Pille-Riin Larm
-
Janika Läänemets oma kodukohas Kõrvemetsa külas. Läänemets on avaldanud kaks raamatut: luulekogud „Vihma ja kurbuse maja“ (2022) ja „Linnupetja“ (2024). Hariduselt kirjandusteadlane, on ta ka viljakas kriitik. Läänemets on olnud Betti Alveri debüüdiauhinna kandidaat ning pälvinud ajakirja Värske Rõhk aastaauhinna. „Linnupetjaga“ oli ta Rahva Raamatu aasta parima teose nominent, samuti tõstis selle esile eesti naiskirjanduse auhinna žürii.Piia RuberJuhan Liivi märssi hakkab kandma Janika Läänemets
30. aprillil, Juhan Liivi 161. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune Liivi luuleauhinna laureaat.
Juhan Liivi luuleauhind antakse eelmisel kalendriaastal esmatrükis avaldatud silmapaistva eestikeelse luuletuse eest, mida kannab liivilik vaimsus. Laureaat saab kingiks karjasemärsi. Tänavu pälvis märsi Janika Läänemets luuletusega „***vahel on siin nii vaikne“. Auhinnaluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (nr 4) ning raamatus „Linnupetja“ (Puänt, 2024).
Janika Läänemets kandideeris auhinnale teisegi tekstiga, luuletusega „***tunda rõõmu elavast puust“ („Linnupetja“). Koos Läänemetsa looduga tõstis žürii kandidaatidena esile…1 minut -
Eesti programm Bologna lasteraamatumessil sisaldab illustratsiooni- ja raamatunäitusi, autorite esinemisi ning arutelusid ja töötubasid.Eesti Lastekirjanduse Keskus„Hello! Tere!“ – Eesti on Bologna lasteraamatumessi peakülaline
Triin Soone: „Eesti lastekirjandus on teemadelt nüüdisaegne ja üllatav, isikupärase ja mitmekesise illustratsiooniga ning kvaliteetselt kirjastatud.“
6 minutit -
„Tantsi tolm põrandast“ on raamat vabadusest, tantsust ja elujõust. „Mind köidab kitsa ja avara, korra ja kaose, vabaduse ja vastutuse vastastikune pinge – nagu elu, on ka tants balansseerimine enesekontrolli ja vaba kulgemise vahel,“ mõtiskleb teose autor Kairi Look.Piia RuberKõige tähtsam on kirjanduses oma hääl ja kinnismõte
Kairi Look: „Maailm muutub, õmblused ragisevad, noored tajuvad ümbritsevat teisiti kui vanem põlvkond – osa kirjandusest võiks sellega kaasas käia.“
9 minutit -
Jaan Krossi trotslikkus ja Sveta Grigorjeva kompromissitus
19. veebruaril selgus Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis Jaan Krossi nimelise auhinna tänavune laureaat. Tunnustuse pälvis Sveta Grigorjeva raamatuga „Frankenstein“ (Suur Rida, 2023).
„Frankenstein“ on Grigorjeva kolmas luulekogu – varem on ilmunud „kes kardab sveta grigorjevat?“ (2013) ja „american beauty“ (2018). Žürii nendib, et Grigorjeva on oma raamatutega uuendanud eesti luulet ja algatanud tuliseid arutelusid kirjanduse vastuvõtu üle samamoodi kui Krossi looming sütitas 1960. aastatel diskussiooni vabavärsi ümber. „Grigorjeva loomingut iseloomustab eetiline…2 minutit -
Kai Olivia Arrak on ühes Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade põhižüriiga läbi töötanud kõik mullu ilmunud eesti luule- ja proosaraamatud ning hulga muidki teoseid.Sandra JõgevaEestlased ei ole mitte ainult lugejarahvas, vaid ka kirjutajarahvas
Kai Olivia Arrak: „Meil on sisemine sund kirjutada sõjamälestusi, metsavendadest-sugulastest, lugusid sõpradest ja töökaaslastest, matkaseiklustest, elust Siberis või kauges riigis, kuhu vabatahtlikuna satutud.“
6 minutit -
Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepp. Suurte teenete eest eesti kirjakeele ajaloo uurimisel ja tutvustamisel pälvis Kingisepp 2013. aastal Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna.Külli PrillopÕnne eesti raamatule, rõõmu sõnaseadjale, jõudu lugejale!
Valve-Liivi Kingisepa hinnangul on eesti kirjakeeles 500 aasta jooksul suurima muutuse läbi teinud ortograafia ja sõnavara.
10 minutit -
Multitalent Gregor Kulla. Hariduselt on Kulla oboist ja helilooja, kuid tegevuselt samavõrra kirjanik, kriitik, modell ja etenduskunstnik.Piia RuberIlu
Gregor Kulla: „Püüdsin „Peenraga“ luua terviku, mille kõik osad toetavad üksteist, mitte ei ole juhuslikud. Raamat on kõigest üks osa visioonist.“
7 minutit -
Marja Unt seisab hea nii kirjanduslinna ettevõtmiste kui ka eesti raamatu juubeliaasta õnnestumise eest. Foto on tehtud 2023. aastal festivalil „Prima vista“ ööpäevapikkuse kultuurimaratoni „Insomniakaton“ õpetamisel.Johanna RoosKirjanduslinn Tartu suure raamatuaasta eel
Kultuur ei ole kulu, vaid tark investeering tulevikku, on veendunud Marja Unt, kelle abiga on Tartu sõnajälgi tipitud täis kogu maailm.
6 minutit
