
Kultuurilisel vaesumisel võivad olla meie ühiskonnale pikaajalised mõjud, mis süvendavad sotsiaalset kihistumist ja kahandavad kultuurilist järjepidevust.

Muuseumil on kultuuripärandi tutvustaja, vahendaja ja tõlgendaja roll. Eriti tähtis on see murrangulistel aegadel – nagu näiteks praegu.

Inimsäilmed on üheaegselt nii teadusliku kui ka ajaloolise väärtusega objektid, kuid ka kunagi elanud isiku kehastus. Kumba me näeme, kui vaatame muumiat muuseumi vitriinis?

Keerulise pärandiga tegelemine ei seisne kõigest päritolu-uuringutes ja tagastamises. Tähtsal kohal on kogude kriitiline hindamine ja dekoloniseerimine.

Näitusele jõudnud veerandsada ürikut pakuvadki moodsa entomoloogia kujunemisloo XVI sajandi natuurteoloogiast XIX sajandi eluslooduse süstemaatikaks.

Jätkusuutlikuma maailma loomine ei seisne suuremas arvus tuulikutes ja võimsamas tuumareaktoris, vaid tegemist on kultuuriküsimusega.

Raamat, kus käsitletakse Saaremaa muuseumi tegevust alates loomisest kuni muuseumi sihtasutuse asutamiseni, on nagu Saaremaa ajaloo kvintessents.

Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.