19. veebruaril selgus Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis Jaan Krossi nimelise auhinna tänavune laureaat. Tunnustuse pälvis Sveta Grigorjeva raamatuga „Frankenstein“ (Suur Rida, 2023).
„Frankenstein“ on Grigorjeva kolmas luulekogu – varem on ilmunud „kes kardab sveta grigorjevat?“ (2013) ja „american beauty“ (2018). Žürii nendib, et Grigorjeva on oma raamatutega uuendanud eesti luulet ja algatanud tuliseid arutelusid kirjanduse vastuvõtu üle samamoodi kui Krossi looming sütitas 1960. aastatel diskussiooni vabavärsi ümber. „Grigorjeva loomingut iseloomustab eetiline…
Ei möödu päevagi selleta, et keegi tuttava kultuurirahva hulgast ei valutaks ühismeedias südant kärpepoliitika tõttu ärajäetud näituste, etenduste või lausa tegevustoetuse kaotuse pärast. See, mis praegu eesti kultuuris kärbete tõttu toimub, on kirjeldamatult õudne ning tõik, et kultuurministeerium vähendas tantsuteatrite Fine5 ja Sõltumatu Tantsu Lava toetust ning jättis Eesti Tantsuagentuuri (ETA) lausa tegevustoetusest ilma, on lihtsalt uskumatu!
Alustan sellest: minu jaoks oli ETAs tantsu õppimine pöördeline protsess ja elusündmus, tänu millele…
Naistevastane vägivald on ühiskonniti niivõrd normaliseeritud (loe: nähtamatu), et šokeerivaid uudiseid täis meediaruum kahjuks vaevalt enam kedagi üllatab. Naisi pekstakse, naisi vägistatakse, naisi pannakse põlema – ja ometigi näen nendele uudistele oma ühismeedias enamjaolt ikkagi naisi (ja teisi vähemusi) reageerimas valulikult (ja vihaselt). Sestap küsin: mis teil viga on, (cis-)mehed, et te tihti neil teemadel vait olete või üldse sõna ei võta? Kas tõesti on raske üles näidata ka kõige…
Viimasel ajal kütavad väljaannete kirgi kaks teemat: võimalik sõja eskaleerumine ja matside pealetung teatris. Uudistest jääb mulje, et elementaarse etiketi mõistmine käib keskmisel eestlasel paratamatult üle jõu. Teatrimajad ja lavastajad aga ei ole jäänud teps mitte käed rüpes istuma, vaid on võtnud nõuks nii mobiilis skrollijatele kui etenduse ajal napsitajatele viimaks koha kätte näidata. Näiteks VAT-teatri õpetlikud videod on vägagi tervitatav ettevõtmine, kuid tõik, et mõni lavastaja võtab nõuks katkestada…
Nädalal, mil kunstiteadlane, kuraator ja kriitik Reet Varblane lahkus, ilmus ühismeedias talle ridamisi väga ilusaid järelehüüdeid. Kui üks vägev inimene läheb, on loomulik, et teda mälestades kirjutatakse imelisi ridu. Küll aga pani mind imestama tõik, et nii paljud mulle tähtsad kultuuritegijad – kunstnikud, lavastajad, dramaturgid – on olnud Reet Varblasest sellisel määral inspireeritud ja mõjutatud! Kuidas ma ometigi ei teadnud, et Reet on olnud suisa võtmeisikuks ka minu enda põlvkonna…
Elame liiga põneval ajal. Tahaks korrakski hinge tõmmata, lugeda rahulikult raamatuid, kohtuda kohvikus sõpradega ja rääkida ükskõik millest, aga mitte (päeva)poliitikast. Ei taha enam doomscroll’ida, ei taha karta sõja laienemist Eestisse (kuigi hübriidsõda nagunii käib), enamgi – ei taha enam mitte millestki midagi arvata. Ka siinses veerus. Kas võib kirjutada arvamusloo sellest, et ei jaksa, ei viitsi, ei taha enam mõnda aega mitte midagi arvata?! Ei suuda enam kiruda Reformierakonda…
Kas ei võiks mõelda emadusest kui tegutsemisviisist, mis sillutab teed uutele valitsemisvormidele, majandamisviisidele ja tugevale kodanikuühiskonnale?
Kristiina Ehin on palju triksterlikum looja kui „Vetelkõndijas“ näha, aga Anu Auna film ei ole üldsegi nii hull, kui mõni arvustaja on võtnud nõuks seda kirjeldada.
1 sel aastavahetusel Tallinn-Moskva rongis
2 ma rüüpan kohvi tassist Ленинград
3 ja vaatan kuidas aknaklaasi taga
4 vaob kõrvalrööbastele снегопад
5
6 „Su käed on proletaarselt karedad“ –
7 nii sosistas mu kallim üle laua
8 ja nõnda tihenevas lumesajus
9 üksteise silmi vaatasime kaua
10
11 neis silmis tuhamägedele üles
12 siis läksime на санках me кататься
13 ja hanges sügavas kus rauges hoog
14 ta küsis minult: „Будешь целоваться?“
15
16 kuid „С новым годом!“ soovis raadiost Jeltsin
17 rong slaavi öösse kihutas kui…
1 kui ma oleks
2 sõna
3
4 siis oleksin kohalikus
5 tähestikus
6 tundmatu täht
7
8 talle järgnevate tärnikestega
9
10 varjates poliitiliselt korrektselt
11 oma sisemist
12 roppust
13
14 ja nii ma laveerikski
15 poliitiliselt korrektsete ja
16 eriti roppude vahel
17
18 kummalegi jala peale astumata
19
20 mõlemaid ilmselgelt provotseerides
21 oma kättesaamatusega
22
23 kui suure õnnetuse korral
24 ütleks ühtedele
25
26 kurat küll
27 teistele et
28
29 pohhui
On kahte tüüpi kirjanikke. Ühed, kes tõukuvad detailist ja üksikinimesest nõnda, et väikesed erandlikud elud ja käitumismustrid hakkavad järk-järgult üldistuma ning…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Sveta Grigorjeva esimene luulekogu „kes kardab sveta grigorjevat?“ vallandas 2013. aasta sügisel elava poleemika naiskirjanduse üle. Ajakirja Vikerkaar noored kriitikud on Grigorjeva raamatu valinud kümnendi parimaks debüütteoseks.Värske Rõhk
Mida Sveta Grigorjeva teeb? Ta hoolib ja näitab seda aktiivselt välja. Ta võtab sõna, kui kellelegi liiga tehakse, ja juhib väsimatult tähelepanu sellele, kui liiga tehakse süstemaatiliselt ja seetõttu on seda raske märgata.Piia Ruber
Luuletaja, näitekirjanik ja stsenarist Andra TeedeLiis Treimann / Eesti Meedia / Scanpix
Filmiga Kristiina Ehinist on Anu Aun hakkama saanud ilusa hommage’iga ühele naisest luuletajale. Või pigem femmage’iga.Kaader filmist
Kristiina Ehini luuletuse ühte rongisõitu, aknaklaasi taha suunatud hõllanduslikku pilku mahuvad Eesti ja Venemaa, mina ja tema, romantika ja poliitika, mahuvad ka paigalolek ja liikumine, möödanik ja tulevik, siin ja seal.Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
Sveta Grigorjeva 19. novembril 2021 kirjanike liidu noortesektsiooni avamisel. Sveta Grigorjeva luulekogu „kes kardab sveta grigorjevat?“ (2013) valiti ajakirja Vikerkaar „Vikergallupis“ viimase kümne aasta parimaks debüütteoseks. Raamatust on ilmunud kordustrükk.Madis Reemann / Kirjanike Liidu noored / Facebook