Vene keel on riigi tubadesse tagasi hiilinud. Mis õigusega?
Maima Grīnberga: „Olen üsnagi traditsiooniline tõlkija, kes lähtub ikka kontekstist ning usub, et nii nagu tõlkes alati midagi kaduma läheb, on ka võimalik üht-teist leida.“
Ühtaegu hapra ja tugeva ämblikuvõrgulaadse nähtuse lõhkumisest oleks väljaannete Estonian Art ja ELM kadumise puhul kõige rohkem kahju. Tähtis ei ole mitte vahend, millega võrku kootakse, vaid võrk ise.
EKRE kuulus valitsusliitu ning pidi teistega arvestama, vandenõuteoreetiliseks improviseerimiseks jäi vähe ruumi. Austria Vabaduspartei võis opositsioonis endale retooriliselt lubada peaaegu kõike.
Missugusest keskkonnakriisist loeme uudistest? Kuidas keskkonnateemade kajastamise harjumused Eesti meedias mõjutavad meie võimet keskkonnakriisiga toime tulla?
Eesti teatri auhindade laureaadid 2020. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest
Muinsuskaitse valdkonnas puutuvad ühtaegu kokku koha ja kogukondade identiteediloome, hea ruum, kestlik arendamine ja rohepööre.
Eesti ja Euroopa filmitööstuse tulevik sõltub sellest, kas koroonakriisi toodud pöördumatud muutused võetakse omaks.
Emmanuel Tussore: „Mind on selle projekti juures saatnud küsimus, kes oleme meie. Kas oleme tsiviliseeritumad kui need, kes seebi leiutasid?“
Praeguse muinsuskaitsealade kaitsekorra uuendamise mõte on senisest paremini tasakaalustada riigi ja mälestiste omaniku kohustusi ja õigusi kultuuripärandi säilitamisel.
Kuna kokkuvõte kevadsuviste raiete mõjust linnustikule ei ole ilmselt erametsaomanikeni jõudnud, tuleb kommenteerida mõningaid raierahusõja argumente.
Hiina mitte ei koputa meie uksele, vaid laiutab juba elutoas ja on hakanud meie majapidamist enda järgi ümber korraldama.
Võib-olla mõjus eelhäälestajana pealkiri, kuid formaadile kohaselt oli tõlgendustes valitud intiimne ja teinekord ka isiklikku laadi rakurss.
Eesti kirjandust tutvustavat ingliskeelset ajakirja vajavad nii kirjanikud, tõlkijad, toimetajad ja kirjastajad kui ka väliseestlased, estofiilid, õpetajad, üliõpilased, uussisserändajad …
NFTde tasakaalustavad investeeringud on ilus mõte, kuid mõjuvad paisuva krüptokunstituru ja plokiahela tehnoloogia ressursinõudlikkuse puhul nagu indulgentsikirjad.
Paljud eesti kirjanduse tõlgete lugejaist ei ole niivõrd huvitatud eesti kirjandusest, vaid mõnest rahvusülesest nähtusest, mida võib vahendada ka eesti autor.
Valitsus peab ütlema, et olukord on täna selline, otsustasime teha seda ja seda ning vastutavad need ja need.
Annika Toots: „Estonian Arti eelis on, et seda annab välja Eesti Instituut ning kolleegiumisse kuuluvad nüüdiskunsti, -disaini ja -arhitektuuri valdkonna tähtsamad esindajad.“
Selle veebi kolitud lavastuse õnnestumise taga on kindlasti ennekõike näitlejad, kes kaameraga sinasõbrad ning kellel ekraani tarvis olemas filigraanne ja täpne miimika.
Dokfoto keskuse näitusel kõnetab see, mis puudub. Igal perepildil on tühimik, iga foto on nagu hääletu karje – vaikus tormi silmas.
Hinnatud spordidokumentalist Hans Roosipuu oleks 2. aprillil saanud 90aastaseks.
Rail Balticu kirja lugu
Telefonilavastuse „Kuuluvusharjutused“ põhjal saab öelda, et Vabamu tegi vale sammu, aga õiges suunas.
Virtuaalne kontserdiõhtu oli eeskujulik näide piirangutingimuste leidlikest lahendustest ja vaatajate-toetajate arvu arvestades ka õnnestunud formaadivalikust.
Tartu puitlobudikke ja kõdurajoone väärtustatakse aina enam. Nüüd on need ka ametlikult osa Tartu vaimust.
Intervjuu Estonian Literary Magazine’i toimetaja Berit Kaschaniga
Intervjuu Estonian Arti toimetaja Annika Tootsiga
Sten Saluveer, „Kas digilõhe või digipööre?“
Tõnis Jürgens, „Mitte ainult krüptokunstist“
Anni Martin, „Kus elab linna vaim?“
Eesti teatri auhindade laureaadid
Tartu Uue teatri „Anne lahkub Annelinnast“
Anton Ivanovi ja Aleksandr Vassiljevi fotoprojekt „Soovige meile rahu“
Erki Pärnoja plaadi „Anima mea“ esitlus veebis
Ajakirjanduse võim ja valu koos ühe anatoomilise näitega Postimehe mäsu ajast
Marko Mägi, „Kevadine raie viib metsalinnu hukule?“