2023-30 (3953)

Füüsiku pilk koroonale (kuid mitte ainult)
Administraatorina on Toomas Plank Eesti esindajaks puhasruumide võrgustikus EuroNanoLab. Pilt on tehtud prantsuse kolleegide puhasruumis.       
Erakogu

Füüsiku pilk koroonale (kuid mitte ainult)

Toomas Plank: „Tähtis on, et huvi oleks alles, et see poleks arusaamatuks jäänud valemite tuupimise käigus maha tapetud.“

Valitsus peksab jälle
Ajakirjanduse kohatisel võimendusel on selgunud, et just vaese maal elava leibkonna jaoks on vältimatu pidada vähemalt kolme autot, sest pereisa ja -ema käivad omadega iga päev kuskil kaugel ja mittetasuval tööl ning järelikult peab nende hulk alaealisi lapsi ühistranspordi puudumise tõttu kolmandaga iseseisvalt kooli vahet sõitma.     
  Piia Ruber

Valitsus peksab jälle

Parem on surra vaese ja haigena autoromus kui elada mootorsõidukimaksu all.

Naeru ja unustuse juuli

Millest kirjutada ajakirjanduslike hapukurkide kuul? Hakkasin mõtlema, ja sain aru, et kaks märksõna käivad üle teiste. Naer, ja kurbus sündmuste pärast, mida tahaksin pigem unustada.
Alustaksin Postimehe ja Õhtulehe ümbersuunamisest talvelinnast suvelinna. Esimeseks lubatud päevaks ei tulnud uue koha postkasti midagi. Helistasin lehtedesse. Teiseks päevaks ilmus kasti Õhtuleht. Helistasin. Kolmandaks päevaks tuli ka Postimees, aga see oli…

Bella jäävuse seadus

Kui küsida, mis on kultuuris praegu kuum ja elus oluline, on selge, et mis iganes. Tambet Kaugema küll hoiatas, et suveteatris on „võimalus koperdada kehva lavastuse otsa kahetsusväärselt suur“. Delfi aga on suvespektaaklite reportaažide tarvis rakendanud lisajõude. Ja ehkki „Norman ja Siivutud mõtted“ pole esile kutsunud Taylor Swifti ümber tekkinud pöörist, kus „pileteid ei väljastata enam…
Tartu südalinna päästerõngas
Süku sisemust hoiab koos linnaraamatukogu, mis seob kokku kõik teised kultuurikeskuse funktsioonid. 3+1 arhitektide ja Kino maastikuarhitektide võidukavand „Paabel“.     
  3+1 arhitektid ja Kino maastikuarhitektid

Tartu südalinna päästerõngas

Markus Kaasik: „Maja peab vastu pidama võimalikult kaua, pole mõtet ehitada kehva maja. Parem on ehitamata jätta. Halba arhitektuuri pole ammugi mõtet teha.“

Süku – sama avalik kui park ise
Enrique Sobejano leiab, et Süku rajamine keskparki on Tartule võit, mitte kaotus.            
 Eero Vabamägi / Postimees / Scanpix

Süku – sama avalik kui park ise

Arhitektuurivõistluse žürii liige Enrique Sobejano: „Me ei otsinud ainult vormilist väljendusrikkust, vaid maja, kuhu sisenetakse isegi siis, kui täpselt ei tea, mis seal asub.“

Ehetele pudenenud sõnad
Maria Valdma näituse eksponaadid mõjuvad kui peeglite labürint, juhtides tähelepanu küsimustele, mis on kirjutatud sõnadega ehetele ja sõnadeta nende vahele.     
 Aurelia Minev

Ehetele pudenenud sõnad

Maria Valdma-Härmi näituse kujundus, teosed ja avamispäevast vaasi jäänud liiliate lõhn on muutnud vana keldri lausa sakraalseks.

Minutifilmide varjatud potentsiaal
Värskest hooajast näitab kõige ilmekamalt, mida kitsastes raamides teha annab, Ivar Murdi „Seljad“. Ühe minuti filmid on kõigile vaatamiseks üleval Eesti Rahvusringhäälingu veebilehel kultuur.err.ee.     
  Kaader filmist

Minutifilmide varjatud potentsiaal

Ühe minuti filmidega luuakse kirevat Eesti filmi- ja kultuuriloolist mosaiiki. Need on kui pisikesed sähvatused meie kaasajast.

Oma ja eksootiline armeenia kirjandus
Narine Abgarjan on vene keeles kirjutav armeenia kirjanik. Eesti keeles on ilmunud kolm Abgarjani romaani: „Taevast kukkus kolm õuna“, „Manjunja“ ja „Simon“. Narine Abgarjan 2019. aastal festivalil „HeadRead“.     
 Dmitri Kotjuh / kotjuh.com

Oma ja eksootiline armeenia kirjandus

Narine Abgarjani romaanid on külluslik uurimisaines nii feministlikust perspektiivist kui ka mikroajaloo võtmes.

Kätlin Kaldmaad on meil kindlasti vaja
Kätlin Kaldmaa 14. III kõnelemas Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade ilukirjandusliku tõlke žürii esindajana Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis      
Kris Moor / Eesti Kultuurkapital

Kätlin Kaldmaad on meil kindlasti vaja

Vaese riigi ja väikese keele kirjanik peab selleks, et mitte vajuda kasutuse ja vaesuse auku, kogu aeg sebima.

Kui saastumine on muutnud meid ja maailma
Helsingi biennaali pealkiri on laenatud Hiina päritolu Ameerika antropoloogilt Anna Lowenhaupt Tsingilt. Ta on ka üks Oodi raamatukogus esitatud „Kuldse teo ooperi“ autor.       
Pressifoto

Kui saastumine on muutnud meid ja maailma

Helsingi biennaalist õhkub aktivismihõngulistest teostest hoolimata nooremale kunstile iseloomulikku muinasjutulisust ja teaduspõhisust miksivat meelsust.

„Barbie“ püsib kindlalt karbis
Nimitegelast kehastav Margot Robbie on sarmikas ja südamlik nii naiivse nuku kui ka eneseteadliku naisena.     
  Kaader filmist

„Barbie“ püsib kindlalt karbis

Greta Gerwigi värske linateos pakub vaatajale nukumaailma roosamannat, säravat ja meelelahutuslikku eskapismi pärismaailma murede eest.

Puude taga on park
Mirko Traks: „Paljude keskpargi teemade ja lahendustega oleme büroos tegelenud pikalt. Võiks öelda, et valmistusime Süku võistluseks juba aastaid.“     
 Signe Oidekivi / Tartu Postimees / Scanpix

Puude taga on park

Mirko Traks: „Olen Tartu keskpargi igapäevane külastaja ja võin kinnitada, et tegevust, elurikkust ja võimalusi tuleb uue lahendusega sinna omajagu juurde.“

Ukraina, mooramaamees. Mõned sõja taustateooriad
Suure laskeulatusega raketid ATACMS võimaldaksid kaitsta Ukraina mereakvatooriumi hoopis suuremas ulatuses kui seni ja tõrjuda Vene sõjalaevad kaugemale või sootuks hävitada, kuid ka see argument pole toiminud.      
 http://sill-www.army.mil / CC0 / Wikimedia Commons

Ukraina, mooramaamees. Mõned sõja taustateooriad

USA poliitiline huvi Ukraina sõja puhul on ära hoida kaose tekkimine Venemaal, tuumarelva kontrolli alt väljumine ning Venemaa kaldumine Hiina poole.

Kogutud teos. Diāna Tamane üheksa elu
Diāna Tamane Tallinna Linnagalerii näituse „Meri – see oledki sina“ vaade.      
 Paul Kuimet / Tallinna Kunstihoone

Kogutud teos. Diāna Tamane üheksa elu

Diāna Tamane võime tulla lagedale uue looga oma perekonnast nii, et keegi ei heida sisule või vormile kordust ette ka siis, kui näib, et kõik võimalused on ammendatud, on lihtsalt hämmastav.

Viiulipidu Ruhnus
Hispaania päritolu multiinstrumentalist Efrén López ja Küprose viiuldaja Michalis Koulomis esitasid Ruhnu puukirikus Vahemere maade muusikat ja idamaiseid improvisatsioone.      
 Annika Vihmann

Viiulipidu Ruhnus

Esimesel Ruhnu viiulifestivalil moodustus ruhnurootsi koraalidest, viiulimuusikast ja mitme maa pärimusmuusikast tugev tervik.

Värsid kalasabatappides
Hando Runnel ei ehita luules modernset sauna, vaid jääb traditsioonilise palkhoone juurde ning värsid on valdavalt ühendatud lõppriimiliselt kalasabatappides.            
 Tairo Lutter / Postimees / Scanpix Baltics

Värsid kalasabatappides

Hando Runneli raamatust „Saunaõhtu ehk Laupäeva laulud“ leiab loodusluulet, arutlusi perekonna muutumisest, tähelepanekuid poliitika kohta, ühiskonnakriitikat, sekka ka nalja ja õpetussõnu.

Tiks ja Tammsaare suveteatris
„Korvpall on saatanast“ üks tähtis teema on vanade mängijate, n-ö legendide ja uute poiste vastasseis. Noored tahavad mängima, aga neid ei usaldata, kuna nad pole saanud ennast näidata, tõestada.     
 Jaak Nilson

Tiks ja Tammsaare suveteatris

Eraldi võetuna on „Korvpall on saatanast“ banaalne, „Hingest ja südamest“ ülevoolavalt tundeline. Vaadatuna paaris mõnepäevase vahega moodustavad nad aga erilise elamuse.

Me saame teid aidata …
Nancy (Karin Tammaru) ja Charlie (Jaan Rekkor), staažikas abielupaar, aimatavalt jõukad intellektuaalid, kes nagu muu seas pillavad näiteid maailmakirjandusest.     
 Siim Vahur

Me saame teid aidata …

Vaimukas idee on kõrvutada kahe paari igatsusi: inimlaps elab maa peal ja unistab elust mere põhjas, sisalikud seevastu tulid alt üles, veest maale, neile tundmatut elu uurima.

Niikaua kui naine vaba on, jääb püsima poisipea ja lühikene kleit
Esialgu tekitasid poisipeadega naised paljudes suurt võõristust, mistõttu nende vastu võeti mitmel pool ajakirjanduses sõna: „Naine poisipeaga ei taha enam pliidi juures püsida, ei oota enam lapsi.“ Johannes Greenberg, Istuv naine. Õli, 1930.     
  Villu Kraan / Äripäev / Scanpix

Niikaua kui naine vaba on, jääb püsima poisipea ja lühikene kleit

„Moodsa elu õppetunnid“ avab ukse kahe maailmasõja vahelisse Eestisse ning paneb mõtlema sellele, kas mõne tava tagasitoomine tänapäeva ühiskonda teeks ehk head.

Pärnu Paabel
Neeme Järvi portreefilmi „Neeme Järvi. Muusika üle kõige“ esilinastusel.      
Kaupo Kikkas

Pärnu Paabel

Pärnu muusikafestivalil kohtusid maailmatasemega interpreedid ja sündis meeldejäävaid tõlgendusi.

Viinistu – Eesti kõige islandim küla
Viinistus tegutseb Eesti esimene erakunstimuuseum. Jaan Manitski kogul põhinev muuseum alustas tegevust 2002. aastal endise kalatööstuse hoonetes. Hiljuti avati seal Jüri Arraku stuudionurk.      
Dmitri Kotjuh / kotjuh.com

Viinistu – Eesti kõige islandim küla

Artikkel sarjast „Tuttava linna tuled“

Sirp