Meenutades Jaan Räätsa

Millise helienergia jättis meile Jaan Rääts? Särisevalt elurõõmsa ja mängulise, aga ka stoiliselt kaemusliku ja filosoofiliselt mõtiskleva.

EVI ARUJÄRV

25. detsembril 2020 lahkus Jaan Rääts (snd 15. X 1932), üks 1960. aastatel eesti muusikasse tulnud andekatest ja omanäolistest loojatest. Neid ridu kirjutades saan teda mäletada eelkõige tema muusika kaudu, aga ka veidi vahetumalt – meenutades aegu, mil panin kokku raamatu „Helilooja Jaan Rääts“ ning sain lähemalt tuttavaks tagasihoidliku ja delikaatse inimesega, kelle jutu sees oli alati leebet nalja ja eneseirooniatki, kuid kes jäi talle olulistes tõsistes küsimustes iseendale truuks.

Jaan Rääts tuli koos põlvkonnakaaslastega eesti muusikasse 1960. aastatel, mil lähiminevikku värvis ajalootrauma, aga inimeste meeltes oli ka suur lootus ja eluiha. Varju ja valguse mängu jätkus tervesse kultuuri, aga üsna loomulikult kõlas nooremas muusikas ka uue alguse rõõm. Lehitsedes omal ajal Räätsa kõige esimeste, 1950. aastate teisel poolel kirjutatud teoste partituure, tundus üllatav nende aforistlikkus, aga ka see uljas, kuid siiras hoolimatus, millega ta heidab kõrva­le mõnegi „tõsise muusika“ reegli. Pulbitsev rütmienergia, nurgelised meloodiad ja dramaatilise kõneviisi hülgamine … Ajal, mil eesti muusika jutustas valdavalt mõnda kurbtraagilist või ülevat lugu, mõjus noor helilooja ootamatu külalisena kusagilt teisest maailmast.

Jaan Räätsa muusika eluenergia puhtaim kehastus ja ühtlasi üks 1960. aastate stiilipöörde tähtteoseid on kontsert kammerorkestrile op. 16 (1961) – teos, mis on eesti kultuuri püsimälus ja mis tuntakse sageli ära ka autori nime teadmata. Sõjajärgse aja uut hingamist tähistavas teoses valitseb reibas neo­barokne rütmi­pulss ja kõlavad pingelised isepäised meloodiad. Kontserdi esiettekande tegi 17. detsembril 1961 Tartu Ülikooli aulas kammerorkester Neeme Järvi juhatusel. 21. detsembril kõlas see samas ette­kandes ka Estonia kontserdisaalis. Järgnevatel aastakümnetel dirigeeris Järvi kontserti eri orkestrite ees nii NSV Liidus kui ka välisriikides. 2008. aastal olid kontserti kammerorkestrile mänginud nimekad ja ka vähem tuntud orkestrid üle 2000 korra ligi 60 riigis. Praegune arvepidamine annaks juba palju suuremad arvud.

***

Jaan Räätsale omane ja ka temast inspireeritud neoklassitsistlik rütmipööris kestis eesti muusikas ligi 30 aastat. Fotol Jaan Rääts 1985. aastal.

Kalju Suur

Jaan Rääts kasvas heliloojaks, õppides aastatel 1945–1952 Tartu muusika­koolis Aleksandra Sarve klaveriklassis ja ­1952–1957 Tallinna Konservatooriumis Mart Saare ja Heino Elleri kompositsiooniklassis, lõpetades viimase cum laude. Aastaarvude põhjal võiks öelda, et ta kirjutas muusikat 76 aastat. „Valss“ klaverile – oopusenumbriga null – valmis 1941. aastal, mil autor oli kaheksa-aastane. Viimaseks teoseks jäi oopusenumbrita klaveripala aastast 2014. Tegelik, aktiivne Jaan Räätsa aeg kestis eesti muusikas ligi pool sajandit. Sellesse aega mahub kümme sümfooniat, kaks orkestrikontserti, 24 instrumentaalkontserti ja arvukalt teisi orkestriteoseid, ka tema loomingu kaalukaim osa – kammermuusika, kuhu kuulub kümme klaverisonaati, kuus keelpillikvartetti, seitse klaveritriot, kolm klaverikvintetti, kolm sekstetti, nonett ja hulgaliselt teisi teoseid eri ansamblitele ja soolopillidele. Rääts on kirjutanud muusika ka 14 filmile, aga mitte ühtki lavateost ega koorilaulu. Viiest orkestriga koorisuurvormist tuntuim on deklamatoorium „Karl Marx“. Tema muusika on valdavalt instrumentaalne nii koosseisu kui ka mõtteviisi poolest. „Jaan Räätsa muusika laulab harva, aga see-eest ta kõneleb, sageli isegi kirglikult,“ pani juba varakult tähele muusikateadlane Ofelia Tuisk.

Poolsajandi sisse jäi ka suur hulk ameteid ja tegevusi. Üksteist aastat (1955–1966) oli Jaan Rääts Eesti Raadio helirežissöör, aastail 1966–1970 Eesti Televisiooni muusikasaadete peatoimetaja ja 1970–1974 ka Eesti Televisiooni muusikaline juht. Sel ajal sai alguse suur hulk meelelahutus- ja süvamuusika saateid, sealhulgas „Kontserdistuudio“, „Muusikaline neljapäev“, „Muusikaklubi“, „Muusikaelu“, „Estraadistuudio“, „Horoskoop“, „Entel-tentel“, „Kammer­akadeemia“, „Tornimuusika“, „In C“, „Stuudiokontsert“, „ERSO stuudiotund“, „Kontserdistuudio“, „Televisiooni konkurss“, „Noor interpreet“ jm.

1957. aastal sai Jaan Räätsast ENSV Heliloojate Liidu liige. Kaheksa aastat (1966–1974) oli ta liidu esimehe asetäitja, 19 aastat (1974–1993) ENSV Heliloojate Liidu ja hilisema Eesti Heliloojate Liidu esimees. Üle kolme aastakümne (1968–1970 ja 1974–2003) oli Jaan Rääts kompositsiooniõppejõud (aastast 1981 dotsent, 1990 professor, 2003 emeriitprofessor) Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, praeguses Eesti Muusika- ja Teatri­akadeemias. Lühemat või pikemat aega kuulusid tema õpilaste hulka Rauno Remme, Erkki-Sven Tüür, Timo Steiner, Tõnis Kaumann, Tõnu Raadik, Toomas Trass, Kerri Kotta jt. Kompositsiooniõpetajana lubas ta igale andele kasvamisruumi ja iseseisvust, kuid räätsalik rütmistiihia kõlas edasi ja hargnes mõnegi tema kaasaegse ja õpilase teostes uuteks stiilimaailmadeks.

***

Jaan Rääts oli ka kultuurielu juht, kuuludes nõukogude aja võimueliiti. Ajavaimu, võimu ja ideoloogiatega suhestumine – kohanemine, vältimine või vastandumine, aga ka selle kõige hindamine – on loovkultuuri igavene küsimus. Sellele on alati ka erinevaid vastuseid. Rääkigu lahkunud helilooja omast ajast oma sõnadega: „Ma olen kogu elu olnud vasakpoolse maailmavaatega ega ole seda kunagi maha salanud.“ „Kui inimesest lugupidamine on vasakpoolsus, siis järelikult kõik maailma humanistid on olnud vasakpoolsed. Kultuur on üldse vasakpoolne nähtus.“ (Jaan Rääts, 1994). Paljude aastakümnete ajakirjandusest leidub rohkesti helilooja arutlusi muusika, kultuuri ja ühiskonnaelu teemadel. Neis on sees aja märgid, aga silma paistab seesama konkreetsus ja selgesõnalisus, mis on omane ka tema muusikale.

Muusika kõneleb iseenda keeles. Klassikalistest kunstidest abstraktseimana suudab see ometi luua ja vahendada mingit kordumatut energeetikat või elutunnet. Millise helienergia jättis meile Jaan Rääts? Särisevalt elurõõmsa ja mängulise, aga ka stoiliselt kaemusliku ja filosoofiliselt mõtiskleva. Tema muusika on omajagu paradoksaalne ja erineb üsna palju põlvkonnakaaslaste omast. Omas ajas ja praegugi mõjub selle särisev energia jaheda ja antiromantilisena. Eri ajajärkudel kostab sellest eri muusikastiilide kajasid, kuid neist ei saa dramaatilise tähendusega sümboleid. Räätsa muusika on „tehtud“ ajaloost, geomeetriast ja huumorist. Selle sideained on rütm ja ootamatud kontrastid, aga tervikut valitseb graafiline selgus ja intellektuaalne distsipliin. Mida Jaan Räätsa muusikas ei ole? Edevust ja suuri sõnumeid, needmist ja loitsimist. See muusika ei kutsu patutundmisele ega paku lunastust. Enamasti tundub, nagu kuulataks helilooja imetlusega teda ümbritsevat muusikalist universumit, julgelt laenates ja kokku segades, kuid säilitades distantsi ning pieteeditunde. On kõnekas, et Räätsa lemmikhelilooja oli Mozart – lihtsuse, ilu ja elurõõmu muusikaline võrdkuju.

Jaan Räätsale omane ja ka temast inspireeritud neoklassitsistlik rütmipööris kestis eesti muusikas ligi 30 aastat. Praeguseks on sama vanaks saanud selle esteetiline alternatiiv – 1990. aastatel alguse saanud kaemuslik kõlaekspressionism. On kahju, et viimastel kümnenditel ei ole Räätsa muusika leidnud sellist tähelepanu, nagu see väärinuks – nagu veel suur osa XX sajandi teisel poolel loodud eesti muusikast. Ja ka vastupidi: on ilus, et viimastel aastatel on Räätsa üles leidnud mõnigi noor eesti või välisinterpreet. Aga mängijaid ootab suur hulk tema instrumentaalkontserte, kammermuusikat ja miniatuure. Kindlasti kõlab pool sajandit hiljem huvitavalt ka mõnigi tema paljudest sümfooniatest. Lahkunud on helilooja, kelle muusika kuulub eesti kultuuri­varamusse. See muusika väärib taas­avastamist ja taastulekut.

Eesti Heliloojate Liit

Eesti Muusika Päevad

Eesti Muusika Infokeskus

Eesti Rahvusringhääling

Klassikaraadio

Kultuuriministeerium

Tallinna Filharmoonia

Tallinna Kammerorkester

Eesti Kinoliit

Estonian Record Productions

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Eesti Kontsert

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht