Äli-Ann Klooren

Kaheksat kontserti hõlmanud festival kandis pealkirja „Armastuskirjad“ ning iga kontserti ilmestasid kavas olnud heliloojate kirjutatud või neile saadetud armastuskirjad.

Muljed on suurepärased: inspireeriv keskkond, hea akustikaga ja viimse kohani välja müüdud saal ning kauni kavaga kontsert, kus kõrvuti barokiajastu üli- ja vähemtuntud teosed.

Tänavuste Kreegi päevade keskmesse olid seatud helilooja seosed Vormsi saarega, kus anti ka üks seekordsetest kontsertidest.

Neli pilku muusikale olid äärmiselt erinevad, mistõttu võib arvata, et ka meie heliloojate järelkasvu muusikaline käekiri on sama mitmekesine.

On tore, kui pikalt ära olnud muusikud jõuavad ringiga koju tagasi ja jagavad mujal omandatut kodupublikuga.

Aprillis oli rikkalikult suurüritusi: kõigepealt Tallinn Music Week, siis „Jazzkaar“ ja Eesti muusika päevad.

Lloyd Webberi reekviemi plaadistuse tase on seadnud lati ebameeldivalt kõrgele ning võrdlused sellega on kerged tulema, ent seekordne ettekanne õnnestus suurepäraselt.

Ilusal kevadisel laupäevaõhtul tõi Vambola Krigul Arvo Pärdi keskuses kuulajateni kava, mis koosnes ainult naisheliloojate teostest.

Lisanna Laansalu tõi dirigeerimiseksamil Eesti esiettekandele Raimo Kangro kantaadi „Inimene ja …“, mille teema on aktuaalne: inimese ja looduse suhe ning andestamine.