Väike rapsoodia Toomas Liivile
(Vt Toomas Liiv, “Kaalep – hruštšoviaan ja rapsood”, Sirp 28. X 2005, lk 6.)
5 minutit
Seltsimehed Palmaru, Klaas, Väljataga!Kõik teised kultuuripeded!
Mulle öeldi, et teie juures on saadaval peatoimetaja koht. Teatan, et käesolevaga kavatsen sinna kandideerida. Järgnevat palun võtta kui nägemust ajalehe kavadest.
2 minutit
“Vennad ja õed” – pikaealisuse saladus
Lev Dodin: Teater on lakanud uskumast iseendasse ja oma tähendusse.
10 minutit
Kas teatrilaulude kontsert teatris on teater?
“Eesti teatri laulud” Tallinna Linnateatris, muusikaline kujundaja Riina Roose. Kontsert 21. X Taevalaval.
4 minutit
Draamateater: ajalugu ja elulugu
Eesti Draamateater kuulutab välja vaatajate mälestuste kogumise. Ootame vaatajate isiklikke mälestusi Eesti Draamateatri eri ajajärkude kohta ja võimalikult paljudest vaatenurkadest. Kirjutada võib vabas vormis ja kõigest, mis oluline tundub: repertuaarist, teatrimajast, lavastustest, nii ühest mälestusest kui ka pikemast vaatajakogemusest, mõnest meeldejäänud (heast või halvast) elamusest, etendusest, näitlejast, kohtumisest, kuuldud või seltskonnas arutatud suhtumistest,…
1 minut
Tõmbetuul Euroopas
1990ndate alguse staatiline maailmapilt lämmatab avatud välispoliitika võimalused
Eelmise nädala Euroopa Liidu Hampton Court’i tippkohtumise esiplaanil oli sotsiaal-majanduslik vastasseis globalisatsiooniga. Ka suuremate riikide juhtide isiklike suhete silumine oli kogunemise oluline funktsioon. Veidi kaugemas plaanis pakkus tippkohtumine soovijale võimaluse n-ö kombata Euroopa pulssi. Pinnavirvenduse all liiguvad suurema amplituudiga lained, millest ühe harjal asub parajasti Euroopa.
Eelmise nädala Euroopa Liidu Hampton Court’i tippkohtumise esiplaanil oli sotsiaal-majanduslik vastasseis globalisatsiooniga. Ka suuremate riikide juhtide isiklike suhete silumine oli kogunemise oluline funktsioon. Veidi kaugemas plaanis pakkus tippkohtumine soovijale võimaluse n-ö kombata Euroopa pulssi. Pinnavirvenduse all liiguvad suurema amplituudiga lained, millest ühe harjal asub parajasti Euroopa.
3 minutit
Esseistlik valgustaja
Toomas Kiho: avaldame vaid neid tekste, mis ajas vastu peavad
Akadeemia on jõudnud 200. numbrini. Miks te ennesõjaaegseid numbreid oma arvepidamisse ei ole kaasanud?
Akadeemia on jõudnud 200. numbrini. Miks te ennesõjaaegseid numbreid oma arvepidamisse ei ole kaasanud?
9 minutit
Diogenese latern:Digitaalne tulevik I
Inimjumalikkus, mille poole on püüelnud kogu õhtumaine arengulugu, näib olevat saavutatud.
Esimene, mis arvutite puhul äratab tähelepanu, on menukus: koolieani veel mitte jõudnud laps ja pensionieas vanur istuvad arvuti taga ühtmoodi sirgelt, jälgides vilkuvat ekraani raugematu tähelepanuga. Raamatukogus nii suurt vanusevahet üldreeglina ei täheldata, kuid sealgi hakkab silma, et õppurieas noored käituvad eri ruumides…
Esimene, mis arvutite puhul äratab tähelepanu, on menukus: koolieani veel mitte jõudnud laps ja pensionieas vanur istuvad arvuti taga ühtmoodi sirgelt, jälgides vilkuvat ekraani raugematu tähelepanuga. Raamatukogus nii suurt vanusevahet üldreeglina ei täheldata, kuid sealgi hakkab silma, et õppurieas noored käituvad eri ruumides…
5 minutit
Kirjanduse kolikamber:Kirjandus on haigus, kirjanik patsient
Rahutu on see kirjanduse värk! Ikka midagi koliseb! Kes/mis ikkagi kolistab kolikambris? Mis müdin, mis madin sealt kostab? Kolikambri ukse taga on kõikvõimalike teoste kõrval muudki: sotsiaalseid situatsioone, institutsioone, on ka seisundeid. Neist tuntuim on haigus, patoloogia, somaatiline hälve, häiregi. Võib ju tervet sõnakunsti, (ilu)kirjandust pidada haiguseks, verbaalseks…
2 minutit
Vana arm ei roosteta
1935. aasta suvel viis Tammsaare oma naise-lapsed suvitama, läks siis ise tagasi Tallinnasse ja hakkas kirjutama nagu hull. Tulemusena valmis romaan “Ma armastasin sakslast”, mis jõudis sama aasta novembri alguses trükikojast poodidesse.
On arvatud, et Tammsaare lähtus loo temaatika puhul üliõpilaste ja naiste nn üleskutsest kirjanikele kujutada neid mõnes teoses vahelduseks ka positiivselt. Teisest küljest pole…
On arvatud, et Tammsaare lähtus loo temaatika puhul üliõpilaste ja naiste nn üleskutsest kirjanikele kujutada neid mõnes teoses vahelduseks ka positiivselt. Teisest küljest pole…
2 minutit
Auhindade vaimust ja võimust
“Üldinimlik huvi” ning “kasu inimkonnale” kõlavad võimsalt ja kõikehaaravalt, kuid nende mõistete kannul on tehtud otsuseid, mida võib nüüd varjamatult pidada “subjektiivseteks”.
7 minutit
Mitte midagi isiklikku
Lõhestumine ja võõritus tundub olevat Raidpere töödes kõige läbivam painaja ja määraja, millele kunstnik vastu hakkab, aga ka kaasa mängib.
4 minutit
Minu isa lugu: valge orjana punasel maal
Maret Olveti tugev külg on narratiivide kokkusurumine kõnekaisse kujundeisse.
Maret Olveti näitus “Minu isa lugu” G-galeriis 10. – 29. X.
Maret Olveti näitus “Minu isa lugu” G-galeriis 10. – 29. X.
2 minutit
Rõbkini kimbatus
Carvalho loomingus kipub kunstikogemus varjutama algtõuget.
Antonio Claudio Carvalho “Maalid” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 6. XI.
Antonio Claudio Carvalho “Maalid” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 6. XI.
3 minutit
Nii kauge, kuid nii omane Brasiilia
Vestlus brasiilia kunstniku Antonio Claudio Carvalhoga 15. X, päeval pärast tema näituse avamist Ku galeriis.
Mis on kunst?
Mis on kunst?
5 minutit
“Maalikunstnik Mathise” valgus ja vari
PAUL HINDEMITHI ooper “MAALIKUNSTNIK MATHIS” Hamburgi Staatsoperis: dirigent Simone Young, lavastaja Christian Pade, osades Falk Struckmann, Scott MacAllister, Pär Lindskog, Inga Kalna, Susan Anthony jt; Hamburgis 16. X.
3 minutit
Lummav õhtu looga piiblist
Camille Saint-Saënsi ooperi “SIMSON JA DELILA” kontsertettekanne: rahvusooperi Estonia solistid ja orkester ARVO VOLMERI dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 29. X.
3 minutit
Ühe kontserdi kiretu kirjeldus
Sarjas “Bravissimo!” kontsert “Harmoonia ja energia”: KREMERATA SEXTET ja ANDRES MUSTONEN (viiul) Rotermanni soolalaos 28. X.
Kui tegemist on Andres Mustoneniga, siis tasub midagi oodata juba kavalehelt ja see algabki tsitaadiga 28. jaanuari Postimehest, kus Mustonen kirjeldab oma ettekujutust universaalsest muusikust minevikus ning ütleb muuseas: “Siis muusik laulis, mängis, kirjutas. . . . Ta tunnetas kultuuri avaralt ja…
Kui tegemist on Andres Mustoneniga, siis tasub midagi oodata juba kavalehelt ja see algabki tsitaadiga 28. jaanuari Postimehest, kus Mustonen kirjeldab oma ettekujutust universaalsest muusikust minevikus ning ütleb muuseas: “Siis muusik laulis, mängis, kirjutas. . . . Ta tunnetas kultuuri avaralt ja…
3 minutit
Tuul kõrbe kohal
Sarjas “Diplomaatilised noodid/Türgi”: ansambel ISTANBUL SAZELENDERI (Türgi) Kanuti gildi saalis 27. X.
2 minutit
Paksude impeerium
Kõik toimub akuraatselt arstide järelevalve all: iga nädal mõõdetakse kehakaalu, veresuhkrut ja kolesterooli, uuritakse südame rütmi, maksa seisukorda, seksuaalset aktiivsust etc.
6 minutit
Terve mõistusega ahnuse vastu
McDonald’si looja Ray Kroci tsitaadiga “Mine kliendi järel ja äri hoolitseb iseenda eest” algab Morgan Spurlocki film sellest, kuidas ahnus ja laiskus inimesed paksuks ajab ning ainult edevus ja terve mõistus neid sellest päästa suudab. Sattusin “Ülisuurt mina” (“Super Size Me”) vaatama umbes aasta tagasi koos koolikaaslastega otse sündmuste keskel – Ameerikamaal. Täitsa tore…
3 minutit
Näitleja näitleb näitlemist
Dokumentaalfilm “ADA LUNDVER”, 54 min. Autor Eve Ester. Esilinastus 31. X kinomajas.
Eve Esteri portreefilm Ada Lundverist kiilus Kinomaja publikust kubinal täis, seinaveeredki olid seisjatest tuubil – seltskonnaajakirjandus teeb kultuuripõllul oma tööd, ja tegelikult on see hea. Kuigi muidugi tõestab, et meiegi publik on nakatunud ja kärbsepaberile tõmmatud levitajate poolt üles puhutud näitlejakultusega. Ja sellel…
Eve Esteri portreefilm Ada Lundverist kiilus Kinomaja publikust kubinal täis, seinaveeredki olid seisjatest tuubil – seltskonnaajakirjandus teeb kultuuripõllul oma tööd, ja tegelikult on see hea. Kuigi muidugi tõestab, et meiegi publik on nakatunud ja kärbsepaberile tõmmatud levitajate poolt üles puhutud näitlejakultusega. Ja sellel…
3 minutit
Nii hilja valmis siis Eesti esimene holokaustidokk!
Filmi teemaks on holokausti Eesti vaste: inimelu kulgemise hävitamine, peatamine, segamine, üksikisikute alandamine ja muserdamine, lastele pärandatud pained.
5 minutit
