Eesti teadusrahastamise üks tähtsamaid otsuseid langetati mullu detsembri lõpus ilma suurema tähelepanu ja avaliku vastukajata. Haridus- ja teadusminister kinnitas järgmiseks seitsmeks aastaks kümme uut riiklikku teaduse tippkeskust kogueelarvega 70 miljonit eurot. Alljärgnev vestlusring on katse hinnata tippkeskuste valimist konkursil osalenud teadlaste vaatenurgast. Vestlusesse panustasid kolme eduka taotluse juhti: Tallinna tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi kaasprofessor Riina Aav, kes juhib strateegilise mineraalse ja süsiniku-põhise ressursi ringmajanduse tippkeskust, keemilise ja bioloogilise füüsika…
Anu Noorma: „Tahan juhina täiendada dialoogi teadlaskonnaga ja suurendada usaldust – teadlaste usaldust riigi ja selle struktuuride vastu ning ametkonna, kodanike ja ettevõtjate usaldust teadlaste vastu.“
Arutelud teaduste rahastamise üle ei vaibu, vt kas või Jaak Vilo artikkel 8. I 2021 Sirbis.1 Paraku ei ole tegu üksnes akadeemilise diskussiooniga, milles „võidavad kõik“ (ja teadus enim) või „küll aeg annab arutust, kelle seisukoht jääb sõelale“, vaid eksistentsiaalse olla-või-mitte-olla tüüpi küsimusega. Seda teadlastele, kes põhiliselt töötavad ülikoolide juures. Moodsal ajal on ka tehnikateadlased enamasti ülikooli(de) juurde koondunud – miks see nii on, vt ka kolleeg Risto Tanneri lugu…
Teadlased on orienteeritud rahvusvahelisele sihtgrupile. Kui 2013. aastal kaitsti meil 31 eesti- ja 185 võõrkeelset, siis 2016. aastal 17 eesti- ja 225 võõrkeelset väitekirja.
Me ei saa importida hästi rahastatud tippülikoolide karjäärimudeleid Eestisse, kus kõrgharidus niigi vaevleb rahapuuduses ning osa valdkondi on seetõttu hääbumas.
Kuna me ei tea, missugune kriis või skandaal meid ees ootab, on mõistlik hoida igaks juhuks toimekana mitme valdkonna spetsialiste – toetada teadust laiapõhiselt.
Oleme tahtnud Eestit näha teadmistel põhineva riigina, kus teadlased on kaasatud otsuste tegemisse ja nende tööd väärtustatakse. Eesti teaduse ja innovatsiooni arengu kindlustamiseks kirjutati 2018. aasta detsembris pidulikult alla ühiskondlikule kokkuleppele. Kõik allakirjutanud kinnitasid, et nad „toetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni avaliku sektori rahastamise tõstmist 1%-ni sisemajanduse koguproduktist ning edasist hoida vähemalt samal tasemel“. Erakondadest ei liitunud teadusleppega vaid EKRE, põhjendades seda vajadusega teadust hoopis rohkem toetada.…
Teadusasutused vajavad suuremat iseseisvust eelarvega ümberkäimisel ja töö korraldamisel. Humanitaaria püsirahastust tuleb suurendada, unustamata sealjuures ka „mitterahvuslikku“ humanitaarteadust.
Kahjuks kujutatakse teaduse rahastamise debattides rahastuspilti sageli ühekülgselt. Kogu teadussüsteem näib koosnevat pelgalt ETAgi uurimistoetustest.
Teadlastel on igal aastal kaks tähtsündmust – märts, mil tuleb esitada personaalse uurimistoetuse taotlus ning oktoober-november, mil selguvad rahastuse saanud projektid. Palju on räägitud edukuse määrast. Võrreldakse valdkondi ning nenditakse, et aasta-aastalt läheb konkurents järjest tihedamaks, aga ei ole selgitatud, kuidas näeb välja grandi taotlemise protsess ja otsuse analüüsimine grandi taotleja silmade läbi. Täpsemalt, selle noorteadlase silmade läbi, kes esindab alahinnatud valdkonda – sotsiaalteadusi, kus näiteks stardigrandi saamise…
Veerand sajandit käesolevast hetkest tuleviku poole
Üleüldised arutlused mulle ei meeldi, sest lihtsureliku aegruum on lõplik ja ühtlasi väga konkreetne. Keegi meiesugustest ei arva, et inimene saaks tegutseda, olles ise vaakuumis. Vastupidi. Maailm meie ümber on täis igasugust kila-kola, mille nurkade vastu on end väga lihtne ära lüüa. Kui me seda ei taha, siis tuleb õppida käitumist ruumis, milles valitseb Robert Browni kord. Mind igatahes see masendab, kui Eesti…
Eesti teadussaavutuste üle on põhjust uhke olla, rahastamissüsteem ei taga aga teadlaskonna kestlikkust.
Aasta lõppedes läheb pilk tahtmatult möödunud kuudele ning alljärgnevad read ongi ajendatud möödunud aasta mõtisklustest meie teadussüsteemist.
Ühelt poolt oleme õigustatult uhked teadustulemuste üle, mitmes valdkonnas areneb hea rahvusvaheline koostöö ning me märkame noori andekaid teadlasi. Teaduse infrastruktuur on tänu tõukefondidele mitmes valdkonnas paranenud, fondidest saavad tuge ka tippkeskused ja mobiilsuse skeemid. Indeksite analüüsijad rõhutavad arve,…
Mida võib valitsuse haridus- ja teaduspoliitikas 2015. aastal olulisena välja tuua?
Aasta algas eelmise teadus- ja haridusministri Jevgeni Ossinovski tõdemusega, et teadusrahastus on tasakaalust väljas ja liiga projektipõhine. Liiga terav konkurents kahjustab Eestile oluliste valdkondade arengut ning võib mõjuda halvasti kõrghariduse kvaliteedile. Seetõttu peab riik pakkuma teadlastele kindlustunnet ning suurendama stabiilset rahastust.
Kahjuks nõnda ei läinud. Teaduse…
Pärast akadeemik Ülo Niinemetsa ja noorema põlvkonna tippteadlase rahulikku ja valgustuslikku artiklit1 ei olekski enam nagu millestki kirjutada. Kogu informatsiooni on eri isikud mitu korda isikupäraselt esitanud. Keda aga pole, on valitsemis- ja vastutamisrollis lugeja ning kummastav protsess jätkub.
Mis siis üldse sünnib? Miks otsustas peaministrit kõrgeimal tasemel nõustava teadus- ja arendusnõukogu (TAN) eelmine koosseis –…
Lõppeval aastal sai valmis teie koostatud ettekanne teadusasutuste tegevussuundadest. Selle üle on avalikkuses palju diskuteeritud. Mis on Eesti kõrghariduse ja teaduse vaimses ruumis pärast seda muutunud?
Üheks esimeseks eesmärgiks oli avada senisest erineva lähenemisnurga all diskussioon kõrghariduse ja teaduse tuleviku seisukohalt ülioluliste küsimuste ümber. Milline on Eestis antava kõrghariduse kvaliteet? Kui ahvatlevad on Eesti ülikoolid eduka…
Mida võib valitsuse haridus- ja teaduspoliitikas 2015. aastal olulisena välja tuua?
Teadus- ja haridusaasta tegi eriliseks aktiivne arutelu teaduse ja hariduse ning nende valdkondade rolli üle Eesti konkurentsivõime kasvatamises. Valmis teadus- ja arendusnõukogu (TAN) raport teaduse ja kõrghariduse tulevikust, millele järgnes avalik arutelu, ministeeriumi analüüs ja peamiste ettepanekute toetamine TANis. Selleks et ressursse akadeemilistel eesmärkidel parimal…
6–9. oktoobrini toimus Eesti Teaduste Akadeemias Euroopa teadusuuringute nõukogu (European Research Council, ERC) plenaaristung koos konverentsiga, et arutada seni alaesindatud riikide osalemist nõukogu programmides.
Euroopa Komisjon lõi teadusuuringute nõukogu 2007. aastal täitmaks tühimikku tipptasemel teaduse rahastamisel. Varem rahastas Euroopa Komisjon oma teadus- ja arendustegevuse raamprogrammide kaudu eelkõige mitme riigi teadlastest koosnevate konsortsiumide teadusprojekte, mis olid rakendusliku…
Üksikud seisukohavõtud reageeringuna Gunnar Oki aruandele ei ole veel ühise aruteluni viinud. „Üksikud“ ses mõttes, et enamik teadlastest on vait, pealegi puudub meil niisugune foorum, kus kõik oleksid vabad. Eesti on libisenud NLKP teele: on presiidium, kuulajad ja telgitagused askeldajad. Niimoodi võis kunagi jagada külvitööde korraldusi, mitte nüüdisajal väidelda.
Asjatu armuvaev
Teadusajakirjade olukorda ja teaduse käsitlemist üldises…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Teele Tõnismanni väitekiri näitab sarnaselt teiste teadusrahastuse uurimustega, et rahastusmudelid on normatiivsed vahendid. Need määravad, milline on väga hea teadus, mis väärib rahastamist ja seeläbi kategoriseeritakse teadusgruppe.Erakogu
11. augustil avaldas ERR uudise sellest, kuidas Isamaa erakonna toel sündinud mõttekoda Pere Sihtkapital küsis Tartu ülikooli nimel rahvastikuregistrist välja tuhandete lastetute Eesti naiste andmed.Kuvatõmmis ERR 11. VIII 2023
Joonis. Alustava ja kogenud teadlase grandid: vanuseline jaotus.Allikas: Eneli Kindsiko, Ülo Niinemets, Kärt Rõigas
Joonis 1. Avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutused 2015-2020. Aastatel 2021 ja 2022 on TA kulud näidatud vastavalt riigieelarvesse planeeritule.Allikad: statistikaamet5, rahandusministeerium6, ETAg7, ETAg-i arvutused
Anu Noorma: „Inimkonna püüdlused teadmiste järele, ka pingutused kosmosevaldkonnas, on õpetanud, et tegutseda tuleb mitte sellepärast, et see on lihtne, vaid sellepärast et see on raske – kuid me ju suudame!“Erakogu
Eesti teadust ei saa pingeritta panna ei ühes, neljas ega kuues pingereas.dreamstime.com
Teadusvaldkonda siiski reguleeritakse, kuid otsused näivad olevat korralikult läbi kaalumata. Veebruaris oli korraks poleemika, mis kiiresti pandeemia alla mattus, kui teadus- ja arendusnõukogu (TAN) otsustas muuta uurimistoetuste jaotust teadusvaldkondade vahel. Siin pildil ongi TANi 5. veebruari istung, kus uurimistoetuste jaotust muudeti.Vabariigi valitsus
Uusliberaalne teadustegevus on allutatud äriloogikale, mida iseloomustab projektipõhisus, ülikoolidesisene ja -vaheline konkurents teadusrahastuste saamiseks, Teadlased on muutunud teenuse pakkujaks, teadus muutub kaubaartikliks, teadlaste kriitiline roll ühiskondlikele probleemidele osundamisel taandub. Pildil neoliberalismi akadeemiat laastava mõju üks tundlikumaid kriitikuid, varalahkunud Mark Fisher loengut pidamas.Youtube
Seni kuni meil ei küsita, miks me teadust teeme ja õppetööga tegeleme, ei suurene noorte seas ka teadlase ja õppejõu kutse atraktiivsus.
Joonis 1.
Meem, millega tervitas Eesti Üliõpilaskondade Liit mullu valitsuse otsust loobuda teaduse rahastuse tõstmisest 1%ni SKTst.Facebook
Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium