ANNIKA LÕHMUS: Arvo Pärdi juubeliaasta avaakord
Kontsert „Arvo Pärt 90 avakontsert: Vox Clamantis“ 12. I Arvo Pärdi keskuses.
Eesti kultuuriloos on vähe nimesid, mille tähendust saaks võrrelda Arvo Pärdi omaga. Tema looming on mõjutanud Eesti ja kogu maailma muusikakultuuri. Alanud aastal tähistatakse maailmakuulsa helilooja 90. sünnipäeva ja sellega tehti väärikalt algust pühapäeval, 12. jaanuaril Arvo Pärdi keskuses. Juubeliaasta avaürituse tegi eriliseks suur publikuhuvi. See sundis korraldajaid lisama teisegi kontserdi: Vox Clamantis astus ühe õhtu jooksul üles kaks korda: kell 18 ja kell 20.
Kuidas Läti film maailma tippu jõudis. Andrei Liimets vestles Matīss Kažaga
Kui keegi oleks eelmise aasta alguses öelnud, et aasta kiidetuim animafilm – kiidetumaid filme üldse! – tuleb Lätist, võinuks ilmselt silmi pööritada. Siis aga esilinastus Cannes’i filmifestivalil „Vooluga kaasa“, lõunanaabrite Prantsusmaaga koostöös toodetud sõnatu lugu veeuputuse keskele sattunud kassist. Maailma mainekaimale filmifestivalile jõudmine oli alles algus, sest sealsetele kiidusõnadele on järgnenud hulk auhindu festivalidelt üle maailma, kinolevi kümnetel territooriumidel ning värskelt nii Euroopa filmiauhind kui ka Kuldgloobus aasta parima animatsiooni kategoorias. Ka see ei pruugi veel olla kõik: film konkureerib nii parima rahvusvahelise filmi kui ka parima animatsiooni Oscarile. Kes oleks valmis tänaseks lätlaste ja väikese kassi vastu panustama? Sellele otsime vastust filmi “Vooluga kaasa” produtsendilt Matīss Kažalt.
Arhiivist algkodu juurde, Petserist Ameerika Filmiakadeemiasse ja koju tagasi. Johannes Lõhmus vestles Ülo Pikkoviga
9. jaanuaril anti Ülo Pikkovile filmi „Õmblusmasin“ (2024) tegemise eest üle Eesti vanim filmiauhind Neitsi Maali, mida annab alates 1993. aastast välja Eesti Filmiajakirjanike Ühing. „Õmblusmasin“ on avalikke ja isiklikke arhiivimaterjale meisterlikult kasutav animeeritud dokumentaalfilm režissööri vanavanaema üle saja aasta tagasi toimunud uskumatust teekonnast Petseri ja Kiievi ohtlikust segadusest Nõmme mändide alla. Film on saadaval voogedastuskeskkonnas Arkaader.
JANIKA KRONBERG: Mr. Ge kojujõudmine
9. jaanuaril tähistasime August Gailiti 134. sünniaastapäeva ning ühtlasi ka tema, suure kirjaniku ja Eesti patrioodi ning tema abikaasa Elvy Gailiti kojujõudmist. Sellesse paari ruutmeetrisse mullapinda, kus puhata saamise võimatust August Gailit 1952. aastal ilmunud essees „Inimesed on nagu nisuväli“ kahetses. Nüüd on see vabadus ja võimalus olemas ning Gailitid on leidnud oma puhkepaiga männikus, kus ees on Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare ja Gailiti New Yorgis surnud saatusekaaslane ja sõber Henrik Visnapuu.
SIREL HEINLOO: Väikesed kultuuriühendused ongi julgeolek
JÜRI LIPPING: Deleuze’i sajand
Pealkirjas figureeriv „sajand“ viitab tõsiasjale, et alanud aasta 18. jaanuaril möödub prantsuse megamõtleja Gilles Deleuze’i (1925–1995) sünnist 100 aastat – väärikas tähtpäev igatahes. Kuid tegu pole pelgalt ühe vaimuhiiglase juubeli andunud pühitsemisega. „Sajand“ viitab siin ühtlasi Michel Foucault’ vallatule märkusele, et „võib-olla ühel päeval saab sajand olema deleuze’lik“ („un jour peut-être, le siècle sera Deleuzien“). See lustakalt lendu lastud fraas on ometi osutunud prohvetlikuks.
KADI TUUL: Kas iseliikuvad sõidukid teevad linnaplaneerimises revolutsiooni?
Aastavahetuse paiku on kombeks mõelda tehtule ja ka tulevikule – huvitav, mida toob järgmine aasta ja kuhu maailm võiks pikas perspektiivis suunduda? Tegutseva maastikukujundaja ja ruumiplaneerijana on põnev proovida ette aimata globaalseid suundumusi. Mulle tundub, et üllatavalt vähe on seni räägitud iseliikuvate sõidukite tulemisest ja sellest, kuidas võiks nende kasutuselevõtt mõjutada igapäevaelu ning linnaruumi. Rakendusuuringutest ning katseprojektidest järeldub, et iseliikuvad sõidukid toob linnapilti majandushuvi. Need tulevad varem või hiljem ning kujundavad ümber ka elukeskkonna
RUUBEN-JAAN REKKOR: Mõte on ka ilus
Balti jaama paviljoni „Aega pole raisata“ ehitamine jääkidest näitas, et materjalidel on ka metafüüsiline mõte, mitte ainult arhitektuuriline-kontseptuaalne eesmärk.
Mida teha maa all? Merle Karro-Kalberg vestles Albert France-Lanordiga
Eelmise aasta lõpus peeti Tallinnas konverents, kus räägiti maa-aluse ruumi paremast kasutamisest. Teiste hulgas astus konverentsil üles rootsi arhitekt Albert France-Lanord, kes on Stockholmi endisesse tuumavarjendisse kavandanud Wikileaksi peakorteri.
Haridus ja teadus peavad minema sügavuti, aga olema eluga seotud. Margus Maidla vestles Alvo Aablooga
Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi polümeersete materjalide tehnoloogia professor Alvo Aabloo künnab juba aastaid põldu, mis kogub Eestis järjest tähtsust, nimelt on tema valdkond sügavalt rakenduslik, andmata karvavõrdki järele alusteadusliku oivalisuse osas.
JANNO ZÕBIN: Kas Bodøst sai saamide kultuuripealinn?
Külastasin detsembris Norras Põhja-Jäämere kaldal Nordlandi maakonnas asuvat Bodø linna, mis sarnaselt Tartuga kandis 2024. aastal Euroopa kultuuripealinna tiitlit ja asub saamide põlisalal. Lule saami keeles kannab see küll helisevat Bådåddjo nime, kuid rahvana teatakse saamidest ikka veel vähe.
RÜNNO LUMISTE: Punamütsike, Sipsik ja Lotte
Milline peab olema lasteraamat, et õpetada eesti keelt oma teises keeles rääkivale lapselapsele?
Arvustamisel
„Südames laulavad metsad. Eesti metsaluule antoloogia“
Janika Kronbergi „Kolm Karli“
Balti jaama paviljon „Aega pole raisata“
CD „Ester Mägi. Kogutud teosed naishäälele“ esitluskontsert
kontsert „Laulu pidu. Piret Rips-Laul 60“
Ave Palmi ja Marianna Liigi näituse „Uduna hääbuv“ kontserdiõhtu
Ryoji Ikeda isikunäitus
Mihkel Kleisi näitus „Seestunud klombid“
näitus „Ingerlased – peidetud lood“
Von Krahli teatri ja EMTA lavakunstikooli „Vahe aeg“
Tallinna Linnateatri „Õpetatud naised“
Akadeemilise teatri „Naeru akadeemia“
