$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal

Matsini teoste järgi saaks teha oratooriumi või ooperi: pealtnäha sõgedas fraasikaskaadis varieeritakse kindla käega põhiteemasid, sõnu kasutatakse nootide ning lauseid muusikaliste fraasidena.

Kui salongielu kipub Kross romaanis „Kokkuleppelised imed“ etendama, siis metafüüsika puhul ta usub oma nägemuslikku teksti ja haarab lugejagi niiviisi kaasa.

Indrek Koff ja Olena London manavad raamatus „Ära oota midagi“ esile Nõukogude argipäeva tähtsad pisiasjad ja lapse nõutuse toonase kahepalgelisuse ees.

Kogumiku „Kus ma olen“ pealtnäha lihtsad olmelised pildikesed on kõik kerge kiiksuga. Kris Moor näeb maailma vabastavas nihkes, pisut absurdse ja naljakana.

Oleme eesti rahva ennemuistsete lugude varal kasvanud ja aeg-ajalt tulevad need nüüdisautorite loomingus tagasi uue näo ja teoga.

Kai Kask ei pääse kirjutamisest enam kuhugi: ta on konksu alla neelanud ja end põhjalikult võrku mässinud.

Heikki Kännö romaani peategelasel on üllad ideed, teda kannustab ilujanu, Goethe-vaimustus, ta ebajumal on Nietzsche, õpetaja Rudolf Steiner.

Maarja-Liis Möldri kaht luuleraamatut kannavad eneseiroonia, valu enda ja teiste pärast ning selle valu varjamine.

Aastakäigus tõusevad esile Natsume Sōseki, Samuel Becketti, Mihhail Šiškini ja Carl Hermann Hesse kultuurilooküllased teosed, kus on sõnastatud piiripealsuse kogemus.

Loomingu Raamatukogu jäi ka 2022. aastal truuks põhimõttele, et kõik kultuurid, tekstid ja autorid on võrdsed.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.