Dräägime binaarsust

Näitusel „Dräägime ära“ saab heita pilgu siinse kvääriskeene (öö)ellu, kunstnike ja aktivistide sisemaailma ning mõtiskleda selle mitmekesisuse ja marginaliseerituse üle.

LENA KURG

Baltic Drag King Collective’i näitus „Dräägime ära“ Kogo galeriis kuni 21. X, kuraator Mētra Saberova. Näitus kuulub Kogo galerii programmi „Kväärime ära“.

Näituse „Dräägime ära“ kuraator on Läti kväärfeministlik kunstnik, drag-artist ja Baltic Drag King Collective’i üks asutaja Mētra Saberova. Lisaks kuraatori enda teosele esitletakse galeriis veel kahekümne Balti riikides tegutseva drag-kunstniku töid. Näitusega antakse võimalus vaadata siinse kvääriskeene (öö)-ellu, kogukonna kunstnike ja aktivistide sisemaailma ning mõtiskleda (mõne suurriigiga võrreldes küllaltki väikese) selle mitmekesisuse ja selles leiduvate põimunud identiteetide ning nende marginaliseerituse üle.

Baltic Drag King Collective koondab enda alla Lätis, Eestis ja Leedus tegutsevad drag-esinejad, kes tegelevad oma drag-persoonide kaudu soolisuse mitmekesistamise ja selle ümber­mõtestamisega, püüdes lahutada sugu ning soolisusega seotud eeldusi ja norme binaarsusega seonduvatest standarditest. Näitust saatvas tekstis nimetatakse kollektiivi tegevuse keskse ideena mehelikkuse performatiivset esitamist ning naiste, transsooliste ja mittebinaarse sooidentiteediga isikute esindamist. Nende tegevus väljendub eri viisil: peale drag-etenduste ning pride’iga seotud etteastete korraldamise organiseerib Baltic Drag King Collective ka töötubasid, loenguid ja vestlusringe. 2019. aastast korraldab kollektiiv konkurssi, mille võitjal on au olla kroonitud Baltimaade aasta drag king’iks.

Näitusest ja drag’ist

Näituse keskmes on kuraator Mētra Saberova (drag’i-nimega Timmy) enda kujundatud teos. Kogo galerii keskel ehib ruumi pikk keep, millele on trükitud Baltic Drag King Collective’i üritustel fotograafide Krista Saberova ja Edgars Tabaksi tehtud fotod kunstnikest ja aktivistidest, esinemistest, kogukonna liikmetest. Keepi ümbritsevad näitusele kaasatud kunstnike ja kogukonna tööd, mis on samuti kangale prinditud. Osalistele on antud vabad käed kujutamaks oma suhet drag’i- ja kvääri-identiteediga. Piltide, graafiliste kujunduste ja teksti kaudu antakse edasi põhjused, miks drag’iga tegeletakse, kuidas on mõtted, tegelaskujud (ajaloolised, väljamõeldud jne), normid, väljendusviisid ja -võimalused inimest kujundanud. Nii nagu on võimatu eraldada oma identiteeti sotsiaalsest ruumist, ühiskonna hierarhiatest ja standarditest, ei saa identiteedist eraldada ka drag’i. See on sild (tegija) igapäevaelust, s.o elust patriarhaalses heteronormatiivses kasumikeskses maailmas, mille raamistik piirab suuremal või vähemal määral kõiki, kelle eluolu, eripära ja identiteet selle sisse ei mahu, kvääri ideaali või utoopiasse.

Kväärikogukonnas tajuvad seda eriti tugevalt transsoolised inimesed, sugu voolavalt, mitte binaarselt tajuvad ja väljendavad inimesed, eeldatavate soonormide tõttu düsfooriat kogevad inimesed. Drag võimaldab igapäevasest allasurutusest ja pingest vabaks murda ning (turvalises keskkonnas) välja elada üht osa oma minast, sellega mängida ja katsetada täpselt selliste mängureeglite ja piirangutega, mille tegija endale ise seab (kui üldse seab).

Inimestele, kes kogukonda ei kuulu ja sealsete tegemistega nii hästi kursis pole, on drag queen’i ja naiseliku (feminine) drag’i kontseptsioon tõenäoliselt tuttavam kui drag king’i oma. Drag queen’id on enamasti geimehed ning olnud ajaloos geikultuuri osa. Drag queen’ide kultuur¹ on viimasel kümnel aastal lääne maailmas rohkem peavoolustunud, näiteks on siin üks olulisi tegureid olnud 2009. aastal alustanud tuntud reality-telesari „RuPaul’s Drag Race“. Baltic Drag King Collective’i näituse eesmärk on kajastada ja näidata teistsugust külge drag’i ja kvääri etenduskunstide skeenest, mida esindavad drag king’id ja mittebinaarsed või voolava persona’ga drag-esinejad, kes tegelevad nii omaenda kui ka ühiskonna arusaamaga maskuliinsusest, selle mõtestamise ja väljendamisega. Balti riikide kväärikogu ja (ring)konnad on küll pigem väikesed (proportsioonis väikse rahvaarvuga), kuid see-eest väga mitmekesised. Kuna inimesi (ja turvalisi ruume) on vähem, on vähem ka segregatsiooni. Võib olla küll väiksemaid elukoha- (Eestis Tallinn või Tartu), tegevusala- ja identiteedipõhiselt koondunud gruppe, kuid peod, ruumid ja inimesed on (vähemalt Eestis) samad. Siinsed drag-etendused ja peod on avatud, sõltumata nende identiteedist, eluolust ja lisavajadustest, esinejaid leidub kogu soospektri ulatuses ja väljastpooltki. Näitus võimaldabki neil, kes pole siinse kväärikogukonna tegemistega kursis, avastada drag king’ide katusmõiste alla koondatud esinejate soomängulise maailma ning loodetavasti mõtiskleda ka omaenda sookogemuse üle.

Töödest lähemalt

Tööde autorid on lähenenud identiteedi ja drag’i teemaatikale eri nurga alt. On kollaaže, kus kujutatakse autorit: näiteks on Leedust pärit Querelle teinud kolm lihtsate lööklausetega reklaamplakatit, kus pakutakse naljatlevalt müüa kvääri (queer for sale); Eesti drag-esineja Hanna Kannelmäe ehk Eeben Früülepi sooneutraalne alasti büst hoiab ühes käes kunstniku naiselikku drag’i, õlal istub aga Eebeni traditsioonilist maskuliinsust välja elav tegelaskuju (nii kunstnikunimi kui ka tegelase stiil osutavad ühele avalikult homofoobilisele poliitikule). Früülepi drag ironiseerib enamasti poliitiku koduerakonna poliitiliste seisukohtade ja LGBTQ+ kogukonda puudutavate väljaütlemiste üle. Lätist pärit Dawn (K!NK) on kollaaži abiga loonud kujutise, mis on moodustatud kunstniku drag-persooni loomiseks vajalikest vahenditest: pea koosneb meigipintslitest ja palettidest, rinnak ja käed KT-teibist (ülakeha lamendamiseks) ning nahkrihmadest, jalad on tehtud võrksukkadest. Eesti drag-kunstnik Helgi Saldo esitleb kunstliku aju abil kvääritud maale ja fotosid. Ta on loonud sellega ajalooliste kväärilugude reaalsuse ja teinud võimalikuks nende dokumentatsiooni Eestis.

Kunstniku kogemust ja suhet sooga nii drag’i kui ka oma igapäevaelu olukorras peegeldab Läti drag-artist Vencheska Baltique’i arialiaga kirjutatud tsitaat „Ma ei kannata soonormide tõttu, soonormid kannatavad minu tõttu“ („I don’t suffer from gender norms, I make gender norms suffer“) minimalistlikul valgel taustal. Selle mõtteline järg on kollaaž Eesti drag king’i MajorDangeri esinemispiltidest. Tööd saadab Ameerika kirjaniku ja transaktivisti Leslie Feinbergi tsitaat „Ma elan uhkusega enda disainitud kehas. Ma kaitsen oma õigust olla mimetine“ („I live proudly in a body of my own design. I defend my right to be complex“). Ms Elsa töö kajastab püüdlust mahutada nii ühiskonna, kvääride kui ka drag-kogukonna enda seatud standardite kiuste oma kogemus ning identiteet sõnadesse, seda teistele selgitada: „mitte kuningas / mitte kuninganna / lihtsalt asi / tulnukas / koletis / luupainaja“ („not a king / not a queen / just a thing / an alien / a monster / a nightmare“).² Edgars Tabaksi loodud kollaažil „Tänava mehelikkus“ suhestub kunstnik mehelikkuse ja maskuliinsusega linnaruumis. Kollaaži moodustavad fotod seintele spreivärviga joonistatud peenistest ja pikematest lätikeelsetest loosungitest. Esineb ka lühemaid universaalses keeles mehelikkust väljendavaid sõnumeid nagu „seks“, „piss“, „kolmekordne seks“ ja „peenis“.

Mõnedes töödes on kasutanud luuleformaati. Läti artist Ilze Vēze-Balode ehk Henry Oak lahkab oma luules voolavat soolist kogemust ja (kvääri) armastust ning sellega kaasnevat häbi ja ärevust. Otsesemat kriitikat drag queen’i kultuuri domineerimise, sellega kaasnevate standardite ning sotsiaalsete ootuste domineerimise üle kväärikogukondades jagab Vincent Hemingay (horisontaalis) kirjutatud luuletus, mille iga rea esimesed tähed moodustavad vertikaalis sõnumi, mis luuletuse kriitikast tulenevad ootused kokku võtab: „Hire more drag kings“, s.o palka rohkem drag king’e.

Kokkuvõte

Näitust, kus käsitletakse siinsete kvääride tegemisi, mõtteid ja eluolu, on tore ja lihtne vaadata. Suur tänu tegijatele ja Baltic Drag King Collective’ile, kes korraldavad üritusi, teevad aktivismitööd, hoiavad ülal kogukondade suhtlust ning ukse lahti kõikidele kvääridele, sõltumata identiteetidest ja omapärast, mis heteronormatiivsust ei teeni. Loodetavasti jõuavad näitusele ka inimesed, kes kvääride tegemiste ja tegijatega kursis pole, ning ehk panevad nähtud tööd ka seesuguse vaataja mõtisklema identiteedi voolavusele, binaarsuse piiratusele ja isiklikule sookogemusele. Või miks mitte seda isegi ümber mõtestama.

Näituse publikuprogrammi raames on kavas homme, 23. septembril koostöös Tartu Peemoti keskusega raamatuklubi. Täpsem info Kogo galerii lehel https://www.kogogallery.ee/ee/naitused/draagime-ara/

1 Drag queen’ide kultuur on rikas ja mitmekesine ning seotud rassiküsimuste, sotsiaalmajandusliku tausta ja muuga, mis puudutab intersektsionaalsust.

2 Seda tsitaati lugedes mõtlesin filmidele (selles järjekorras): „Orlando“ (1992), „Nimona“ (2023), „Titane“ (2021), „Pink Flamingos“ (1972).