Inimene visuaalse ja helilise info vahelduvas mõjuväljas. Peeter Kormašov vestles Karl Saksaga
Etenduskunstnik Karl Saks: „Kultuuritarbijana tahaksin, et pakutavat oleks natuke vähem ja iga teose väärtus seeläbi suurem.“
„Teatris pole nii, et istud maha ja sind haarab katkematu visuaalheliline voog, millest saab joovastuse. Piisab, et keegi saalis sahistab, ja ongi paus,“ ütleb 12. veebruaril elektron.arti ja Kanuti gildi saali koostöölavastusega „Schema“ välja tulnud etenduskunstnik Karl Saks. „Schema’s“ on ühendatud heli, vaatemäng ja kuulamine. Kuulamine nimelt ei piirdu pelgalt helide vastuvõtuga, vaid nii kujundatakse tõlgenduste, tunnetuse ja kehalise aktiivsuse kaudu uusi tõlgendusi. Lavastuse dramaturg on Hendrik Kaljujärv, valguskunstnik Berliinis töötav Hanna Kritten Tangsoo ning lavakujunduse on loonud Johannes Säre. Laval astuvad üles etenduskunstnikud Netti Nüganen, Johhan Rosenberg ja Pääsu-Liis Kens. Nendega koos on laval näitleja, lavastaja ja teatripedagoog Anne Türnpu ning Viinis tegutsevad helikunstnikud Artjom Astrov ja Michaela Kisling.
MART KALM: Humanitaaria ja kunstide kõrgharidus teeb Eesti elamisväärseks
Vaidlused selle üle, kui butiikriik on Eesti, võivadki jääda kestma, aga meie rahvuslik iseolemine on fakt. Muidugi peab meie vabadus olema kaitstud ja hea on, kui tubli majandus annab jõukuse, aga oma riigi suudame täita eesti eluga ainult siis, kui me seda ise elame.
KRISTER KRUUSMAA Andmetesse valatud raamatukultuur
Eesti raamatu 500. sünnipäeva puhul on ilmunud Eesti Rahvusbibliograafia kureeritud versioon – vabalt kättesaadav ja kvantitatiivseks analüüsiks kohandatud metaandmestik, mille kaudu on võimalik uurida meie kirjakultuuri ajalugu. Siinne artikkel tutvustab lühidalt andmekogu saamislugu ja selle kasutusvõimalusi.
MERLE KARRO-KALBERG: Arhitektuurivõistluste aasta 2024
Kuna arhitektuurivõistlused on keskkonna- ja kultuuriloome osa, tähelepanuväärne võimalus tagada kvaliteetne ruum ja arhitektuur, on Sirp juba aastaid teinud arhitektuurivõistluste tulemustest kokkuvõtteid. Nii ka tänavu. Järgnevalt avavad teemat arhitektide liidu võistluste töögrupi liige Pelle-Sten Viiburg ja võistluste koordinaator Liina Soosaar.
Pimeduse advokaat. Mari Möldre ja Merilin Kaup vestlesid Élisabeth de Bézenaciga
Möödunud aasta detsembris toimus Valga arhitektuuriresidentuuris Vares pimeduse teemal talvekool, mis tõi kokku arhitektid, kunstnikud ja ööhuvilised. Teiste seas väisas piirilinna ka arhitekt, fotograaf ja Lancasteri ülikooli ööuurija Élisabeth de Bézenac, kes tutvustas talvekoolis oma teadustööd ning selle juurde kuuluvat visuaalset „Öönägemuste atlast“, kuhu on koondatud viie aasta jooksul maailma pimedatesse paikadesse tehtud öistel ekspeditsioonidel kogutud materjal.
URMAS LÜÜS: Posthumanistlik amööb mullases peoruumis ehk Disaini sakraal-profaanne hüperpopipidu
Kui disain oma modernistlikke isasid materdama hakkas, oli maailmalõpp juba alanud. Enam ei rõhutata disainis mürast puhastatud struktuuride selgust, solkmelised kihid kipuvad mattuma üksteise sisse. Amööbsete vormidega disain leiab sageli elus peamist rakendust kas kehal kantuna või ühismeedias jagatuna.
Eestlased ei ole mitte ainult lugejarahvas, vaid ka kirjutajarahvas. Pille-Riin Larm vestles Kai Olivia Arrakuga
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid on nüüd teada ning emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutatakse välja ka laureaadid. Põhižürii esimees Kai Olivia Arrak (Kai Kask) räägib žürii tööst ja jagab tähelepanekuid mulluse kirjandusaasta kohta. Koos Arrakuga kuuluvad žüriisse Sveta Grigorjeva ja Janika Kronberg.
LAURI KÄRK: Kui kõik ei läinud, nagu loodeti
Programmis „Berlinale Classics“ linastuv „Naerata ometi“ sündis sellisena õnnelike juhuste koosmõjul.
PEET KASK, REIN TAAGEPERA: Kas maksud teevad õnnelikuks?
Rumalamat küsimust maksude kohta on raske ette kujutada. Ostad – saad raha eest kohe midagi vastu. Investeerid – saad lootuse, et saad hiljem rohkem. Ja teed seda või jätad tegemata omal tahtel. Enamasti. Maksu aga nõuab keegi teine. Riik nõuab, sina maksad – kasu jääb uduseks.
ISABEL MARI JEZIERSKA Nähtamatu osa majandusest. Privaat- ja avaliku sfääri eristamine
Me oleme harjunud eristama privaatsfääri avalikust sfäärist. Selle lihtsustatud eristuse kohaselt jaotub inimelu kahte täiesti eraldi maailma: privaatsfäär hõlmab eraasju, mis puudutavad inimest ennast või tema perekonda ega kuulu avaliku elu ega riigivõimu huviorbiiti, seevastu avalik sfäär puudutab kõiki ning on ruum, kus arutletakse ühiskonna huvide ja prioriteetide üle.
ANDREI LIIMETS: Kes kardab kliitorit ehk Kuidas ERRist sai Urr
ERR heitleb mitmes kriisis, mida ilmestab süvenev komme minna kaasamise ja erinevate teemakäsitluste asemel keelamise teed.
Üle-eelmisel nädalal tõestas Eesti Rahvusringhääling taas, et parim viis millelegi tähelepanu tõmmata on see ära keelata. Seekord riivas meediamaja toimetajate närve luuletaja Sveta Grigorjeva keelesäuts sõnast „kliitor“.
JOONAS OJAP: Maskuliinsuse kriis ja heteropatriarhaadi juured
Kui sain kutse osaleda Progressiivse Liikumise korraldatud aruteluõhtul „Meesõiguslus = misogüünia?“, mõjus see ootamatult, nagu oleks keegi keset unne suikumist toas lambi süüdanud. Meeste õigustest pole kombeks rääkida.
TAMBET KAUGEMA: Teatriraamat, tarviline vara
Räägitakse, et teater on kaduv kunst – kaob kohe ära. Kaob tõesti, kuid mitte päris kohe ja korraga, vaid vargsi ning mitmes jaos, jupi kaupa. Esimene imeline kadumine leiab aset iga mängukorraga: etendus on ainuline ja kui see läbi saab, siis teist täpselt samasugust ei tule enam kunagi, tee või tina.
Arvustamisel
2 × Piret Raua „Keedetud hirvede aeg“
Andra Teede „Kateriin ja kurjad onud“
Igor Stravinski ballett „Pulcinella“ ja Maurice Raveli ooper „Hispaania tund“
Eesti Kooriühingu aastapreemiate gala
orkestri Põhjakõla kontsert „Meri, meie ema“
Tallinna Kammerorkestri kontsert
Sarah Nõmme näitus „Marrastusprintsessi päevikud“
näitus „Tajuvälja geomeetria“
Vanemuise „Päevaraamat“
Sõltumatu Tantsu Lava „Flex“
mängufilm „Konklaav“
