
Ükski disainilahendus ei ole alatine ega paku lahendusi kõigile. Hierarhiatu ja avatud sotsiaalse disaini puhul teadvustatakse piiratust eriti teravalt.

Nähtud ja seninägemata tööd, olgu Rafal Olbińskilt, Aivar Kurvitsalt või Uno Roosvaldilt, mõjuvad värskelt chez Soosaar, kus ei tunnustata hierarhiaid ning austatakse loomingut.

Uurali rahvad ühendavad maailma alguse, teadmiste loomise ja vahendamise justkui kaootiliste, kuid ka käepäraste nähtustega nagu soo, tundra, laul, hääled, vaimud, jumalad, öö ja päev.

Meie soomeugriline elurikkus uues geopoliitilises olukorras

Uraani rikastamiseks ehitatud tehasega loodi Sillamäele telg, mille ümber pöörlesid linna tööstus ja ühiskonnaelu.

Johanna Nuutise „Hz“ on nagu üks pikk hingetõmme ja kui kaasa lähed, avastad, et oled aeglaselt ja pikalt sisse hinganud ning lõpus lased kopsud tühjaks.

Eesti Noorsooteater avas hooaja uudse lavastusega, kus noored lavastajad Karl Sakrits ja Mait Visnapuu demonstreerivad nuku ja video õnnelikku kooselu.

Janno Bergmanni dekadents on minimalistlik, ta on fin de siècle’i iseloomulikest joontest valinud hapra kaduvuse ja surma ilu, sedagi käsitlenud herbaariumilaadsena.

Peagi algaval jalgpalli-MMil Eesti koondist ei ole, kuid värskes dokumentaalsarjas „Kõik või mitte midagi. Arsenal“ näeb Eesti väravavahti Karl Heina tegutsemas maailma tugevaimas jalgpalliliigas.

Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.