Toeta

Pille-Riin Larm

  • ,

    Tervitus sanatooriumist

    Viimastel nädalatel on erameedias ilmunud mitu artiklit riiklikult rahastatud kultuuriväljaannete ja nende töötajate mugava elu kohta. Aitäh, Johannes Peetsalu, Priit Hõbemägi, Marian Grau ja Triinu Soikmets, kõrvalpilgu ja tagasi­side eest. Ehkki käsitlete oma artiklites laiemat probleemistikku, ajendasid need mind sisekaemuseks. Lubatagu jagada mõtteid diskussiooni selles tahus, mis puudutab toimetajatööd.
    Õigupoolest ei tahaks kirjutada iseendast, aga minusuguseid on veel, Sirbis muidugi, aga ka Müürilehes, Loomingus, Loomingu Raamatukogus, Vikerkaares, Keeles ja Kirjanduses, Värskes…
    Pille-Riin Larm
    3 minutit
  • Kirjandusauhinnad tulevad kevadel pisut teisiti
    Piret Viires: „Kirjandusauhindade väljaandmine emakeelepäeval on ilus traditsioon. Kui traditsioonid on juba loodud, tuleb neid hoida.“     
     Krõõt Tarkmeel

    Kirjandusauhinnad tulevad kevadel pisut teisiti

    „Sihtkapitalid on žüriisid kokku pannes alati püüdnud jälgida, et nende koosseis oleks mitmekesine ja tasakaalus,“ kinnitab Piret Viires. „Otsused on aga nende enda teha.“

    Pille-Riin Larm
    4 minutit
  • Kirjastamises ei ole miski garanteeritud
    „Kirjastuses tuleb kogu aeg otsida tasakaalupunkti selle vahel, mida tahad avaldada ja mida on võimalik avaldada, võib-olla isegi – mida peab avaldama,“ tõdeb kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahter. Tänapäev on 25 aasta jooksul andnud välja üle 3000 raamatu.            
    Siim Lõvi / ERR / Scanpix

    Kirjastamises ei ole miski garanteeritud

    Tauno Vahter: „Igatsen rohkem rõõmsat ja sundimatut arutelu raamatute üle – arutelu, mis tekitaks tunde, et lugemine on normaalne ajaveetmise viis ning võib teatud juhtudel olla ka hariv.“

    Pille-Riin Larm
    6 minutit
  • Kuri inimene, kes pikaks ajaks vedelema jäetud asjad utiliseerib
    Maarja Kangro: „Olen jätkuvalt seda meelt, et raamatud on meil liiga kallid. Kui riik tahab kirjandust kättesaadavamaks teha, oleks see üks koht, kust edasi liikuda.“      
     Piia Ruber

    Kuri inimene, kes pikaks ajaks vedelema jäetud asjad utiliseerib

    Maarja Kangro seisab Eesti Kirjanike Liidu juhina hea literaatide rõõmsa meele ja raamatute kättesaadavuse eest.

    Pille-Riin Larm
    4 minutit

  • Süku-Siuru

    Vana kass suri ära. Tore ja tegus loom oli, aga hiired luusivad ümber maja ja kaua leinata ei lase. Vaevalt jõudsid pisarad kassi kalmul kuivada, kui talle järglane otsiti. Mida nüüd uuele hiirekuningale nimeks panna?
    Oo, nimetalgud on ammendamatu rõõmuallikas. Kolm põlvkonda lööb kaasa, vaidlus paisub kirglikuks: üks leer pooldab järjepidevust, teine teeb uuendusliku pakkumise, mõni heidab niisama nalja. Praegu paistab, et kassi nimeks saab kompromissi tulemusel Miisu-Wheelie ning igaüks võib…
    Pille-Riin Larm
    2 minutit
  • Pärnu on tegelikult kirjanduslinn ja kultuurikuurort
    Pärnu kirjandusfestivali korraldaja Merle Jantson: „Mulle on hästi oluline tuua esile, et kirjandus on elu osa: kirjandus ei ole miski, mille pärast peab raamatupoodi minema. See on meie keskel. Ja sõna „kirjanduslinn“ ei kõla Pärnu puhul üldse irooniliselt!“ Foto on tehtud eelmise festivali avaürituse ajal: Merle Jantsoni kõrval on August Sanga kuju, seljatagust toetab Lilli Suburg.      
    Haide Rannakivi / Pärnu kirjandusfestival

    Pärnu on tegelikult kirjanduslinn ja kultuurikuurort

    Merle Jantson: „Pärnus on nii palju, mille pinnalt head ja erilist kultuuri luua, ning just kultuurikihis peitub Pärnu suurim (turismi)potentsiaal.“

    Pille-Riin Larm
    10 minutit
  • Laenutustasu nii- ja naapidi
    Rahvaraamatukogude nõutuim teos oli mullu Eero Epneri „Lembit Ulfsak“.

    Laenutustasu nii- ja naapidi

    Mõnigi autor võib peagi oma pangakontole laekuva summa üle rõõmu tunda. Et see nii ka edaspidi oleks, tuleb laenutustasu rahastamine kindlale alusele viia.

    Pille-Riin Larm
    3 minutit
  • ,

    Sosinad raamatuaasta eel

    Minu kümne suurepärase Sirbis veedetud aasta jooksul on kirjandusväljal mõndagi muutunud. Süveneb lugejaskonna killunemine, esile tõusevad uued žanrid, tasapisi vahetuvad kirjanike ja kriitikute põlvkonnad, isekirjastamine on üha laialdasem ja tiraažid üha väiksemad. Väljaanded ja saated, kus kirjandusest räägitakse, kuivavad kokku. Ja kõige selle tõttu on möödunud kümnendiga muutunud kirjanduse turundus.
    Iga kord, kui suletakse mõni kultuuriväljaanne, tajun, kuidas tugevneb surve Sirbi kirjanduskülgedele. Piisab isegi vähemast – piisab sellest, kui töölt lahkub mõni…
    Pille-Riin Larm
    2 minutit
  • Ajakiri ELM lõpetab ilmumise. Miks?

    Ajakiri ELM lõpetab ilmumise. Miks?

    Estonian Literary Magazine oli ainuke eesti kirjandust inglise keeles tutvustav väljaanne.

    Pille-Riin Larm
    4 minutit
  • „Tahtsin teha midagi, mis inimestele rõõmu valmistab“

    „Tahtsin teha midagi, mis inimestele rõõmu valmistab“

    Ave Taaveti meelest on kõige suurem kompliment, kui lugejad ütlevad, et mõni ta pilt või lugu on neil tuju rõõmsaks teinud.

    Pille-Riin Larm
    7 minutit
Sirp