Schiller tänapäevases teatrikeeles
Mõned muljed 4. ? 12. juunini toimunud Schilleri-päevadelt Mannheimis Saksamaal.
6 minutit
Põrgulikult realistlik Wiiralt
?Põrgu wärk? on näitlejakeskne ja palju improvisatsioonivõimalusi pakkuv lavastus.
4 minutit
Liina Kirt 13. VII 1938 ? 11. VII 2005
Eesti Kinoliidus aastakümneid loomeüritusi korraldanud Liina Kirt on meie hulgast lahkunud.
Just tema hoolitses, et selles kineaste koondavas organisatsioonis 1970.-80. aastatel püsiks ka loomevaim. Ta tabas ära, mis on tõeliselt andekas ja andeid soosis ta kogu oma võimsa kirega. Tema kindlameelsust ja visa kohusetunnet peaksid mäletama kõik eesti kineastid. Kanal 2 programmidirektorina selle telekanali…
Just tema hoolitses, et selles kineaste koondavas organisatsioonis 1970.-80. aastatel püsiks ka loomevaim. Ta tabas ära, mis on tõeliselt andekas ja andeid soosis ta kogu oma võimsa kirega. Tema kindlameelsust ja visa kohusetunnet peaksid mäletama kõik eesti kineastid. Kanal 2 programmidirektorina selle telekanali…
1 minut
Juri Anduganov 23. VII 1949 ? 6. VII 2005
Möödunud neljapäeva hommikul saabus Tartusse vapustav teade: 6. juuli õhtul hukkus autoõnnetuses Maarjamaa Risti V klassi ordeni kavaler Juri Anduganov. Ta oli üks esimesi Eesti riikliku autasu pälvinud idapoolseid soomeugrilasi.
Juri Anduganovi elus toimus suur muutus, kui ta 1973. aasta septembris tuli Tartusse ülikooli soome-ugri keelte kateedrisse akadeemik Paul Ariste juurde aspirantuuri. Valmis…
Juri Anduganovi elus toimus suur muutus, kui ta 1973. aasta septembris tuli Tartusse ülikooli soome-ugri keelte kateedrisse akadeemik Paul Ariste juurde aspirantuuri. Valmis…
1 minut
Venemaa dilemma Eesti välis- ja julgeolekupoliitikas
Konfrontatsioonipoliitika jätab Eestile minimaalsed võimalused Venemaal toimuvat soodsas suunas mõjutada.
Poolteist aastakümmet pärast taasiseseisvumist on Eesti Vabariik liitunud pea kõigi oluliste rahvusvahelise organisatsioonidega ja saavutanud seeläbi mõjuvõimsama rahvusvahelise autoriteedi kogu oma ajaloo jooksul, muutudes osaliseks mitte ainult regionaalsetes, vaid ka globaalsetes otsustamisprotsessides.
Poolteist aastakümmet pärast taasiseseisvumist on Eesti Vabariik liitunud pea kõigi oluliste rahvusvahelise organisatsioonidega ja saavutanud seeläbi mõjuvõimsama rahvusvahelise autoriteedi kogu oma ajaloo jooksul, muutudes osaliseks mitte ainult regionaalsetes, vaid ka globaalsetes otsustamisprotsessides.
4 minutit
Mees ja maja moodustavad kahtlase paari
Presidendivalimiste eel hakatakse taas ?kinnisvarakomprat? otsima.
Siirderiikide poliitilises elus kehtib reegel: tahad oponenti kahjustada, heida pilk tema kinnisvarale. Kuna kõik sotsialismi teelt pöördunud riigid pidid nn sotsialistliku ühisomandi mingil viisil eraomandiks vormistama, on pea kogu elanikkonna liikmed, s.h poliitikud, alles värsked kinnisvaraomanikud. Ja kuna jaotatav kraam oli väga erineva kvaliteediga, tekitab see kõikjal paksu…
Siirderiikide poliitilises elus kehtib reegel: tahad oponenti kahjustada, heida pilk tema kinnisvarale. Kuna kõik sotsialismi teelt pöördunud riigid pidid nn sotsialistliku ühisomandi mingil viisil eraomandiks vormistama, on pea kogu elanikkonna liikmed, s.h poliitikud, alles värsked kinnisvaraomanikud. Ja kuna jaotatav kraam oli väga erineva kvaliteediga, tekitab see kõikjal paksu…
3 minutit
Ajaloo poolt õigeks mõistetud
Max Jakobson, XX SAJANDI LÕPPARVE. Tõlkinud Joel Sang ja Maimu Berg. Tallinn Vagabund, 2005, 896 lk.
Max Jakobsoni nimi ei vaja Eestis tutvustamist. Samas juba viide, et meie ?sajandi lõpparve? komisjoni Eestis juhib Max Jakobson, tõrjub vähemalt avalikud kahtlused, et Eesti tegeleb mineviku kinnimätsimisega. Kuid ajaloole võib vaadata ?kas raevus tagasi? või mõningase kergendusohkega ?…
Max Jakobsoni nimi ei vaja Eestis tutvustamist. Samas juba viide, et meie ?sajandi lõpparve? komisjoni Eestis juhib Max Jakobson, tõrjub vähemalt avalikud kahtlused, et Eesti tegeleb mineviku kinnimätsimisega. Kuid ajaloole võib vaadata ?kas raevus tagasi? või mõningase kergendusohkega ?…
6 minutit
Kergitab kulmu
Loobumisrituaalid
Möödunud nädalal näitas ETV valikut Pärnu filmifestivali filmidest, teemaks ?Moodne perekond?. Esimene film oli saksa naispensionärist, kes läheb Gambia neegrile neljandaks naiseks. Valge vanadaami võludest ? raugalik koketerii ja hunnik raha ? erutab eksootilist abikaasat eriti viimane. Kuhja eurode nimel on must mees vähemasti näiliselt ja ajutiselt valmis oma traditsioonilisest võimupositsioonist loobuma. Kavaldamine, võimuvõitlus ja pettumused.
Möödunud nädalal näitas ETV valikut Pärnu filmifestivali filmidest, teemaks ?Moodne perekond?. Esimene film oli saksa naispensionärist, kes läheb Gambia neegrile neljandaks naiseks. Valge vanadaami võludest ? raugalik koketerii ja hunnik raha ? erutab eksootilist abikaasat eriti viimane. Kuhja eurode nimel on must mees vähemasti näiliselt ja ajutiselt valmis oma traditsioonilisest võimupositsioonist loobuma. Kavaldamine, võimuvõitlus ja pettumused.
2 minutit
Videovõttesse haaratud arhitektuur
Calin Dani Bukaresti ja Tallinna Linnahalli videotes on zenbudistlikku süvenemist tavapärasesse ja tühisesse.
3 minutit
Tallinna rannavalve müütiline olematus
Tühi politseimaja on ideaalne koht infopunktiks. VERONIKA VALK
3 minutit
Kirjanduse kolikamber
Tiivasirutusest asjatuks muudetud ohvriteni
Suvi 2005 kestab ikka veel, kuumuski jätkub, nii et ikka seesama ehk semper idem. Loomulikult on suvi õitsemise, puhkamise ja lõbutsemise aeg. Ent on üks sihtgrupp, kooli-lõpetavad noored, kellele suvi on ka mis-saab-edasi-otsustamiste aeg. On ju kooli lõpetava nooruse näol tegemist tiibu sirutavate noorlindudega, tiivasirutamise ajaga. Tänagi on tuhanded Eesti noored parasjagu…
Suvi 2005 kestab ikka veel, kuumuski jätkub, nii et ikka seesama ehk semper idem. Loomulikult on suvi õitsemise, puhkamise ja lõbutsemise aeg. Ent on üks sihtgrupp, kooli-lõpetavad noored, kellele suvi on ka mis-saab-edasi-otsustamiste aeg. On ju kooli lõpetava nooruse näol tegemist tiibu sirutavate noorlindudega, tiivasirutamise ajaga. Tänagi on tuhanded Eesti noored parasjagu…
3 minutit
Ülema eetika otsingul
Sass Henno romaan peidab rohkemat, kui vaid noortelugu
Sass Henno. Mina olin siin. Esimene arest. Päevaleht 2005.
Sass Henno. Mina olin siin. Esimene arest. Päevaleht 2005.
5 minutit
Ühe tüdruku sisemine kaitseala
Kaevats proovib kõneleda Ehini luulega.
Kristiina Ehin. Kaitseala. Huma, 2005.
Kristiina Ehin. Kaitseala. Huma, 2005.
4 minutit
IDA JA LÄÄS KUI NAABERKONNAD
Traditsioonist ja uuendusest korea modernkunstis
Souli galeriides ja muuseumides valitseb eeldatud kõrgtehnoloogilise kunsti asemel maalikunst.
Souli galeriides ja muuseumides valitseb eeldatud kõrgtehnoloogilise kunsti asemel maalikunst.
3 minutit
Veneetsia 2005
Hiidnäituste kuraatoriväljapanekud toimivad ainult siis, kui esitavad visuaalselt argumenteeritult selget sõnumit.
5 minutit
Veneetsia biennaali meelispaviljon
Kai Herkel:
Mariko Mori ?Ufo? lõi minu jaoks hetkega pildi, et selline võiks lähituleviku transport olla: kujult väga dünaamiline, meenutades skulptuuri ja arhitektuuriobjekti. Objekti ise oli valge ja juba kaugelt vaadatuna tundus väga teaduslik ja steriilne. Selleks, et selle imepärase aparaadi sisemusse pääseda, tuli kõigepealt selgitav tekst läbi lugeda, kus öeldi, mis juhtuma hakkab. Valgesse…
Mariko Mori ?Ufo? lõi minu jaoks hetkega pildi, et selline võiks lähituleviku transport olla: kujult väga dünaamiline, meenutades skulptuuri ja arhitektuuriobjekti. Objekti ise oli valge ja juba kaugelt vaadatuna tundus väga teaduslik ja steriilne. Selleks, et selle imepärase aparaadi sisemusse pääseda, tuli kõigepealt selgitav tekst läbi lugeda, kus öeldi, mis juhtuma hakkab. Valgesse…
3 minutit
Üldiselt üksikule
Kunstihoone näituse tööd on kui meediakujundite ees olevad maalifiltrid.
3 minutit
Maaliline retrospektiiv
Mari Roosvalti näitused ?Retrospektiiv? Evald Okase muuseumis kuni 29. VII ja ?Sünonüüm? G-galeriis kuni 16. VII.
Mari Roosvalt on heas mõttes produktiivne maalikunstnik. Esiteks muidugi stiililises mõttes: alustades realismist, läbides abstraktsionismi ning jõudes nn maalilise kollaa?ini.
Mari Roosvalt on heas mõttes produktiivne maalikunstnik. Esiteks muidugi stiililises mõttes: alustades realismist, läbides abstraktsionismi ning jõudes nn maalilise kollaa?ini.
2 minutit
ETV tütarlastekoor võiduga Arnhemist
ETV TÜTARLASTEKOOR (dirigent AARNE SALUVEER) sai I koha klassikalise muusika kategoorias ning II koha pop- ja jazzmuusika kategoorias Euroopa kooride ja solistide festivalilt Arnhemis (28. VI ? 3. VII, Holland).
2 minutit
Jazzpianist Peipman ? tabamatu uitaja
CD VIRMALISED ? jazz foorum featuring BRIAN MELVIN. HENRI PEIPMAN 2005. Henri Peipman (klaver), Brian Melvin (löökriistad), Villu Veski (saksofon), Mart Soo (kitarr), Taavo Remmel (kontrabass), Mihkel Metsala (metsasarv, trompet).
Eesti päritolu Austraalia pianisti ja helilooja Henri Peipmani plaat on sama kättesaamatu tundeväljaga, nagu laseb aimata ka selle pealkiri ?Virmalised?: üldises karedamas ja karmimas…
Eesti päritolu Austraalia pianisti ja helilooja Henri Peipmani plaat on sama kättesaamatu tundeväljaga, nagu laseb aimata ka selle pealkiri ?Virmalised?: üldises karedamas ja karmimas…
2 minutit
Rapla festival algab oratooriumiga
XIII RAPLA KIRIKUMUUSIKA FESTIVAL 22. VII ? 7. VIII Rapla- ja Järvamaal.
2 minutit
Akadeemiline noorus akadeemilises
Kontserdisarjas ?Akadeemiline kammermuusika?: MIKK MURDVEE (viiul) ja STEN LASSMANN (klaver) Kadrioru lossis 10. VII.
Kuidas tänapäeval omandatakse tipptasemel akadeemiline muusikaline haridus? Ikka samamoodi nagu aegade algusest peale ning ükski reform ei ole võimeline muutma loodusseadusi. Vähemalt nii on see traditsioonilistel instrumentaalerialadel nagu klaver ja keelpillid. Reformidega on võimalik muuta õppeasutuste nimetusi, vähendada või suurendada nominaalset…
Kuidas tänapäeval omandatakse tipptasemel akadeemiline muusikaline haridus? Ikka samamoodi nagu aegade algusest peale ning ükski reform ei ole võimeline muutma loodusseadusi. Vähemalt nii on see traditsioonilistel instrumentaalerialadel nagu klaver ja keelpillid. Reformidega on võimalik muuta õppeasutuste nimetusi, vähendada või suurendada nominaalset…
2 minutit
Muusikamaailm
Festivalid, festivalid. . . .
Aasta suurimaid kammermuusikapidustusi kogu mandril, 15. Austraalia kammermuusika festival Townsville?is, toimub nimeka vioolamängija Theodore Kuchari kunstilisel juhtimisel. Avati siinse suurnime Peter Sculthorpe?i kvartetiga Quamby William Bartoni didgeridoo-mäng partituuri lisatud, järgnes Milhaud? ?La Création du monde?.
Aasta suurimaid kammermuusikapidustusi kogu mandril, 15. Austraalia kammermuusika festival Townsville?is, toimub nimeka vioolamängija Theodore Kuchari kunstilisel juhtimisel. Avati siinse suurnime Peter Sculthorpe?i kvartetiga Quamby William Bartoni didgeridoo-mäng partituuri lisatud, järgnes Milhaud? ?La Création du monde?.
3 minutit
Meestemängude eripära
Raamatu sü?eeliinist on üldiselt kinni peetud. Rõhuasetus on dünaamikal, kuid oluliseks on peetud ka dostojevskilikku maailmanägemust heast ja kurjast, selgete piiride puudumist heleda ja tumeda inimloomuse vahel.
3 minutit
VVV:Kuulid harmoonia pihta
Aleksandr Dov?enko, re?issöör-poeet, loodusfilosoof filmilinal, nagu teda on hüütud, kujutas üht stseeni oma ilmakuulsas filmis ?Maa? nii: ?Ta tuleb mööda teed, valgustatuna kuust. Jalge all kerge tolm. Rohul kaste. Tumedad hobused näsivad karjamaal. Maa lõhnab öistest lilledest, viljadest? Kõigel ümberringi on hõng, isegi teetolmul ja kastel. Nooruk, tulvil õnnest ja öisest ilust, hakkab uneledes tantsima.…
2 minutit
Suvekiri kirjandustandrilt
Suvine aeg. Ja elu on pask. Inimeste töllakil, palavusest umbes nägudele on pekstud rõõmupeeretusilme. Rannad ja maakohad täituvad häiriva elemendiga; inimkõnts puhkab, töölisklass peab pidu, turistide sõgedad pudulojuskarjad jooksevad munakiviteed ja seitsme sajandi vanused arhitektuurimälestised liivatolmuks, millele püstitub kohe uusi õlletelke ja -aedikuid.
Ainult kirjanik, tema piinleb, ta tahaks vihma, lörtsi, padu, pimedust ? ükskõik…
Ainult kirjanik, tema piinleb, ta tahaks vihma, lörtsi, padu, pimedust ? ükskõik…
2 minutit
