
8 minutit
Kas raha teeb riigikogu?
Selline see võidurelvastumise loogika on: tehnoloogiline progress sõjanduses annab vastase ees eelise, kuid varsti jõuab vastane samale tasemele ning ollakse patiseisus tagasi. On üsna üldlevinud arvamus, et raha mängib valimistel suurt…
6 minutit
Täiuslik torm
Marek Strandberg
Mõelda vaid, ainult kaks ja pool aastat on möödas ajast, mil riigikogu eelmise koosseisu 54 liiget vähetuntud rahvaesindaja Rosimannuse geniaalsel juhtimisel algatasid põhiseaduse muutmise (775SE). Eesmärgiks oli „valimisaastate arvu vähendamine vähendamata sealjuures…
Mõelda vaid, ainult kaks ja pool aastat on möödas ajast, mil riigikogu eelmise koosseisu 54 liiget vähetuntud rahvaesindaja Rosimannuse geniaalsel juhtimisel algatasid põhiseaduse muutmise (775SE). Eesmärgiks oli „valimisaastate arvu vähendamine vähendamata sealjuures…
2 minutit
