Pealelend – Tiiu Rebane, Eesti Maalikunstnike Liidu juhatuse esimees

REET VARBLANE

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

6. mail avati Tallinnas uus galerii – Kadrioru Plaza galerii (Vesivärava tänav 50), mille tähelepanu keskmes on maalikunst. Näituseprogrammi hakkavad koostama maalikunstnike liidu töörühm Vilen Künnapu, Karl-Kristjan Nagel ja Tiiu Rebane.

Kas uus galerii on mõeldud ainult maalikunstnike liidu (EML) liikmetele või kõikidele, kes kasutavad visuaalseks eneseväljenduseks maalikunsti?


Galerii keskendub tahvelmaalile, klassikalisele 2D-formaadile ning tahame näha ja näidata, mis selles toimub nii Eesti kui väliskunstnike käe läbi. Me ei piirdu programmi koostades ainult EMLi liikmete loominguga, vastupidi meid huvitab igasugune silmapiiri laiendamine. Võtame ettepanekud vastu ja seejärel arutame läbi kõik valikud galerii tervikprogrammi silmas pidades.

Kuidas programm koostatakse? Kas avaliku konkursi tulemusel või see on kuraatoriprojektidest koosnev programm? Kas galerii jääb vaid traditsiooniliste näituste paigaks või on plaanis maalikunsti ka kuidagi teisiti tutvustada?


Galerii programmi koostamine on sisupõhine, olgu siis sisuloojateks meie ise, väliskuraatorid või maalikunstnikud oma isikunäituste ideedega. Analoogiliselt Tallinna Kunstihoone välja töötatud metoodikaga toome näituse juurde kuraatori, kes galerii ootuste ja võimaluste järgi väljapanekut vormib. Programmi aluseks on soov tuua publiku ette kaasaegse maali eriilmelist ja huvitavat pilti nii meilt kui ka mujalt.

Mida mõtlete „põlvkonniti maalikunstile tagasivõitmise“ all? Maalikunst pole ju ei meie ega ka rahvusvahelises kunstipildis kuhugi kadunud. Kas maalikunst vajab eraldi kaitset?

Maalikunst ei ole kindlasti kusagile kadunud, mingil määral ja mõnes keskkonnas on see teiste meediumidega võrreldes enam mitte nii aktuaalne. Maalist ei ole saanud sekundaarne kunstimeedium, lihtsalt meie arvates on seda liiga vähe näha, selle esitamiseks võiks olla rohkem näitusepaiku. Minu subjektiivne hinnang on, et maalialast kommunikatsiooni võiks olla rohkem, see tõstaks esile maalikunsti varjatud potentsiaali. Kultuur sünnib suhtluses, loodame ka kirjasõna, kriitika osakaalu kasvule.

Põlvkondade küsimus siiski eksisteerib, maalikunstnikke ei teata enam nii hästi kui varem. Kindlasti on vähenenud lähiriikide informeeritus Eesti maalikunstist. Hõrenenud näituste arv on vähendanud meie maalikunstist huvitatuid, ka ei ole meie ise kursis, mida teevad soomlased, venelased või sakslased. See veel ei heiduta, kuid see asjaolu on meile silma jäänud. Tahame maali nii sisse tuua kui ka välja viia, galerii pakub tööpinnana selleks head manööverdamisvõimalust. Mõeldes küsimusele, kas maalikunst vajab eraldi kaitset, siis vastan, et jah, see vajab süsteemset ja ulatuslikku teavitamist, nagu iga teine spetsiifiline loomeala.

Galeriil on kaks eratoetajat: Kadrioru Plaza ja advokaadibüroo Sirel & Partnerid. See on igati meeldiv ja meie oludes haruldanegi. Kas Kadrioru Plaza galerii hakkab toimima nagu riigitoetusel näitusepaigad või olete mõelnud ka kunstiturul osalemise peale?

Kadrioru Plaza galerii eesmärk on saavutada hea tasemega kunstigalerii staatus. See tähendab eelkõige kunstilise taseme järgimist, kunsti võrdsustamist tööga ja galerii toimimist professionaalsel kunsti­väljal.
Galerii majandamise alused peavad olema tasakaalus ja proportsionaalsed kõikide kaasatud ja huvitatud osalistega. Muu hulgas tähendab see ka galerii liikumist kunstiturule, mis on vajalik nii kunstnikele kui ka üldsusele. Galeriist saab näitusepaigana omalaadne labor, kus töötatakse välja nn kasulikke mudeleid, selleks et pakkuda kunstilist elamust. Töötame stabiilse professionaalse taseme saavutamise nimel: meie kolme senist maaliliidukeskset tausta arvestades saame võtta asja rahulikult, et keskenduda kunstile ja liikuda soovitud eesmärkideni.

Te avasite galerii suure grupinäitusega „Park“. Pargi temaatikat olete juba paaril varasemal aastalgi oma korraldatud maalinäitustel käsitlenud.

Uue galerii väljapanek on tänavu juba kolmas samanimelisest sarjast. See on kokku pandud samaviisi nagu maalikunsti ülevaatenäitused: on kutsutud võimalikult lai spekter autoreid. Parginäituste formaat sai algselt loodud väikesele Kastellaanimaja galeriile, aga sobib ka uue galerii avaekspositsiooniks, seda just praegusel rahutul ajal.

Näituse teema arvestab kultuuri tihedat sidet loodusega. Siinse kujutava kunsti taustsüsteemi ei moodusta kunstitraditsioonide aastasajad, siinse kunsti allikad on endiselt seotud loodusega. Näitusel uuritakse rahulikult, tasasel viisil, kas see on ikka nii, ja kui on, siis millised looduse teisenemise tendentsid või võõrandumise vormid kultuuris või kunstnike kujutluses praegusel ajal eksisteerivad ning millised allegooriad saavad maalikunstis looduse kaudu oma kuju ja väljenduse.

 

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht