Eesti Kujurite Ühenduse 16. X avalik pöördumine Kalevipoja monumendi ideekonkursi asjus
Eesti Kujurite Ühenduse juhatus peab vajalikuks teada anda oma otsusest tagasi kutsuda kujurite ühenduse esindajad ja soovitatud isikud Kalevipoja monumendi ideede hindamise komisjonist nende avalduste alusel ning järgmistel põhjustel:
1 minut
Heli Šestakova 15. I 1940 – 14. X 2006
Tartu kunstnike peret on tabanud taas kaotus: 14. oktoobril lahkus pärast rasket haigust maalikunstnik Heli Šestakova.
Heli Šestakova (1962. aastani Ploom) omandas esmase kunstihariduse Tartu Kunstikoolis 1953 – 1958, seejärel jätkas õpinguid Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas 1964. aastal maali erialal. Seejärel töötas ta aastal 1964 – 66 Tallinna II keskkooli kunstiõpetajana.…
Heli Šestakova (1962. aastani Ploom) omandas esmase kunstihariduse Tartu Kunstikoolis 1953 – 1958, seejärel jätkas õpinguid Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas 1964. aastal maali erialal. Seejärel töötas ta aastal 1964 – 66 Tallinna II keskkooli kunstiõpetajana.…
1 minut
Divadlo on teater, Nitra on linn
Kui üldse millelgi on igavesti väärtust, siis ilmselt vaid noorusel.
5 minutit
Pealinn meie peas
Tallinna elu korraldamisel juhtub korraga liiga palju imelikke asju. Sõltumata sellest, milline erakond parasjagu linna juhib, niipea kui midagi suuremat ette võtta kavatsetakse, kisub viltu. Siin pole mõtet kahtlustada pahatahtlikkust või korruptsiooni. Et nii reeglipäraselt saadab linnavõimu ettevõtmisi müra ja laialdane mõistmatus, peab viga otsima reeglitest endist. Miks on ikkagi nii, et reeglid juhivad liivaväljakuid tegema sinna,…
3 minutit
Sinine veri ei anna rahu
Mul on kaks head keskeurooplasest tuttavat, sakslane ja tšehh, kes kokku saades kipuvad vaidlema päevakohastel teemadel. Tähendab, ajaloo üle. Viimaseid ägedamaid kokkupõrkeid tekkis neil sudeedisakslaste saatust arutades. Oli nende pagendamine kodumaalt kuritegu inimsuse vastu või oli see õiglane karistus? Pärast akadeemiliste argumentide ammendumist oli Václav omadega sealmaal, et süüdistada sudeedisakslasi sõjaeelse Tšehhoslovakkia vabariigi reetmises. Mispeale sõber…
3 minutit
Mis ohustab Eesti demokraatiat?
Kiire majanduskasv suudab osaliselt Eesti demokraatia kriisi varjata, kuid sisuliselt võib kriis olla sügavam kui 1934. aastal.
7 minutit
Islamifašism – sisuline või sisutu mõiste?
Fašismil on olnud mõju teistele maailma maadele, kuid fašistlike parteisid ei ole tekkinud väljaspool lääne kultuuriareaali.
5 minutit
Liberalism, vabaturumajandus ja rahvuslus
Kollektiivsete narratiivide hulgas on rahvus tänases maailmas veel selgelt domineeriv.
8 minutit
Kaplinski kaduvus ja kestvus
Jaan Kaplinski, Vaikus saab värvideks. Tänapäev, 2006. 120 lk.
4 minutit
Muusikamaailm: Georg Solti konkurss Frankfurdis
Kolmas Georg Solti mälestuskonkurss noortele dirigentidele Frankfurdis kogus läinud kuul rekordilise arvu, üle 500 soovija kokku 72 riigist (!). Saadetud videote põhjal lubati võistlema vaid 23 (14 maalt). Dirigendi lesk Valerie Solti on konkursi peatoetajaid ja oli ka žüriis, kus muuhulgas olid samuti Müncheni biennaali kunstiline juht, dirigent ja helilooja Peter Ruzicka…
3 minutit
Müüdid ja tsitaadid
“Schubert & Berio”: ERSO ja PATRICIA ROZARIO (sopran, Inglismaa) OLARI ELTSI dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 13. X.
3 minutit
Kristus ja Godzilla
Paatos, millega filmis näidatakse Ameerikat ja ameeriklasi, meenutab sovetlikku propagandat, mida on raske on võtta “puhta kunstina”.
4 minutit
Tallinnas käib filmiproffide suurõppus
16. – 23. oktoobrini peetakse Tallinnas audiovisuaalettevõtjate koolitusprogrammi EAVE (European Audiovisual Entrepreneurs) töötuba. Seminarile on saabunud 50 mõjukat rahastajat ja tootjat Euroopa kümnetest riikidest. EAVE on oma ala juhtiv koolitusprogramm, igal aastal kogub teadmisi palju produtsente, režissööre ja stsenariste. Õppusi toetab laialdane võrgustik, kus osaleb pidevalt umbes 800 filmitootjat. Selle võrgustiku abil…
1 minut
Kohtumine noorpõlvesangariga
Lennatakse lennumasinaga Nieuport 11, vineerist, puldanist ja täitematerjalist hargiga.
5 minutit
VVV: Suudlus Stalini tütrelt
Kõige aplamaks kineastiks nõukogude filmiloos tuleb pidada stsenaristi Aleksei Kaplerit. Seda meest ei rahuldanud üksnes Juhi rahulolu ja Stalini preemiad, tema tahtis lisaks veel – Stalini tütart. Selle himuga puhus ta muidugi pilli vilinal lõhki, leides end äkki, nagu vene muinasjutus kuldkalakesest ja kalurist, kõigi imede varemeilt.
3 minutit
