$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Sihtkapitalifondidel on tänu suuremale riskitaluvusele valmidus toetada mitte ainult ärilistest kaalutlustest lähtuvalt, vaid ka missioonitundest.
Institutsionaalne pärand, rahvusvahelistumine ja konkurents 1988. aastast kuni 2010. aastate keskpaigani
Igasugune riiklikult rahastatud teadustöö peab alluma avaliku konkursi nõuetele.
Kas Eesti teadus vajab järelkasvu või mitte? Riiklik grandisüsteem lükkab noori teadusest eemale.
Süsteemsed muudatused on aeg-ajalt vajalikud.
Anu Noorma: „Tahan juhina täiendada dialoogi teadlaskonnaga ja suurendada usaldust – teadlaste usaldust riigi ja selle struktuuride vastu ning ametkonna, kodanike ja ettevõtjate usaldust teadlaste vastu.“
Paljud väga head teadlased on jäämas ilma Eesti grandirahata – see pärsib võimekust meelitada doktorante ja seab ohtu ka vajalikud uurimissuunad.
Millalgi murdis teadus ikkagi valitsuse kollektiivsesse ajju sisse. Pigem kõrvalteid kaudu kui ettenähtud institutsionaalsuse redeleid pidi.
Teadlased on orienteeritud rahvusvahelisele sihtgrupile. Kui 2013. aastal kaitsti meil 31 eesti- ja 185 võõrkeelset, siis 2016. aastal 17 eesti- ja 225 võõrkeelset väitekirja.
Me ei saa importida hästi rahastatud tippülikoolide karjäärimudeleid Eestisse, kus kõrgharidus niigi vaevleb rahapuuduses ning osa valdkondi on seetõttu hääbumas.
Kuna me ei tea, missugune kriis või skandaal meid ees ootab, on mõistlik hoida igaks juhuks toimekana mitme valdkonna spetsialiste – toetada teadust laiapõhiselt.
EDGAR KAROFELD
Teadusasutused vajavad suuremat iseseisvust eelarvega ümberkäimisel ja töö korraldamisel. Humanitaaria püsirahastust tuleb suurendada, unustamata sealjuures ka „mitterahvuslikku“ humanitaarteadust.
Kahjuks kujutatakse teaduse rahastamise debattides rahastuspilti sageli ühekülgselt. Kogu teadussüsteem näib koosnevat pelgalt ETAgi uurimistoetustest.
Jaak Aaviksoo sai vastu vahtimist ja on olnud sunnitud tooma teaduse üle otsustama prokuratuuri, s.t täiesti teadusvälise jõu.
Riigi tasemel ei tohi teadus olla asi iseeneses. Teadus on riiklik infrastruktuur, mitte vähem tähtis kui raudtee- või maanteeliiklus, haridus- ja tervishoiukorraldus.
Teadus ei ole post ega kriips. Tal on rohkesti dimensioone, mistõttu on arukam arvestada võimalikult paljusid mõõte.
Rail Balticu alla mineva rahaga saaksid teadlased järgmiseks kümneks aastaks oma toetuse mitmekordistada.
Teadus on viimastel aastatel Eestimaa pinnal kõvasti kolki saanud. Pole küll tapetud, aga viga saanud ometi ning asjatundlik ravi kipub hiljaks jääma.
Kui on kerkinud küsimus teadusrahastuse suurendamisest, järgneb sageli demagoogiline küsimus: mille arvelt seda tegema peaks, kas õpetajate või päästjate palkade arvelt?
Valitseva pragmatismi tuules, tiivustatuna SKT kasvust, küsitakse ikka ja jälle: mida saab teadusele antud raha eest?
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.