$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal

Eesti muusika nädalal sai kuulda nii Veljo Tormise ja Arvo Pärdi kui ka Heino Elleri harvem ette kantavaid teoseid – ja tipptasemel esituses.

Konverentsil, mille keskmeks Pärdi mõttemaastikud, toodi esile mitmeid uusi uurimissuundi, eeskätt semiootika vallas, kuid värske pilguga vaadati ka varasemaid käsitlusi.
Sel aastal jäi septembrikuust mõru maik ja seda hoolimata arvukatest suurepärastest kontsertidest, mida varsti ei pruugigi enam nii arvukalt ega samal tasemel olla – põhjuseks muusikute palk.

Kaheksat kontserti hõlmanud festival kandis pealkirja „Armastuskirjad“ ning iga kontserti ilmestasid kavas olnud heliloojate kirjutatud või neile saadetud armastuskirjad.

Muljed on suurepärased: inspireeriv keskkond, hea akustikaga ja viimse kohani välja müüdud saal ning kauni kavaga kontsert, kus kõrvuti barokiajastu üli- ja vähemtuntud teosed.

Tänavuste Kreegi päevade keskmesse olid seatud helilooja seosed Vormsi saarega, kus anti ka üks seekordsetest kontsertidest.

Neli pilku muusikale olid äärmiselt erinevad, mistõttu võib arvata, et ka meie heliloojate järelkasvu muusikaline käekiri on sama mitmekesine.

On tore, kui pikalt ära olnud muusikud jõuavad ringiga koju tagasi ja jagavad mujal omandatut kodupublikuga.

Aprillis oli rikkalikult suurüritusi: kõigepealt Tallinn Music Week, siis „Jazzkaar“ ja Eesti muusika päevad.

Ilusal kevadisel laupäevaõhtul tõi Vambola Krigul Arvo Pärdi keskuses kuulajateni kava, mis koosnes ainult naisheliloojate teostest.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.