2004-24 (3023)

Matt kahe käiguga

11. VI Sirbis antud Ovtðinnikovi kahekäigulise aastast 1928 lahendasid käiguga 1. Rc5! õigesti: Ants Aaslav, Jürgen Järvpõld, Arlentin Laisaar, Ants Siirus, Enn Tali, Hindrek Tamvelius.

Repliik

Sirbis 11. VI 2004 avaldatud Anders Härmi kirjutises ?2% ehk millest räägivad numbrid kultuuriministeeriumi eelarves? on artikli autor muu hulgas väitnud, et Tallinna linna ning kultuuriministeeriumi suutmatuse tõttu leida 3,5 miljonit krooni sissemakse tasumiseks jäi Tallinn ilma võimalusest korraldada 2006. aastal siin järgmine Euroopa kunstibiennaal ?Manifesta? VI. Kultuuriministeerium peab vajalikuks eelnev väide ümber lükata.
Rahvusvahelise Manifesta Fondi nõukogu (IMFB)…

Ruslanast, Euroopast ja Taga-Karpaatiast

Berliini müürist Ukraina ja Ungari piiril.
On paradoks, et Ungari ei ole Eurovisioni lauluvõistlusel iialgi silma paistnud, kuigi sellel maal on palju võrratuid lauljaid ja ansambleid. Mõelgem kasvõi hõbehäälsele Marta Sebestyenile ja romantilisele Kalakale. Viimane on peale oma rahva parimate poeetide (Arany, Jozsef, Kanyadi, Petöfi, Weöres jt.) viisistanud ja kuulsaks laulnud ka…

Uudised

 KUNST
Pärnus on uus nüüdiskunsti galerii!

Haapsalu 725

Haapsalu linna 725. aastapäeva pidustuste kolmeosalises kavas  (18. VI ? 20. VI,7. VII ? 11. VII ja 29. VII ? 1. VIII) on lisaks rahvalikule ka süvakultuuri.  Ülehomme dirigeerib Eesti-Soome sümfooniaorkestrit Anu Tali.  Juuni lõpuni saab Linnagaleriis vaadata Jaan Toomiku uusi maale ning augusti lõpuni Evald Okase muuseumis meistri töid.  Samas toimub 27. VI ? 4. VII klaasipuhumise…

Vangla ja köidikud või vabadus ja surm?

2002. aasta algul sai iseseisvast Non Grata Academiast Eesti Kunstiakadeemia kolled? Academia Grata. Isepäisest, allumatust kunstikoolist ja kunstnike seltskonnast sai kindlalt piiritletud süsteemselt tegutseva avalik-õigusliku organisatsiooni osa. 2004. aasta juuni algul otsustas kunstiakadeemia nõukogu Academia Grata kui EKA allüksuse likvideerida.
Esmapilgul tundub otsus enam kui jabur. Kunstiakadeemia nõukogu pidi ju kaks…

Teine Babülon

Moskva on tahtnud end näidata kui kolmandat Roomat. Ajaloo paradoksina on temast saanud hoopiski teine Babülon. Nii heas kui halvas mõttes. Eks suutis ju Babülon ühendada terve maailmajao. Küll pisut ränga hinnaga, aga siiski. Samas näitas Paabeli võimet korraldada enneolematu segadus (või siis võimetust seda ära hoida). Ka maailmariigina rolli kaotanud Venemaa on taas leidnud väljundi segaduse külvamises,…

Hurraa, hurraa, hurraa

Läksin läinud esmaspäeval tööle ja küsisin kolleegilt, kuidas ta tulemusega rahul on. ?Üldse ei ole,? ütles tema, ?nii kahju, et nii läks.? Kikitasin kõrvu: ?Jaa??. ?Muidugi, mina olin ikka Inglismaa poolt,? jätkas kolleeg. Mulle tundub säärane haakumine väga tunnuslik.
Miks ei käidud valimas? Üks inimene võib teada ainult piiratud kontingendi vastust. Mulle on vastatud lihtsalt: suhkur…

Eesti rahvastiku hetkeseis ja tulevikuväljavaated

Äärmusfundamentalism: lõpetada nautlemine ja sünnitada

Unistus sulandumisest

Kummalise inertsi tõttu püsib uskumus, justkui oleksid kõik ?suured lood? tänaseks surnud. Tegemist on siiski pigem kollektiivse tsensuuriga: mitmel (maailma-ajaloolisel) põhjusel ei loeta heaks tooniks mingite lokaalsete ?suurte lugude?, müütide ja müüdikeste propageerimist. See-eest müüt, millel on globaalset haaret, mille taga on suur jõud, on au sees ja isegi kohustuslik.
Ühest küljest on iga ?suur…

Autoriteetne kõne: Roland Barthes popkultuuri kriitikuna

Roland Barthes, Mütoloogiad. Varrak, 2004.
See võib paista ülbusena ? ja kindlasti omajagu ta seda ongi ?, kuid mitmed meist, kes avalikult popkultuuri mõista püüavad, on Roland Barthes?i ja konkreetselt tema ?Mütoloogiate? vaimsed pärijad. Võtke kes tahes ? Maimik, Pilvre? Jah, ilma valehäbita, ma ise ka. See tema positsioon,…

Ekstreemkirjandus kuulutab hävingut

Kivisildnik, null tolerants. Tegelikkuse keskuse raamatukogu, 2004.
1. Nietzsche kirjutas ajavahemikus 1887-1888 oma päevaraamatusse: ?Suured asjad nõuavad, et neist vaikitaks või suurelt räägitaks: suurelt, see tähendab küüniliselt ja süütult?1 Kivisildniku Nietzschega võrdlemises pole enam midagi originaalset, paralleele on tõmmanud mitmed tõlgitsejad ja ka Kivisildnik ise. ?null tolerants? toob ilmsiks, et lisaks sädelevale stiilile,…

Kivisildnik kultuuriministriks!

Kivisildnik, miks oled algatanud sellise avaldamise padurünnaku? Mitu raamatut sul sel aastal üldse tuleb? Miks sa selle sihilikult ette oled võtnud?

Noor ja otsiv ?Uus raamat?

Jaak Jõerüüt ja Mihkel Kaevats Loomingu sünnipäeval.PIIA RUBER
Jaak Jõerüüt, Uus raamat. Tuum, 2004.

Löö puruks kosmos, myyr ja tuum ja mängi kõiki mänge!

Naisluuletajate vägi (Anneli Mihkelevi sissevaade uuemasse poeesiasse)
Möödunud sügisel rahvusraamatukogus aset leidnud naisluuleõhtul oli kohal poetesside kaardivägi. PIIA RUBER

Püüdmatu vikerkaar

Mihkel Kaevats, Illusionist. Eesti Keele Sihtasutus, 2004.
Kriitikul on väga kerge arvustada äärmuslikke raamatuid, s.t. väga häid ja erilisi või väga halbu. Hoopis raskem on sõna võtta teoste puhul, mis nagu vikerkaar eest ära libiseb. Tundub, et kohe-kohe haarad sillerdavatest värvidest ja muudad enda ning teiste ilma rõõmsamaks. Nõnda keeruline on ka lugu Mihkel Kaevatsi teise…

Geniaalne pujään

Ma pole just eriline luulelemb ega mäletagi, millal viimati poeemi käes sai hoitud, aga Kivisildniku ?Poeemi Puutinile? lugesin läbi ühe sõõmuga. Professionaalse kretiinina, kes suvalisel koosolekul sõnavõttu või mingit ettekannet kuulates suulisele tekstile mõttes komasid ja punkte vahele laob, silmasin kohe, et tõmba selle poeemi murtud värsid ritta lauseteks ja ongi terava mahlakusega lööv arvamuslugu valmis. Ajal,…

Kriisis pöördu Kivisildniku poole

Kõne, peetud 9. VI 2004 Kirjanike Majas raamatu ?Valitud teosed? esitlusel
Eesti Televisioonis on riietajad, kes sind aitavad. Juba pärast viiekümnendat saadet sai mulle selgeks, et ma ei suuda ise enam tõmblukkegi kinni tõmmata.

Kuidas teha värsse

Jaan Paavle, Jaan Paavle tulemasin. Kirjastus Umara, 2002. 112 lk.Raivo R. Kuusk, Margus Oopkaup, Mõtle endasse. 2004. 106 lk.Jaan Paavle, Jumalamängud. 2004. 176 lk.
Kahel esimesena nimetatud luuleraamatul on mõndagi ühist. Must-valge kaanekujundus, lehekülgede arv, autorite sugu ja umbkaudu ka vanus. Tõenäoliselt ka seksuaalne orientatsioon, mis vähemalt luule põhjal ei kattu enamuse omaga. Samuti pole ei…

Kõigist võiks saada jumal

Jaan Paavle, sul oli õnn sündida mõni kuu enne 1940. aasta juunipööret, millest võib järeldada, et oled väga elukogenud ja ellu jäänud mees. Aga miks sa ikka veel luuletad?

Jaani kiriku vitraaþid

Sündmuste ahel, mis viis Tartu  Jaani kiriku vitraaþakna lõhkumiseni.
Annetuse abil valminud Urmo Rausi vitraaþaken tükeldati ja visati Jaani kiriku müüri äärde.

Raamatututvustus

Viiu HärmKEEGI TEELINE
Luuletused. Mahukas koguteos, sisaldab kõik autori luulekogud ning lisaks suure valiku pärast 1984. aasta kogu ?Sina, jõgi? kirjutatud tekste pealkirja all ?Sõnad lähevad mööda?. Kujundanud Anneli Navi. Varrak, 2004. 744 lk.

Raamatukauplus

KRISOSTOMUS
Raamatute tellimine välismaalt www.kriso.ee

Riia, Euroopa ja euroopalik ruum

Little Warsaw (Balint Havas ja Andras Galik). ?Marmori tänav?. 2000
Riia skulptuurikvadriennaal ?Euroopa ruum? Riia Arsenalis, Läti raudteemuuseumis ja linnaruumis 4. VI ? 25. VII.

Üheksa noort maalikunstnikku Tartu ülikoolist

Helina Loid oma maalisarja ?Surve all? ees.Kristel Kink
11. VI, päeval, mil kogu Tartu tähelepanu olid suunatud ?Jesus Christ Superstar?i? esietendusele, kaitsesid ka ülikooli maalieriala lõpetajad bakalaureusekraadi.

Ikka monumentidele mõeldes

25. IV korraldas Eesti Kujurite Ühendus Tallinna Õpetajate Majas praegu Riias toimuvale skulptuuri kvadriennaalile häälestudes seminari ?Linnaruum ? kas ainult arhitektuur??. Mitmekülgselt linnaruumi ja kunsti vahekorda valgustanud ettekannetest jäi kumama ka mure linnaametnikkonna üha suuremast võõrandumisest professionaalsest kunstist ja kunstnikkonnast (Triin Ojari ?Arenenud linn: ruumilistest muutustest Tallinnas?; Rael Arteli ?Skulptuur kui keskkond?).
Jaan Elkeni…

Kaduda, et leida

CD Toivo Tulev. Be lost in the Call.NYYD Ensemble, Olari Elts.© Eesti Raadio 2004.
?Akadeemilise kammermuusika? sarja 13. VI kontserdiga Kadrioru lossis märkis viiulikunstnik ja Eesti Muusikaakadeemia dotsent Urmas Vulp oma 50. sünnipäeva. Loogiliselt ladusa elulooga ? TMKK, Tallinna konservatoorium, Moskva konservatooriumi assistentuur-sta?uur ja TRK/EMA õppejõud (alates 1981) ? eesti kammermuusik on raudse järjekindlusega ennast teostanud kui…

Jutujärg: ooperi tulevik Eestimaal

Angelika Mikk ja Aare Saal.Harri Rospu
11. VI esietendus rahvusooper Estonia egiidi all G. Rossini koomiline lühiooper ?Sinjoor Bruschino ehk poeg juhuse tahtel? Vene Draamateatri saalis, osatäitjateks Eesti Muusikaakadeemia üliõpilased.

Kas Lied, romanss või Sprechgesang?

Festival ?Tubin ja tema aeg?: Pille Lill (sopran), Mati Palm (bass-bariton) ja Ralf Taal (klaver) Tallinna raekojas.
9. VI avanes võimalus raekojas kuulata eesti soololaulu tippteoseid Pille Lille, Mati Palmi ja Ralf Taali esituses. Ettekandele tulid Mart Saare, Eduard Oja, Eduard Tubina ning festivali ?Tubin ja tema aeg? kontekstis ka Sergei Rahmaninovi soololaulud.

Kammermuusika Kadriorus

Sari ?Akadeemiline kammermuusika Kadrioru lossis?: Urmas Vulp (viiul) ja Lille Randma (klaver) 13. VI.
?Akadeemilise kammermuusika? sarja 13. VI kontserdiga Kadrioru lossis märkis viiulikunstnik ja Eesti Muusikaakadeemia dotsent Urmas Vulp oma 50. sünnipäeva. Loogiliselt ladusa elulooga ? TMKK, Tallinna konservatoorium, Moskva konservatooriumi assistentuur-sta?uur ja TRK/EMA õppejõud (alates 1981) ? eesti kammermuusik on raudse järjekindlusega ennast teostanud…

Festival avastab eesti klassikat ja ERSO näitab klassi

Festivali ?Tubin ja tema aeg? lõppkontsert Estonia kontserdisaalis, ERSO ja Cecilia Zilliacus (viiul, Rootsi) Eri Klasi dirigeerimisel 11. VI.
Festival ?Tubin ja tema aeg? lõppes 11. VI Estonia kontserdisaalis ERSO kontserdiga, seekord dirigendipuldis maestro Eri Klas ja solistiks rootsi viiulikunstnik Cecilia Zilliacus. Festival on paljude muude eesmärkide seas nagu…

Jeesuse kannatamine varieteetantsijate, ajakirjanike ja eriüksuslaste all

Andrew Lloyd Webberi ja Tim Rice?i muusikal ?Jesus Christ Superstar?.
Lavastaja Georg Malvius (Rootsi), dirigent Tarmo Leinatamm, kunstnik Ellen Cairns (Suurbritannia), koreograaf Jüri Nael, valguskunstnik Palle Palme (Rootsi).

Muutumatust laulupeost muutuvas ajas

Radisson SASi 24. korruse konverentsisaalist avaneb miljonivaade Tallinna linnale. Saalis istujate eest varjavad miljonit kollaste kleitidega lapsed ja laulavad ?Can you see it??. Esimest korda kirjutatakse selle laulupeo eel sponsorlepingud alla avalikult, muusika saatel ning meedia juuresolekul.
Päris alguses oli ainult 845 meeskoorilauljat ja puhkpillimängijat, kes kogunesid 1869. aastal Tartusse esimesele üldlaulupeole. Tulid…

Pealelend

ANDRES UIBO,Suure-Jaani muusikafestivali kunstiline juht
Mida uut ja mida vana toob endaga kaasa 19. ? 24. VI Suure-Jaani muusikafestival?

Teod

Allar Kaasik,David Oistrahhi festivali kunstiline juht
Mis on uut ja eripärast tänavusel festivalil 27. VI ? 18. VII ja mis ühendab seda varasematega?

Kõik on kokku üks Aizenðtain

Läinud nädalal näitas ETV prantslaste dokki aastast 1999, pealkirjaga ?Mosfilm?. Film ise on asjatundmatult tehtud, täielikuks katastroofiks osutus aga eestikeelne tõlge. ETV valis selle filmikese näitamiseks ilmselt konjunktuursel tõukel, sest töö sobib hästi kahjurõõmsasse rubriiki ?Vahi, kui halvasti neil seal Venemaal kõik on?. Tõsi, hiigelstuudio Mosfilm kukkus NSVLi varisemisel majanduslikult ja kunstiliselt kokku ning…

Rumalus ekraaniruudus

Film lollusest, mis tehtud lollidele arusaadavas keeles
9. juuni õhtul näitas ETV Albert Nerenbergi mullust menufilmi ?Rumalus, rumalus?, mis teema üle arutledes kujunes kokkuvõttes siiski ise selle illustratsiooniks. Võib-olla teadlikult, sest üks üles visatud küsimusi oli: kas vaimne nüridus ja ignorants pole mitte kõige edukam läbilöögistrateegia konkurentsiühiskonnas? Seda filmi on seiranud igal juhul publikumenu nagu paljusid…

ULG

Sakslaste stiliseeritud hullus

Osa Saksa filmikunsti kunagisest hiilgusest taastus PÖFFi suvekino hiljutises ?Oberhauseni laste? programmis. Üles astusid R. W. Fassbinder, Wim Wenders ja Alexander Kluge. Viimane oli esindatud juba oma pealkirja poolest paljulubava ja näidatuist omal ajal küllap suurimaid laineid löönud (Veneetsia festivali Kuldlõvi ja 1968. aasta parima saksa filmi auhind) teosega ?Artistid tsirkusekupli all: lootusetus?.
Sirp