teaduse rahastamine
-
Eesti teadust ei saa pingeritta panna ei ühes, neljas ega kuues pingereas.dreamstime.comTeadusrahastus uute reformide ootel
Paljud väga head teadlased on jäämas ilma Eesti grandirahata – see pärsib võimekust meelitada doktorante ja seab ohtu ka vajalikud uurimissuunad.
13 minutit -
Teadusvaldkonda siiski reguleeritakse, kuid otsused näivad olevat korralikult läbi kaalumata. Veebruaris oli korraks poleemika, mis kiiresti pandeemia alla mattus, kui teadus- ja arendusnõukogu (TAN) otsustas muuta uurimistoetuste jaotust teadusvaldkondade vahel. Siin pildil ongi TANi 5. veebruari istung, kus uurimistoetuste jaotust muudeti.Vabariigi valitsusNiuhti!
Millalgi murdis teadus ikkagi valitsuse kollektiivsesse ajju sisse. Pigem kõrvalteid kaudu kui ettenähtud institutsionaalsuse redeleid pidi.
8 minutit -
Uusliberaalne teadustegevus on allutatud äriloogikale, mida iseloomustab projektipõhisus, ülikoolidesisene ja -vaheline konkurents teadusrahastuste saamiseks, Teadlased on muutunud teenuse pakkujaks, teadus muutub kaubaartikliks, teadlaste kriitiline roll ühiskondlikele probleemidele osundamisel taandub. Pildil neoliberalismi akadeemiat laastava mõju üks tundlikumaid kriitikuid, varalahkunud Mark Fisher loengut pidamas.YoutubeUusliberaalne kapitalism ja akadeemia
Teadlased on orienteeritud rahvusvahelisele sihtgrupile. Kui 2013. aastal kaitsti meil 31 eesti- ja 185 võõrkeelset, siis 2016. aastal 17 eesti- ja 225 võõrkeelset väitekirja.
7 minutit -
Seni kuni meil ei küsita, miks me teadust teeme ja õppetööga tegeleme, ei suurene noorte seas ka teadlase ja õppejõu kutse atraktiivsus.Keda me järgmisena kopeerime?
Me ei saa importida hästi rahastatud tippülikoolide karjäärimudeleid Eestisse, kus kõrgharidus niigi vaevleb rahapuuduses ning osa valdkondi on seetõttu hääbumas.
6 minutit -
Joonis 1.Kuidas elab Eesti teadus?
Kuna me ei tea, missugune kriis või skandaal meid ees ootab, on mõistlik hoida igaks juhuks toimekana mitme valdkonna spetsialiste – toetada teadust laiapõhiselt.
7 minutit -
Kas teadmistepõhine Eesti või ökoloogiline lõks noorteadlastele?
EDGAR KAROFELD
Oleme tahtnud Eestit näha teadmistel põhineva riigina, kus teadlased on kaasatud otsuste tegemisse ja nende tööd väärtustatakse. Eesti teaduse ja innovatsiooni arengu kindlustamiseks kirjutati 2018. aasta detsembris pidulikult alla ühiskondlikule kokkuleppele. Kõik allakirjutanud kinnitasid, et nad „toetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni avaliku sektori rahastamise tõstmist 1%-ni sisemajanduse koguproduktist ning edasist hoida vähemalt samal tasemel“. Erakondadest ei liitunud teadusleppega vaid EKRE, põhjendades seda vajadusega teadust hoopis rohkem toetada.…8 minutit -
Meem, millega tervitas Eesti Üliõpilaskondade Liit mullu valitsuse otsust loobuda teaduse rahastuse tõstmisest 1%ni SKTst.FacebookTäiuslik teadlane – suur kombinaator, rukkilill rinnas?
Teadusasutused vajavad suuremat iseseisvust eelarvega ümberkäimisel ja töö korraldamisel. Humanitaaria püsirahastust tuleb suurendada, unustamata sealjuures ka „mitterahvuslikku“ humanitaarteadust.
9 minutit -
Allikas: Haridus- ja TeadusministeeriumTeadusrahastus vajab kooskõlas toimivat süsteemi
Kahjuks kujutatakse teaduse rahastamise debattides rahastuspilti sageli ühekülgselt. Kogu teadussüsteem näib koosnevat pelgalt ETAgi uurimistoetustest.
6 minutit -
Intriigid ja kõma praeguse Tallinna tehnikaülikooli ümber tühjast tünnist igatahes ei tule, sest asjad on viltu, kui rektorile kirjutavad tema eelkäijad avalikult ja rektor vastab teisele talle trükitud lahtisele kirjale niisamuti lahtiselt. Pildil Jaak Aaviksoo Tallinna tehnikaülikooli uue teadus- ja õppehoone nurgakivi asetamise peol Mustamäel.Oleg Hartšenko / Tallinna TehnikaülikoolTeadus, tõde ja raha
Jaak Aaviksoo sai vastu vahtimist ja on olnud sunnitud tooma teaduse üle otsustama prokuratuuri, s.t täiesti teadusvälise jõu.
5 minutit
