$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal

Kaur Riismaa „Väsinud valguse teooria“ on XXI sajandi esimeste kümnendite ülesvõttena küll hägune, kuid võimaldab siiski pildi sisse minna.

„Minu kangelased“ on väike romaan väikeste inimeste elust. Neist, kes ei tee suurt poliitikat – küll aga tunnevad omal nahal selle tagajärgi.

„Rootsi torpeedo“ viib meid tagasi aega, mil füüsilist eneseületust kannustas esmajoones sisemine tung.

Eesti-hollandi päritolu filmitegija Helga Merits jätkab „Seabrook Farms’i paradoksiga“ oma teoseid punase niidina läbivat jutustust põgenike saatusest Teise maailmasõja keerises.

Kogumik „Poeet ja idioot. 100 aastat hiljem“ on küll eklektiline, kuid ühtlasi kinnitab see kirevus, et Tuglase sajanditagune tekstimasin töötab endistviisi.

2024. aasta Loomingu Raamatukogu pakub nii laagerdunud klassikat kui ka ootamatult värskeid maitsebukette.

Teose tarvis surnuist üles äratatud eesti kirjanike plejaad avaldab muljet, kuid autor ei ole suutnud ellu viia särava idee potentsiaali.

„Pöörane robot“ on peavooluanimatsiooni tagasi toonud anima algse tähenduse – hingestatuse.

Greta Gerwigi värske linateos pakub vaatajale nukumaailma roosamannat, säravat ja meelelahutuslikku eskapismi pärismaailma murede eest.

Ehkki Will Eisneri graafilise romaani „Leping Jumalaga“ esmailmumisest on möödunud peaaegu pool sajandit, mõjub teos äärmiselt ajakohasena.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.