Pealelend – Sven Karja, dramaturg ja tõlkija

TAMBET KAUGEMA

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Vene teatri ja teatrifestivali „Kuldne mask Eestis“ koostööna toimub Tallinnas rahvusvaheline teatrilaboratoorium „Nüüdisaegne venekeelne dramaturgia noorte Eesti lavastajate eskiisides“, mille tulemusi näeb publik 6. oktoobril Vene teatri väikeses saalis.

Milline on selle teatrilaboratooriumi töökorraldus?

Teatrilaboratooriumi vormi töötas välja Vene kriitik ja teatrielu organisaator, ka Eestiga tihedalt seotud Oleg Lojevski. Selle üks eesmärke on noortele lavastajatele töövõimaluste pakkumine. Töökorraldus näeb välja nii, et lavastaja valib teda huvitava näidendi ja trupi ning nelja-viie päeva jooksul viib läbi intensiivse proovitsükli, mille lõppedes näitab ta publikule ette kuni tund kestva eskiisi (mahukama näidendi puhul katkendi või kärbitud variandi).

Enamasti korraldatakse pärast seda avatud vestlusring (seekord viib selle läbi laboratooriumi kuraator, tuntud Vene teatrikriitik Kristina Matvijenko), mille käigus saavad tegijad oma tööle kiire tagasiside ning vaatajad ja teatriprodutsendid arutleda selle üle, kas nähtust võiks võrsuda iseseisev, mõne teatri püsirepertuaari kuuluv lavastus, või peaks see jäämagi käeharjutuseks. Nii et noortele lavastajatele selline kiire ja nobe võimalus stiilis „pool rehkendust“. Publik saab aga tutvuda värskete tekstide, värske lavastajamõtte ja uudse teatrivormiga.

Praegune laboratoorium toimub teatrifestivali „Kuldne mask Eestis“ off-programmi raames. Esialgu valisid Venemaa partnerid välja 21 tänapäeva Vene autori tekstid, mille hulgast ekspertgrupp koosseisus Svetlana Jantšek (festivali „Kuldne mask Eestis“ direktor), Filipp Loss (Vene teatri kunstiline juht) ning teatrikriitik Jaak Allik sõelus välja kümme ning nende seast viis noort Eesti lavastajat omakorda oma lemmiku. Laboratooriumi proovi­periood algab 1. oktoobril ning 6. oktoobril tulevad kõik eskiisid Vene teatris üksteise järel publiku ette.

Kes osalevad ja milliseid tekste lavastatakse?

Laboratooriumi viis lavastajat on Karl Laumets Vanemuisest, Karl Sakrits Nukuteatrist ning vabakutselised Helena Kesonen, Johan Elm ja Peep Maasik. Kõik nad on lavakunstikooli või Viljandi kultuuriakadeemia üsna hiljutised lõpetajad, kes oma esimeste töödega on juba jõudnud äratada soodsat tähelepanu. Näidendite autorid on Dmitri Danilov, Mihhail Durnenkov, Konstantin Stešik, Andrei Ivanov ja Pavel Prjažko.

Neist tänapäeva vene dramaturgia olulisematest tegijatest on Eestis seni lavastatud kahe teoseid: Tartu Üliõpilasteater on mitu korda toonud lavale Valgevene päritolu Pavel Prjažko tekste ning Ugala teatri ja R.A.A.A.Mi ühistööna esietendus läinud aastal Mihhail Durnenkovi „Hipide revolutsioon“. Muide, see Eesti tellimusena valminud näitemäng on jätkanud oma lavaelu ka Venemaal: Moskvas on see jõudnud (veidi muudetud kujul) lavale pealkirja all „Kuidas eesti hipid hävitasid Nõu­kogude Liidu“, ja kuuldavasti on lavastus pälvinud ka elava vastukaja. Kõik need dramaturgid saabuvad Eestisse, nii et pärast esitusi saab kuulda ka autorite arvamust.

6. oktoobril Vene teatris esitamisele tulevast viiest eskiisist (igaüks kestusega umbes tund) kaks kõlavad vene keeles ja kolm eesti keeles. Kõigil esitustel on ka vastavalt eesti- või venekeelne sünkroontõlge.

Kas oled varem osalenud samalaadsetes ettevõtmistes? Mis tulu on neist tõusnud ja millist võib oodata seekord?

Jah, paari aasta eest korraldati samalaadne laboratoorium Peterburis, kus kolme eesti näidendi põhjal valmisid vene noorte lavastajate käe all eskiislavastused. Eestis praktiseeris sama vormi aasta tagasi Ugala teater, kus vene lavastajad töötasid viie päeva jooksul eesti näitlejatega ning kuuendal päeval sai publik vaadata viie uue vene näidendi nn töövarianti. Kuuldavasti plaanib Ugala neist kahe põhjal ka valmislavastusi, loodan väga, et see teostub. Venemaa laboratooriumides lisandub iseväärtusena veel esitusejärgne kirglik, ent enamasti ka asjakohane arutelu koos tegijate ja publikuga.

Loomulikult võiks ka seekordse laboratooriumi tulu olla see, et mõni näidend jõuab tervikuna Eestis lavale. Seda enam, et uus vene draama on praegu meil peale Ivan Võrõpajevi ja Jevgeni Griškovetsi loomingu üsna tundmatu ala. Vene ülimalt vilkast dramaturgiapildist – tohutult konkursse, meistriklasse, avalikke lugemisi, laboratooriume – leiab kindlasti midagi, mis pälvib tähelepanu Eestiski.

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht