Seitse ühe hoobiga ehk Raamatukogud säästva arengu toetajana

Raamatukogudel on tarbimismustrite ja kultuuriharjumuste kujundamisel oma osa.

KRISTA LEPIK

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Õige pea, 20. – 26. septembril, korraldatakse Euroopa säästva arengu nädalal ka Eestis kampaaniaid ja üritusi, millega panustatakse jätkusuutlikusse arengusse.1 Mõistagi ei saa jätkusuutlik areng toimuda kampaania korras, kuid teemanädal pakub hea võimaluse tutvustada oma sellealast tegevust asutustel ja kogukondadel, keda ei ole märgatud säästva arengu valgusesse paigutada. Üks niisugune näide on raamatukogud. Üldiselt käsitletakse raamatukogusid (lugemis)kultuuriasutuse või riigi infotaristu osana, viimasel ajal ka kogu­konna­keskusena, kuid säästvas arengus on neil samuti tugev potentsiaal. Lähtudes diskussioonidest kolleegidega Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu uue mõtte töörühmas ongi paras aeg üle vaadata, milles see potentsiaal väljendub.

Tasuta ja vaikne

Esmalt raamatukogu ruum – ilma pikemata selge ja lihtne, kuid siiski eriline koht. Kui meenutada ükskõik missugust teist avalikku ruumi, puudub raamatukogus surve tarbida või osta (vt ka säästva arengu eesmärk nr 12: „säästev tootmine ja tarbimine“2). Nii on kaubanduskeskuste ja kohvikutega võrreldes raamatukogud üleliigsest infomürast priid. Just sel põhjusel olen tööreisidel tekkivate lühikeste pauside puhul kasutanud kohalikke raamatukogusid kui omamoodi kontorit, kus saab endale sobivas nurgakeses lüüa lahti sülearvuti ning tegeleda tööasjadega.

Muuseas, arvestades koroonaviirusest põhjustatud mõju töökorraldusele,3 ei ole ime, et tänavusel raamatukogude teema-aastalgi on koostatud kaug­töövõimaluste kaart, mis sisaldab ca 180 raamatukogu tehnilisi ja ruumilisi töövõimalusi.4

Raamatu süsinikujalajälg

Teiseks. Hoolimata raamatukogu järjest täienevatest funktsioonidest on eriti rahva­raamatukogudel ülesanne pakkuda lugemismaterjalidele tasuta ligipääsu. Sirbi veergudel on palju kordi kritiseeritud väikest laenutustasu5 – kuivõrd säästva arengu eesmärkide hulka on just Eestis lisatud „Eesti kultuuriruumi elujõulisus“ (eesmärk 18) –, mis paneb mõtlema, miks peavad autorid ja nendele pöidlahoidjad sellist olelusvõitlust pidama. Säästva arengu eesmärkide hulka on mahutatud ka vähem kultuuri- ja enam looduskeskkonna aspekte: arvatavasti ongi „kliimamuutuste vastased meetmed“ (eesmärk 13) viimased, millega esmalt osatakse raamatukogusid seostada.

Raamatukogude ringkonnas on tihti arutletud paberraamatu ja e-raamatu keskkonnasõbralikkuse üle. Vähemalt viimased paarkümmend aastat levinud arvamuse järgi on e-raamatud (ja üldse digitaalsed info töötlemise vahendid) keskkonnasõbralikud, kuna säästavad meid puude mahavõtmisest. Samuti langeb e-raamatute puhul ära köidete transpordist tekkiv keskkonnajalajälg.6 Seevastu räägib paberraamatu kasuks asjaolu, et raamatu valmistamisele ei kulu erinevalt e-lugeritest fossiilseid ressursse, mis seadmete järjest lüheneva elutsükli puhul tähendab järjest suuremaid prügikoguseid. Nii on paberraamatuga tekitatud süsiniku jalajälg koondunud raamatu tootmise etappi: siia mahuvad nii raamatu füüsilisest vormist kui ka teose sisu loomisest tulenevad keskkonnamõjud, sest teose kirjutamine, kujundamine, toimetamine jpm töölõigud on enamal või vähemal määral digitaalsed. Seevastu e-lugeri puhul tuleb silmas pidada keskkonnamõju nii seadme kui ka teose sisu tootmises, millele ajapikku lisandub e-lugeri kasutamise ja utiliseerimise mõju.

Ühest vastust küsimusele, kumb on keskkonnasõbralikum, kas paberraamat või e-raamat, on seega raske saada. Teadlased Qi Kang, Jinyi Lu ja Jianhua Xu tõdevad eelmisel aastal ilmunud artiklis, et mõlemal juhul kaasnevad raamatu tootmise, levitamise ja lugemisega keskkonnamõjud, mida on keeruline mõõta.7 Siinkohal on paras aeg naasta raamatukogude juurde: nimelt rõhutatakse selles uuringus, et raamatutele ei ole nii palju vaja indiviidipõhiselt keskenduda, keskenduma peab nende taaskasutusele. Süsinikujalajälje jaotumise eripära tõttu on loogiline, et paberraamatut üha uuesti lugedes kahaneb raamatu tootmisega seotud süsinikujalajälg proportsionaalselt lugejate hulgaga: kui mingit teost on laenatud raamatukogust kümme korda, on selle teose süsiniku­jalajälg lugemise kohta kümnendik esialgsest. Sama e-teost seadmest mitu korda lugedes on kasutegur süsinikujalajäljelt väiksem kui paberraamatu puhul. Eriti ilmekalt tuleb see erinevus esile eelmisel aastal tehtud teadus­uuringust, kus on võrreldud kasvu­hoonegaaside emissioone paberraamatu ning erinevatel seadmetel e-teose lugemise kordade vahel (vt joonis).8

Kasvuhoonegaaside emissioonide võrdlus paberraamatu ning eri seadmetel teose lugemise kordade vahel. Siinkirjutaja tõlge.

Qi Kang, Jinyi Lu ja Jianhua Xu / Library and Information Science Research

Igaüks on teretulnud

Kolmandaks võib tekkida küsimus, mitmele säästva arengu eesmärgile vastab IFLA/UNESCO rahvaraamatukogude manifesti tingimus „tagada kõigile kasutajaile võrdne juurdepääs… oma kogudele, olenemata kasutajate vanusest, keelest või sotsiaalsest seisundist“.9 Olgu selleks (vaimse) tervise ja heaolu toetamine (eesmärk 3), kvaliteetsele infosisule ligipääsu (eesmärk 4), ligipääsetava ja hea avaliku ruumi pakkumine (eesmärk 11) – raamatukogud, kuhu sisenemiseks ei ole vaja täita muud tingimust kui kaaskodanikke austav viisakas käitumine, oma kasutajaid ei piira ega erista.

Nii tervise ja heaolu toetamisel kui ka hariduse või kvaliteetse info pakkumisel on aluseks needsamad raamatud ja muud teavikud. Paraku piiravad nende soetamist aeglaselt, kuid järjekindlalt kerkivad raamatuhinnad10 ja juba mõnda aega kõrgena püsinud käibemaks nii paber- kui ka e-raamatute puhul11. Ligipääsetava ja hea avaliku ruumi pakkumisel teevad suure töö ära aga raamatukoguhoidjad ise, keda raamatukogude teema-aastal koolitatakse dialoogi käivitajateks.12

Lõpetuseks. On tähtis märgata ja tunnustada raamatukogude jätkusuutlikkust: need valdkonnad on pööratud nii looduskeskkonna kui ka iga üksikisiku poole ning vormivad meie tarbimis- ja kultuuriharjumusi. Nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasandil tasub mõelda kahele küsimusele: kuivõrd seda mitmepalgelist panust rahastatakse ja mil määral kaasatakse raamatukogude esindajaid jätkusuutliku arengu üle peetavatesse diskussioonidesse? Raamatukogude potentsiaal siinjuures on suurem, kui esmapilgul paistab.

Raamatukogude teema-aastal on koostatud kaugtöövõimaluste kaart, kuhu on märgitud ca 180 raamatukogu andmed. Väga head kaugtöövõimalused on näiteks Ruhnu raamatukogus.

Kuvatõmmis / raamatukogudeaasta.ee

1 esdw.eu/country/estonia/

2 riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-jakorraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-areng

3 Krista Lepik, Raamatukoguhoidja ehk Sinna ja tagasi. – Raamatukogu 2022, nr 2; Stefan Peetri, Paindlikkuse eksperiment. – Sirp 29. VII 2022.

4 raamatukogudeaasta.ee/projektid/ kaugtoovoimaluste-kaart/

5 Ainiki Väljataga, Laenutushüvitised ehk Mis? Kellele? Kuidas? – Sirp 15. VII 2022; Pille-Riin Larm, Raamatuviletsuse aasta. – Sirp 12. VIII 2022; Tiit Aleksejev, Laenutustasust. – Sirp 2. IX 2022.

6 Senjuti Putra, The Cost of Reading: the Book Industry’s Carbon Footprint. – Book Riot 10. II 2022, bookriot.com/carbon-footprint-of-publishing/

7 Qi Kang, Jinyi Lu, Jianhua Xu, Is e-reading environmentally more sustainable than conventional reading? Evidence from a systematic literature review. – Library and Information Science Research, 2021, nr 43.

8 Samas.

9 ifla.org/wp-content/uploads/2019/05/assets/public-libraries/publications/PL-manifesto/plmanifesto-et.pdf

10 Juba praegu krõbedad raamatuhinnad võivad veel kerkida. – ERR 9. VIII 2022, err.ee/1608680131/juba-praegu-krobedad-raamatuhinnad-voivad-veel-kerkida

11 Triinu Seppam, Eesti võiks e-raamatute laenutamises haarata ohjad. – Sirp 22. IV 2016.

12 raamatukogudeaasta.ee/projektid/programm-kohalike-dialoog-kohalikus-raamatukogus/

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht