Pagulaste kogemuse mõtestamiseks on vaja nii füüsilist kui ka digitaalset ligipääsu andmetele ja allikatele. Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu väliseesti kirjanduse keskuses asub eestlaste üle ilma välja antud raamatute, perioodika, teaduslike väljaannete ja väiketrükiste kõige täielikum kogu, kuid selle töös on nüüd katkestus. Pildile mahtus keskuse varasalvest vaid killuke.
Eesti pagulaskultuur vajab tähelepanu meie etnilise diasporaa ja emakeele säilimise vaatepunktist, kuid on kõnekas ka ülemaailmse pagulaskriisi taustal.
Igavene häda on raamatutega. Kõigepealt on need kallid, üha kallimad, ja mina, kes ma saan kultuuritöötaja riiklikku miinimumpalka, peaksin iga ostu märksa tõsisemalt kaaluma. Teiseks on neid liiga palju. Aga isegi kui jätan raamatud ostmata, ega see neid koju kuhjumast takista.
Raamatud sugenevad ka kotti. Ikka on vaja tarida neid koju, tööle, raamatukokku, arvustajatele, postkontorisse – ja küll nad on rasked. Mõned on kotis niisama, igaks juhuks, sisustavad rongis aega. Selle lektüüri…
Teadusraamatukogul, mis peab endas ühendama ajatut ruumi ning muutuste eestvedamist andmestunud maailmas, lasub ka kohustus luua keskkondi, kus kohtuvad eri osalised.
Valgustuse lähenedes lisandusid Tallinna õpetlase lauakesele anatoomia- ja maateaduseatlased, teiste hulgas flaami kartograafi Gerhard Mercatori väike maadeatlas „Atlas minor Gerardi Mercatoris I“ (1628). Raamatu rikkalikel vasegravüüridel on kenasti ära märgitud ka Eesti- ja Liivimaa. Pildil Mercatori väikese maadeatlase tiitelleht.
470aastane teadusraamatukogu hakkab triivima vanaraamatu kahemõttelisse hämarmaailma, kuid just raamatute vanadusest on midagi õppida nüüd, kui nende sisu enam ei morjenda.
Eelmisel kümnendil tekkis palju neid, kes kuulutasid paberraamatu peatset unustusse vajumist ning raamatute kolimist mobiili-, tahvli- või sülearvutiekraanile. Tegelikult on see protsess käinud kaunis aeglaselt. Eesti raamatuturust moodustavad e-raamatud ikka veel kõigest paar protsenti. Aga sirgunud on tegus vähemus, kes valiku korral eelistab raamatut ekraanilt lugeda ning ostab ja loeb e-raamatuid, enamasti ingliskeelseid.
Paberraamatu isiklikul omamisel ja raamatukogust laenamisel on suur vahe. Ostetud raamatu saab panna riiulisse tuba kaunistama, selle saab…
Ligipääs raamatutele ja lugemisharjumuse püsimine on osa Eesti riigi vaimsest tugevusest.
Laenutustasu küsimus on viimasel ajal taas päevakorda tõusnud ja kõik märgid näitavad, et seekord autorid ebaõiglusega leppida ei kavatse. Eesti Kirjanike Liidu juurde on loodud tuumik, kes probleemiga tegeleb, ja alljärgnev selgitab meie programmi. Loomeliidul kitsamas tähenduses pole selles kampaanias võita midagi. Küll on EKLil vaikimisi kohustus seista autorite huvide eest, olgu need siis tema liikmeskonna seas…
Mõnes mõttes on mul piinlik sellise teema puhul üldse leheruumi võtta, aga kui põhiseadusvastane idee välja käiakse, siis tuleb ju ikka midagi öelda. Nimelt on rahvakirjanik ja Keskerakonna riigikogu fraktsiooni värske nõunik Katrin Pauts hiljaaegu (Õhtuleht 18. VIII) välja käinud mõtte, et raamatukogust laenutamine võiks olla tasuline – et lahendada laenutushüvitise küsimus.
Et laenutushüvitised on piinlikult väikesed ja kirjarahvas vajab teatud teemadele lahendusi, nagu on korduvalt kirjutatud ka Sirbis (vt nt…
Saatusest troostitum sündida / laulikuks Eestis. Sel suvel on mulle korduvalt meenunud Gustav Suitsu read üheks meisterlikumaks eesti luulekoguks peetavast „Tuulemaast“.
Mäletatavasti avalikustas autorihüvitusfond 28. juunil laenutushüvitiste nimekirja kommentaariga „Röövimine päise päeva ajal. Ajaloo vähim laenutushüvitis raamatukogude aastal“. Selgus, et kultuuriministeerium on eraldanud hüvitisteks 57% väiksema summa kui eelmisel aastal.1
Kultuuriministeerium tõttas teatama, et laenutushüvitise eelarvet ei ole kärbitud, vaid see oli eelmisel aastal suurem tänu koroonaviirusest tuleneva kriisi mõjude maandamiseks tehtud lisaeelarvele.2 Saan…
Ongi käes kaua oodatud südasuvi ja paljudel inimestel on alanud puhkus. Kuna Eesti suveilmad on heitlikud, siis pole paremat ajaviidet, kui vihmase või jaheda ilmaga end diivani nurka kerra tõmmata ja raamatuid lugeda. Samuti sobib mõnusa juturaamatuga kuumal rannaliival aega veeta. Nii pakin igal aastal enne suvekoju minemist endale kaasa kümmekond raamatut, mis on oma lugemisjärge juba pikemalt oodanud. Kui aastaid tagasi õpetajana töötasin, siis ühel sügisel rääkisin õpilastele vaimustunult,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Pagulaste kogemuse mõtestamiseks on vaja nii füüsilist kui ka digitaalset ligipääsu andmetele ja allikatele. Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu väliseesti kirjanduse keskuses asub eestlaste üle ilma välja antud raamatute, perioodika, teaduslike väljaannete ja väiketrükiste kõige täielikum kogu, kuid selle töös on nüüd katkestus. Pildile mahtus keskuse varasalvest vaid killuke.Marin Laak
Kes on näinud vanu raamatukogusid ja sealses õhustikus viibinud, on näinud ja kogenud midagi erakordset. Pildil Briti Muuseumi lugemissaal.Diliff / CC BY-SA 3.0 / Wikimedia Commons
Valgustuse lähenedes lisandusid Tallinna õpetlase lauakesele anatoomia- ja maateaduseatlased, teiste hulgas flaami kartograafi Gerhard Mercatori väike maadeatlas „Atlas minor Gerardi Mercatoris I“ (1628). Raamatu rikkalikel vasegravüüridel on kenasti ära märgitud ka Eesti- ja Liivimaa. Pildil Mercatori väikese maadeatlase tiitelleht.Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu
Kasvuhoonegaaside emissioonide võrdlus paberraamatu ning eri seadmetel teose lugemise kordade vahel. Siinkirjutaja tõlge.Qi Kang, Jinyi Lu ja Jianhua Xu / Library and Information Science Research
