Toeta

Pille-Riin Larm

  • Mitte lihtsalt kirjanik, vaid Autor
    Autor ei tohi lahustuda oma tekstikangasse, vaid peab selles püsima teatavas valvelolekus otsekui võõrkeha, leiab Elo Viiding.      
    Piia Ruber

    Mitte lihtsalt kirjanik, vaid Autor

    Elo Viiding: „Kirjaniku kohus on olla päriselt sotsiaalselt tundlik, eetiline ja empaatiline, mitte kirjutada jaburusi või eluliselt ja sisuliselt läbi tunnetamata edevaid manifeste.“

    Pille-Riin Larm
    5 minutit
  • Head Juhan Liivi aastat!
    Liivi muuseum Rupsil     
    Ahto Sooaru / Liivi muuseum

    Head Juhan Liivi aastat!

    30. aprillil täitus 160 aastat Juhan Liivi sünnist. Sel puhul peeti Alatskivil konverentsi „Juhan Liiv eesti kultuuri keskmes ja maailmakirjanduse lävel“. Ettekandega esinesid Joonas Hellerma, Rahel Ariel Kaur, Tanar Kirs, Liina Lukas, Ene-Reet Soovik, Jüri Talvet ja Mart Velsker.
    Seejärel kuulutati välja Liivi luuleauhinna tänavune laureaat. Kandidaatidena oli žürii esile tõstnud Sveta Grigorjeva („*võtta oma kehas“), Kruusa Kalju („*Ära hommikul päri, kellele helistatakse äratuskella“ ja „Mu isamaa apofaatiline (lohelaul)“), Lauri Sommeri…
    Pille-Riin Larm
    1 minut
  • Kirjandus, keha ja modernism
    „Kehal on modernistlikus kirjanduses privilegeeritud roll: kirjandus kasutab inimese kehalist olu teatava antennina, et kinni püüda ümbruses levivaid afektiivseid meeleolusid ja nende kõikumisi,“ tõdeb Indrek Ojam.     
     Piia Ruber

    Kirjandus, keha ja modernism

    Indrek Ojam: „Stseeni ja afekti poeetika juhib meie tähelepanu hoopis teistele asjadele, kui me senini harjunud oleme olnud kirjandusest mõtlemisel.“

    Pille-Riin Larm
    7 minutit
  • ,

    Ajad muutuvad ja kirjandus koos nendega. Aga auhinnad?

    Kui eelarvamuslikud on eesti kirjandusauhinnad? Näide 14. märtsist.
    Emakeelepäeva tähistamise käigus antakse välja kaalukaid kirjandusauhindu, nagu Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad (Tallinnas) ja Gustav Suitsu luuleauhind (Tartus).
    Suitsu auhind läks üle aastate naissoost autorile, Aliis Aalmannile. Seda on välja antud 21 korda, naissoost laureaate on nüüd 5,5 (ükskord läks auhind jagamisele kahe autori vahel). Mõne nädala eest tegi Aalmann koos Kai Kasega ajalugu ka Tuglase novelliauhinna saajana. Tore!
    Vastupidise pöördega said Tallinnas hakkama Eesti Kultuurkapitali…
    Pille-Riin Larm
    2 minutit
  • Iga lugeja loeb

    Iga lugeja loeb

    Triinu Tamm: „Loomingu Raamatukogu sõpruskond ja lugejad on mõtteline toimetuse osa, nende tagasiside ühismeedias või kohtumistel on meile vajalik peegel.“

    Pille-Riin Larm
    9 minutit
  • Euroopa meister on küll tore olla, kuid tähtis on miski muu

    Euroopa meister on küll tore olla, kuid tähtis on miski muu

    Joonas Veelmaa: „Tähtis on see, et teos läheks inimesele korda. See on parim asi. Võitja nime ei mäleta järgmisel aastal keegi.“

    Pille-Riin Larm
    9 minutit
  • ,

    Päevakriitika

    Kõlab kulunult, aga toimetajat märgatakse siis, kui teda ei ole. See tähelepanek ei kehti ainult trükitud teksti puhul.
    Sügisest saadik tuntakse puudust Klassikaraadio „Gogolist“. Saate mõtlesid välja Maia Tammjärv ja Kaisa Ling. Nad tegid seda kolm hooaega, hästi tegid. Kuni jaksasid.
    Kuhu on kadunud Alvar Loog, küsivad Postimehe lugejad – mitte midagi ei olevat enam kultuurikülgedel lugeda. Jah, Loog tõi Postimehesse palju värskust ning ta elaan püsis kadestamisväärne ligi kuus aastat, kuid enam…
    Pille-Riin Larm
    2 minutit
  • Kaanetekst

    Kaanetekst

    Tõnu Õnnepalu „Udu“

    Pille-Riin Larm
    1 minut
  • Väike rahvas, suured kogud, toekas kultuur
    Piret Voolaid on Eesti Kirjandusmuuseumis töötanud kolmkümmend aastat, nüüdseks aasta jagu ka direktori ametis. Hariduselt on Voolaid folklorist: ta on kaitsnud Tartu ülikoolis doktorikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule erialal. Kirjandusmuuseumi kolm arhiivi on tema veendumuse kohaselt eesti vaimse kultuuri rikkaim varasalv tänu teadlastele ja arhivaaridele, kes selle ainese elama panevad.         
     Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

    Väike rahvas, suured kogud, toekas kultuur

    Piret Voolaid: „Kirjandusmuuseum ei vastuta ainult eesti rahva juurte ja identiteedi eest, vaid meie arhiivides on ka Eesti väikekultuuride ja hõimurahvaste materjali.“

    Pille-Riin Larm
    9 minutit
  • Elu pehme kõhualune
    Mirjam Parve Tõraveres. Sellest paigast kõnelevad mõnedki „Varjukeha“ read, näiteks need: „kusagil luksub õnnest üks lind / mu vari on vikatimees / kompostihunnikut koomale trampides / ületab mitmekordselt mind ennast / tutistan rehaga kulu …“      
     Ruudu Rahumaru

    Elu pehme kõhualune

    Mirjam Parvele on keel elusorganism, inimeste ühendaja ja rõõmuallikas: isegi pealtnäha tühjas sõnamulinas võib peituda vahvaid poeetilisi killukesi.

    Pille-Riin Larm
    10 minutit
Sirp