
Maksud, õnnetunde allikas
Vähe maksustades valitsus kiusab, mitte ei premeeri kodanikke.

„Animist“ – meie oma animafestival
Priit Tender: „Animatsiooni haarmed ulatuvad ju igale poole. „Animist“ võiks olla selline kese, mis hõlmab ka igasugused perifeersed alad.“

Kunsti roll ühiskonnas ja biosfääris
Kunst pole mitte ainult teistsugune kommunikatsioon, vaid annab ka võimaluse teisiti mõelda nendest kogemustest, millest otsesõnu rääkida ei saa.

Ökosotsialism kui vajalik utoopia keset COVID-19 pandeemiat
Eeldati, et koroonapiirangud teevad protestimisele lõpu. Selle asemel on konfliktid süvenenud. Koos Prantsusmaaga on USAst saanud sotsiaalses käärimises maailma liider.

Vajame looduskeerulisemat ümbrust
Oleme liiga korralikud, see aga tähendab elutust, eluvaenulikkust, karptube kastmajades, rohelisi kõrbeid, linnulauluta kevadeid ja kiiruga alleel jalutatavaid koersõpru.
Kevadtorm südamel
Tänapäeval pole õppusel paugutamine, metsas müttamine mingi ekstreemsus. Hoopis äärmuslikum on telefonide ärakorjamine ehk siis nutipaast: kolm nädalat Twitterita!
Meeldivad sulle siis suurte silmadega jaapani plüüsnukud fumo’d,…
Suurim julgeolekuoht on usaldamatus
Kui tuli uudis, et septembrist koondatakse Kaitseväe Orkester, siis oli raske seda tõsiselt võtta. Loodeti, et see on Martin Heremi strateegiline võte panna kärpeprotsentidele nimed ja näod taha ning nõnda kärpimisest pääseda. See on mõistetav, kuna kaitsekulutused on seotud rahvusvaheliste kokkulepetega…

Musta Pedelli manuaal
Et Tartu kunstielu toimiks, on vaja ustavat Kaose kogudust. Et Kaose kogudus elus püsiks, tuleb anda välja Kaose käsiraamat ja leida rohkelt inimesi, kes sellest eeskuju võtaksid.

Pealelend – Peeter Laurits, „Biotoopia“ korraldaja
„Biotoopia“ tunnuslause on „Lähikontakt maapealsete eluvormidega“. Biotoopia on kui…

Muusikakriitika – muusikaelu kuri vaim
Muusikakriitika on lakkamatus kriisis, aga ilmub siiski. Selle funktsioon on määratlematu, adressaat selgusetu ja kõlapind kaheldav.

Eesti ravimtaimedest XII
Lugu kõige kangemast rohust ehk Eesti otsib ravimtaimede-imetegijate pikast rivist superstaari. Kas usk või toimeained?

Tui Hirv, laulja, esseist ja pedagoog

Kunstniku, kujundaja ja sõbra Andres Rõhu mälestuseks
Laiemalt teatakse Andrest kõigepealt raamatukujundajana.…

Tähelepanekuid 2020. aasta luulest
Aja kujustamine, paigavaim, inimlik lähedus, sõprus ja armastus – mitmeid möödunud aastal ilmunud eestikeelseid luulekogusid läbivad just universaalsed teemad.

Friikide kodukinokanal
Voogedastusplatvormi Mubi kaudu leiab nõudlikum filmihuviline kureeritud valiku maailma väärtfilmivaramust.

Põranda alt massidesse, raamidest välja vabadusse
Kumu väljapanek toimib sissejuhatusena klubikultuuri või ka selle kunstilise eneseväljendusena. Täitmata on küll jäänud kuraatori lubadus käsitleda selle jõudmist Eestisse.

Vahtranina lend
Vanapagana kaudu teame, ei ei olegi mingisugust tuld, mis inimese puhtaks põletaks, vaid ikka tuleb oma hingega ise hakkama saada.

Koekangur
Iga luuletus Mart Kanguri uues raamatus „Armkude“ on kalliskivi, ja nagu Indra võrgus, peegelduvad igaühes neist kõik teised.

Kuidas portreteerida telefonikõnet?
Teatrid pöörduvad lavastusteks tehnoloogilisi vahendajaid otsides vahel telefoni poole, sest ekraaniküllastumuse ajastul mõjub see turvalise, nostalgilise ja inimlikumana.

Järelemõtlemise aeg
Kultuur on nii mõtestaja kui ka mõtestatav, avab, aga seda on ka vaja avada. Aga et see oleks üldse võimalik, peab ta kõigepealt olema relevantne.

Ester Mägi ja tema aeg
Lakoonilisus on olnud Ester Mägi väljenduslaadi põhiomadus sestpeale, kui ta leidis 1960. aastatel üles oma loomingu pärisosa.

Fassadism – kas väärastav või vääristav kompromiss?
Pärand pole ainult „Kalevipoeg“, vaid ka vanad majad. Ka vanades majades, nagu vanades inimesteski, ei tohiks näha ühiskonnale koormat, vaid tänu nendele on meie maailm rikkam.

Võim ja sugu. Palestiina vabadus on feministlik küsimus

Nemad ongi leegion
Antropotseenis ei seisa inimkond eraldi kõigest muust elavast, taimede oskustele ja ökoloogilistele seostele tasub pöörata tähelepanu.

Kas teraapia või teater?
Loodetavasti on nõustamisliinidel, eluliinidel jm tööl vähemasti sama tundliku näitlejavaistu ja -andega inimesed, kuigi raske öelda, kui palju oli „Poeetiliste konsultatsioonide“ telefonikõnes näitlemist.

„Hõbetüdrukutest“ tagantjärele
Kataloogis antakse intelligentne ülevaade algallikatest, varasematest väljapanekutest ja uurimustest ega ole unustatud ka kureerimispõhimõtteid.

Aasia sajand III – quo vadis, India!
Indias süveneb apartheidipoliitika. Muslimi meestel keelati abielluda ja isegi suhelda hindu naistega.

Kuidas me koos elame?
XVII Veneetsia arhitektuuribiennaal esitab aktuaalseid ja akuutseid küsimusi. Oludest hoolimata avatakse biennaal mai lõpus nii füüsiliselt kui ka virtuaalselt.

Terav luulegraatsia
Livia Viitoli luulekogu „Suur suleaeg“ iseloomustavad sõnatäpsus, lummav kujundikasutus ning loo jutustamise oskus.

Hendrik Adamsoni murdeluulekonkurss
Võistlusele oodatakse luulevalikuid vähemalt viie luuletusega, mis on kirjutatud autori lemmikmurdes. Täiskasvanute ja õpilaste (kuni 19aastased) loomingut hinnatakse eraldi. Konkurss kestab…
