
Fotografiska erinäitusel on kõik nii, nagu lootsin: ei ole kampaaniat, rõhk on inimestel. Kõige tähtsam on, et vaataja saab seal tutvuda iseendaga.

Graafikal läheb hästi: vabagraafikute ühendus on tegus ja elujõuline, graafikakojas tegutseb meister Uku Kann ja käib hulk tööhimulisi tegijaid, avatud on kaks galeriid.

Lavastajadebüüdi teinud Argo Aadli väärib kiitust selle eest, et „Polkovniku lesega“ on ta andnud Anne Reemannile oivalise rolli ja toonud teatrisse Juhan Smuuli.

Sotsiaal- ja humanitaarteadustes on jõutud tungiva vajaduseni erialase eetikakomitee järele.

Säilenõtkuse ja sotsiaalse toetuse vahel on tugev seos: keerulistes olukordades saavad paremini hakkama need, kellel on teiste tugi.

Annika Koppeli debüütfilm annab keeleteadlase Mati Hindi elust igati ammendava kokkuvõtte, ent kogu tervikut jääb saatma telereportaaži võõristav maik.

Valgustuslik ratsionaalsus on lahutamatult seotud võimuga: see on instrumentaalne, mehelik, allutav, tugev.

Järjest enam ilmub muusikavaldkonda neid, kes üritavad sügavale juurdunud traditsioone lõhkuda ning meelitavad kuulajaid uute ideede ja kontserdipaikadega.

Liis Kolle lavastuses „Orpheus põrgus“ napib offenbachilikku stiilipuhtust, teisalt on see visuaalse vihjekülluse kiuste liiga kammitsetud, et olla režiiteater.

Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.