Mõnigi autor võib peagi oma pangakontole laekuva summa üle rõõmu tunda. Et see nii ka edaspidi oleks, tuleb laenutustasu rahastamine kindlale alusele viia.
Mis võiks olla riigi kõige demokraatlikum paik? Koht, mida võivad külastada ja kasutada kõik alustades ministrist ja lõpetades kodutuga? Koht, kus saab istuda ja mõnikord ka pikutada, kus saab kasutada tualettruumi, kus on soe ja valge, ja keegi ei vaata viltu, kui veedad seal aega kauem, kui kulub ühe neljaeurose cappuccino joomiseks? Tõenäoliselt asub see linna keskel ja pakub külalislahkelt ruumi lastele-noortele ja kokkusaamispaika pensionäridele? Seal saab kasutada 3D-printerit, õmblus-…
Eesti pagulaskultuur vajab tähelepanu meie etnilise diasporaa ja emakeele säilimise vaatepunktist, kuid on kõnekas ka ülemaailmse pagulaskriisi taustal.
Igavene häda on raamatutega. Kõigepealt on need kallid, üha kallimad, ja mina, kes ma saan kultuuritöötaja riiklikku miinimumpalka, peaksin iga ostu märksa tõsisemalt kaaluma. Teiseks on neid liiga palju. Aga isegi kui jätan raamatud ostmata, ega see neid koju kuhjumast takista.
Raamatud sugenevad ka kotti. Ikka on vaja tarida neid koju, tööle, raamatukokku, arvustajatele, postkontorisse – ja küll nad on rasked. Mõned on kotis niisama, igaks juhuks, sisustavad rongis aega. Selle lektüüri…
Teadusraamatukogul, mis peab endas ühendama ajatut ruumi ning muutuste eestvedamist andmestunud maailmas, lasub ka kohustus luua keskkondi, kus kohtuvad eri osalised.
470aastane teadusraamatukogu hakkab triivima vanaraamatu kahemõttelisse hämarmaailma, kuid just raamatute vanadusest on midagi õppida nüüd, kui nende sisu enam ei morjenda.
Eelmisel kümnendil tekkis palju neid, kes kuulutasid paberraamatu peatset unustusse vajumist ning raamatute kolimist mobiili-, tahvli- või sülearvutiekraanile. Tegelikult on see protsess käinud kaunis aeglaselt. Eesti raamatuturust moodustavad e-raamatud ikka veel kõigest paar protsenti. Aga sirgunud on tegus vähemus, kes valiku korral eelistab raamatut ekraanilt lugeda ning ostab ja loeb e-raamatuid, enamasti ingliskeelseid.
Paberraamatu isiklikul omamisel ja raamatukogust laenamisel on suur vahe. Ostetud raamatu saab panna riiulisse tuba kaunistama, selle saab…
Ligipääs raamatutele ja lugemisharjumuse püsimine on osa Eesti riigi vaimsest tugevusest.
Laenutustasu küsimus on viimasel ajal taas päevakorda tõusnud ja kõik märgid näitavad, et seekord autorid ebaõiglusega leppida ei kavatse. Eesti Kirjanike Liidu juurde on loodud tuumik, kes probleemiga tegeleb, ja alljärgnev selgitab meie programmi. Loomeliidul kitsamas tähenduses pole selles kampaanias võita midagi. Küll on EKLil vaikimisi kohustus seista autorite huvide eest, olgu need siis tema liikmeskonna seas…
Mõnes mõttes on mul piinlik sellise teema puhul üldse leheruumi võtta, aga kui põhiseadusvastane idee välja käiakse, siis tuleb ju ikka midagi öelda. Nimelt on rahvakirjanik ja Keskerakonna riigikogu fraktsiooni värske nõunik Katrin Pauts hiljaaegu (Õhtuleht 18. VIII) välja käinud mõtte, et raamatukogust laenutamine võiks olla tasuline – et lahendada laenutushüvitise küsimus.
Et laenutushüvitised on piinlikult väikesed ja kirjarahvas vajab teatud teemadele lahendusi, nagu on korduvalt kirjutatud ka Sirbis (vt nt…
Saatusest troostitum sündida / laulikuks Eestis. Sel suvel on mulle korduvalt meenunud Gustav Suitsu read üheks meisterlikumaks eesti luulekoguks peetavast „Tuulemaast“.
Mäletatavasti avalikustas autorihüvitusfond 28. juunil laenutushüvitiste nimekirja kommentaariga „Röövimine päise päeva ajal. Ajaloo vähim laenutushüvitis raamatukogude aastal“. Selgus, et kultuuriministeerium on eraldanud hüvitisteks 57% väiksema summa kui eelmisel aastal.1
Kultuuriministeerium tõttas teatama, et laenutushüvitise eelarvet ei ole kärbitud, vaid see oli eelmisel aastal suurem tänu koroonaviirusest tuleneva kriisi mõjude maandamiseks tehtud lisaeelarvele.2 Saan…
Ongi käes kaua oodatud südasuvi ja paljudel inimestel on alanud puhkus. Kuna Eesti suveilmad on heitlikud, siis pole paremat ajaviidet, kui vihmase või jaheda ilmaga end diivani nurka kerra tõmmata ja raamatuid lugeda. Samuti sobib mõnusa juturaamatuga kuumal rannaliival aega veeta. Nii pakin igal aastal enne suvekoju minemist endale kaasa kümmekond raamatut, mis on oma lugemisjärge juba pikemalt oodanud. Kui aastaid tagasi õpetajana töötasin, siis ühel sügisel rääkisin õpilastele vaimustunult,…
Selle arvamusavalduse sõnum on: raamatute laenutushüvitistega ollakse peaaegu õigel teel.
Autorihüvitusfond avaldas hiljuti rahvaraamatukogudes 2020. aastal elektrooniliselt registreeritud laenutuste statistika ja hüvitiste saajate nimekirja. Raamatute laenutuste eest jaotati 1537 autori ja autoriõiguste omaja vahel 284 457 eurot. Võrdluseks: aasta varem jaotati 1500 taotleja vahel 189 403 eurot. Neile lisanduvad helisalvestiste ja videote laenutuste hüvitised. Mõlemal aastal on eelarvet tõhusalt suurendanud erakorraline kriisileevendus. See ajutine nähe on küll niisugune, mis võiks mitte ainult püsima jääda,…
„Tänavusel erakorralisel aastal arvestasime ja maksime laenutushüvitised välja tavapärasest varem.“ Nõnda andis Autorihüvitusfond hiljuti oma kodulehel märku, et sel aastal makstakse kirjanikele-tõlkijatele möödunud aastal rahvaraamatukogudest laenatud raamatute eest laenutushüvitist juuni lõpu asemel vahemikus 22. – 25. mai.
Kuigi Autorihüvitusfondi teade on erinevalt mõnestki oma kriisiaegsetest sammudest suure trummipõrinaga teada andnud institutsioonist (meeldivalt) tagasihoidlik, et mitte öelda peidus, puudutab teema väga paljusid. Raamatute laenutuste eest jaotati hüvitist 1500 autori ja autoriõiguste omaja vahel (mullu…
Ootamatu eriolukorra tõttu suleti raamatukogude uksed ning pandi nad nuputama oma ülesannete täitmiseks uusi viise. Rahvusraamatukogus said raamatukoguteenuste arenduskeskuse juhi Jane Makke sõnul kõige suurema tähelepanu osaliseks kaks teenust: kogude kontaktivabalt, mugavalt ja kiiresti kättesaadavaks tegemine ning infonõustamine.
Ööpäev läbi raamatute iseteeninduslikuks laenutamiseks on rahvusraamatukogul juba varasemast peaukse ees raamatukapp, kuid see teenus on kättesaadav vaid Tallinna ja selle lähiümbruse elanikele. See ajendas rahvusraamatukogu alustama koostööd Omnivaga: nüüd saab rahvusraamatukogust igaüks…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.