Lembit Palm 27. X 1944 – 1. IV 2024

Skulptor Lembit Palm sündis Virumaal Purtse-Uuekülas kalurist taluniku perekonnas. 1949. aastal küüditati perekond Krasnojarski kraisse, kust Palm naasis kodumaale 1956. aastal.

Esialgse kunstihariduse omandas ta Tartu kunstikoolis, kus õpingute vahele tuli teha pikem paus leivatöö tõttu Kohtla kaevanduses, millele lisandusid aastad armeeteenistuses. Kunstikooli lõpetas ta aastal 1969, asudes seejärel õppima kunstiinstituuti, mille lõpetas skulptuuri erialal 1974. aastal. Samal aastal hakkas ta ka osalema näitustel, oli regulaarne esineja Riia skulptuuri kvadriennaalidel, astus üles 1987. aastal näitusel „Nõukogude Eesti kunst“ Moskva Kunstide Keskmajas jm. Samuti nägi tema töid Baltimaade kunsti näitusel Rootsis 1994. aastal ning paljudel skulptorite ühisnäitustel kodumaal.

Palmi esimene isikunäitus toimus 1978. aastal Tallinna Kunstihoone salongis, 1980. aastal esines ta koos abikaasa skulptor Hille Palmiga Tartu Kunstimuuseumis, 1994. aastal Eesti Rahvusraamatukogus ning samal aastal ka Purtse linnuses. Oma 60. sünnipäeva tähistas Lembit Palm isikunäitusega skulptorite loodud G-galeriis (ka galerii Sammas, nüüd Vabaduse galerii). Näitust „Pime kala“ jäidki saatma kriitikute kahtlused, kas tõsine skulptor ei ole mitte „vaatajale väikest vimkat keeranud“. Tema loomingut meenutades on kohane nimetada ka osavõttu rahvusvahelistest jää- ja lumeskulptuuri sümpoosionidest ning võistlustest koos hea sõbra professor Jaak Soansiga 1980. aastate lõpus ja 1990. aastatel.

Osa Lembit Palmi loovast energiast oli suunatud pedagoogitööle. Aastatel 1977–1988 töötas ta Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis õppejõuna ja 1993. aastast samas (toonase nimega Tallinna Kunstiülikoolis) skulptuuri­osakonna assistendina, õpetades hinnatud meistrina erinevaid skulptuuritehnikaid. Lembit Palm oli Eesti Kunstnike Liidu liige 1979. aastast.

Lembit Palmi vabaskulptuurid peegeldavad eesti skulptuuri uuenduslikke ja väga kreatiivsete aastakümnete erinevaid trende. Ta astus loomingulisse ellu ajal, mil siinses kunstis algas pronksskulptuuri võidukäik. Hea portretistina olidki esimesed avalikkusesse jõudnud teosed väärismaterjali viidud portreeskulptuurid, näiteks Artur Kapi karakterportree (1978, pronks) heliloojate Kappide muuseumis ja sellest hoopis erinev kammerliku lähedustundega loodud „Abikaasa portree“ (1978, pronks) Eesti Kunstimuuseumis. 1970. aastaid iseloomustavad ka eri materjalis teostatud abstraheeritud ja stiliseeritud figuurid, nagu „Pruut“ (1975, puu) või „Hüpe“ (1976, plast) Tartu Kunstimuuseumi kogus ja „Istuv skulptuur“ (1974, tina) Eesti Kunstimuuseumi skulptuuri­kogus.

Oma vabaloomingus on Lembit Palm loonud ka mõningaid poolabstraktseid suure üldistusega marmorskulptuure, näiteks Pärnu moodsa kunsti muuseumis 2006. aastal toimunud Carrara marmori  sümpoosionil loodud „Naine tuules“. 1980. aastatel valmis tal dünaamilises liikumisillusioonis figuure, nagu  „Tõkked“ ja „Barjäär“ Tartu Spordimuuseumis, aga ka monumentaalse taotlusega teoseid, näiteks „Sahad“ (1980, pronks) või „Ristpaelsaadetis“ (1989, graniit) Eesti Kunstimuuseumis.

Lembit Palmi monumentaallooming jaguneb mitme aastakümne peale. 1976. aastal valmis II maailmasõjas hukkunute ühishaua dolomiidist tähis Kuressaare lossihoovis. See monument küll likvideeriti muutunud ühiskondlikes oludes 1990. aastal. 1995. aastal taastati Rakveres algselt 1935. aastal rajatud Palermo metsa massi­mõrva mälestusmärk (skulptor August Vomm). Lembit Palm on taastatud dolomiit­arhitektoonil paikneva pronksist bareljeefi autor.

1992. aastal taastati punavõimude hävitatud Amandus Adamsoni Rakvere Vabadussõja mälestusmärk (Lembit Palm, arhitekt Kuno Raude). Tallinna Tehnikaülikooli energeetikahoone ees seisab Lembit Palmi skulptuur „Põlev kivi“ (2002, põlevkivi, metall). Skulptor Amandus Adamsoni loominguga tekkis tal lähedane suhe ka Väike-Maarja keskväljakule skulptuuri luues. 2018. aasta kevadel suure pidulikkusega avatud Georg Lurichi 2,5 meetrit kõrge pronksskulptuur graniidist maakeral on loodud Adamsoni 1903. aastal valminud Lurichi skulptuuri „Tšempion“ eeskujul.

Lembit Palmi on nimetatud Virumaal Purtse skulptoriks. Sealne maakodu andis talle tõe­poolest võimaluse modelleerida monumentaalseid teoseid. Veel 2022. aastal valmis siin elusuurune realistlik „Kaevuri“ figuur, mis valati pronksi ning seisab nüüd, teraspuur õlal, Kiviõli linna keskväljakul. Skulptuur püstitati Kiviõli Keemiatööstuse ja Kiviõli linna 100 aasta juubeli puhul.

Sügav kaastunne sõpradele ja lähedastele!

Eesti Kunstnike Liit

Eesti Kujurite Ühendus

Eesti Kunstimuuseum

Tartu Kunstimuuseum

Eesti Spordimuuseum

Eesti Kunstiakadeemia

Kultuuriministeerium