2021-13/14 (3835/6)

Pooleusu rahvas

Vene keel on riigi tubadesse tagasi hiilinud. Mis õigusega?

Inimesi, kes maakeelt kangelt ja paremini vene keelt oskavad, on Eestis sajandeid leidunud. Seda küll hoopis väiksemal määral kui 1980ndatel, mil Moskva aktiivse koloniseerimispoliitika tagajärjel venekeelsete immigrantide osakaal Eesti rahvastikus aegade tippu jõudis. Kahe sajandi eest, kohe pärast pärisorjuse ametlikku kaotamist…
Ei saa me läbi Lätita, ammugi siis Maima Grīnbergata
Eesti ja soome kirjanduses on läti lugejal palju avastada. Kui maailm ei muutu väga radikaalselt, loodab andekas tõlkija Maima Grīnberga selle neile emakeelde ümber panna.
Dmitri Kotjuh / kotjuh.com

Ei saa me läbi Lätita, ammugi siis Maima Grīnbergata

Maima Grīnberga: „Olen üsnagi traditsiooniline tõlkija, kes lähtub ikka kontekstist ning usub, et nii nagu tõlkes alati midagi kaduma läheb, on ka võimalik üht-teist leida.“

Kriis abielu kahekümne kuuendal aastal
Valik ajakirjade Estonian Art ja Estonian Literary Magazine esikülgi.

Kriis abielu kahekümne kuuendal aastal

Ühtaegu hapra ja tugeva ämblikuvõrgulaadse nähtuse lõhkumisest oleks väljaannete Estonian Art ja ELM kadumise puhul kõige rohkem kahju. Tähtis ei ole mitte vahend, millega võrku kootakse, vaid võrk ise.

Maitsekohus ja õiguskohus

XVIII sajandil avastati ühtäkki, et otsustused ilu jm esteetilise väärtuse üle on subjektiivsed. Ilu ei asugi esemes, vaid vaataja silmis. Tõsi, Kanti meelest pretendeerivad iluotsustused oma subjektiivsusele vaatamata siiski üldkehtivusele. Need pole nagu blondide või brünettide partnerite eelistamine, milles peetakse silmas kitsalt isiklikke huve ega eeldata üldisust. Esteetiliste otsustuste subjektiivsus…

Väljakud on meie lõuendid!

Kui aasta tagasi koroonapandeemia esimeses laines ühiskond lukku läks, otsisid muuseumid, galeriid ja muud näituse­paigad uusi võimalusi eelkõige virtuaalsest keskkonnast. Kõik, kel vähegi digivõimeid oli, püüdsid oma veebi­lehed kujundada atraktiivseks, s.t pilku­püüdvaks, sisukaks ja teabe­küllaseks.
Mida enam sai selgeks, et uus, kogu maailma vallutanud viirus ei allu riigijuhtide eksortsistlikele seanssidele „kurjuse…
Žüriiliikmete kommentaarid
Osatäitmised Eesti Draamateatri lavastuses „Millest tekivad triibud?“ tõid Inga Salurannale naiskõrvalosatäitja auhinna.
Kadri Hallik

Žüriiliikmete kommentaarid

Eesti teatri auhindade laureaadid 2020. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest

Kas digilõhe või digipööre?

Kas digilõhe või digipööre?

Eesti ja Euroopa filmitööstuse tulevik sõltub sellest, kas koroonakriisi toodud pöördumatud muutused võetakse omaks.

Seebi lõhn on kodu lõhn
Emmanuel Tussore’i „Seebiuurimuse“ projekt on kunstniku visioon, sest hoonete või ka fragmentide, varemete aluseks on olnud meedias nähtud fotod või filmikatked.
Priit Siimon

Seebi lõhn on kodu lõhn

Emmanuel Tussore: „Mind on selle projekti juures saatnud küsimus, kes oleme meie. Kas oleme tsiviliseeritumad kui need, kes seebi leiutasid?“

Kuidas dokumendiga muinsuskaitsealasid kaitsta?
Tartu muinsuskaitseala kokkulepete kogum muinsuskaitseala väärtuste hoidmiseks ja arendamiseks on näitusena väljas ka kaarsillal.
Madle Lippus

Kuidas dokumendiga muinsuskaitsealasid kaitsta?

Praeguse muinsuskaitsealade kaitsekorra uuendamise mõte on senisest paremini tasakaalustada riigi ja mälestiste omaniku kohustusi ja õigusi kultuuripärandi säilitamisel.

Kevadine raie viib metsalinnu hukule
Metskiuru pesa on inimesele nähtamatu, kevadiste metsatööde käigus ähvardab pesa tallamine või hüljatakse see häiringu tõttu.
Marko Mägi

Kevadine raie viib metsalinnu hukule

Kuna kokkuvõte kevadsuviste raiete mõjust linnustikule ei ole ilmselt erametsaomanikeni jõudnud, tuleb kommenteerida mõningaid raierahusõja argumente.

Tuttava linna tuled  – Ootuse vaikus

Tuttava linna tuled – Ootuse vaikus

Olen ikka mõelnud Jõhvi kontserdimajast kui inimesest, omaette isiksusest. Kohtusin temaga 1990ndate alguses, kui Nõukogude Liit hakkas lagunema ja kontserdimaja oli veel kultuuripalee Oktoober. Tema oli 12aastane ja mina kuueaastane. Ma kasvasin ja arenesin koos selle paleega. Oli tajutav, et ees seisavad muutused, uus aeg nii meie kui ka kogu riigi…
Bach kahele Floridante moodi
Floridante musitseerimise taustal on selgelt tasakaal, ühine arusaam ja nauding koosmängust. Fotol Saale Fischer klavessiinil ja Villu Vihermäe viola da gamba’l.
Videokaader

Bach kahele Floridante moodi

Võib-olla mõjus eelhäälestajana pealkiri, kuid formaadile kohaselt oli tõlgendustes valitud intiimne ja teinekord ka isiklikku laadi rakurss.

Kes on ELMi lugejad?
Luuletaja, kirjandusteadlane ja biblioterapeut Berit Kaschan on ajakirja Estonian Literary Magazine toimetaja 2016. aasta lõpust.
Triinu Kööba

Kes on ELMi lugejad?

Eesti kirjandust tutvustavat ingliskeelset ajakirja vajavad nii kirjanikud, tõlkijad, toimetajad ja kirjastajad kui ka väliseestlased, estofiilid, õpetajad, üliõpilased, uussisserändajad …

Mis on EWOD?
Kõik, kes ealeski on loonud kirjanduse alla liigituva teksti, mis on tõlgitud mõnda võõrkeelde, on EWODis sees või võiksid olla.
Kuvatõmmis

Mis on EWOD?

EWOD ehk Estonian Writers Online Dictionary on eesti kirjanduse e-leksikon ja asub aadressil sisu.ut.ee/ewod. Selle eesmärk on tutvustada muukeelsele välismaa huvilisele eesti kirjandust. EWODi idee algatas Tartu ülikooli maailmakirjanduse professor Jüri Talvet (nüüd emeritus), kes on koos eesti kirjanduse professori Arne Merilaiga ühtlasi EWODi peatoimetaja. EWODi tegevtoimetaja on Sven Vabar,…
Mitte ainult krüptokunstist
Valdav osa NFTdest viitab eri kujul kunstiteostele, olgu selleks kas või allegooriline digimaal Bitcoini münti seljas kandvast hiidpullist.
Ekraanitõmmis

Mitte ainult krüptokunstist

NFTde tasakaalustavad investeeringud on ilus mõte, kuid mõjuvad paisuva krüptokunstituru ja plokiahela tehnoloogia ressursinõudlikkuse puhul nagu indulgentsikirjad.

Rahvuskirjandusest globaalsete võrgustike poole

Paljud eesti kirjanduse tõlgete lugejaist ei ole niivõrd huvitatud eesti kirjandusest, vaid mõnest rahvusülesest nähtusest, mida võib vahendada ka eesti autor.

Eestlastele on esimesest ärkamisajast saadik olnud põletavalt, eksistentsiaalselt tähtis küsimus, kas ja kui palju muu maailm Eestit ja eesti kirjandust tähele paneb.
Eesti kirjanduse…

Head ajad, halvad ajad

Valitsus peab ütlema, et olukord on täna selline, otsustasime teha seda ja seda ning vastutavad need ja need.

Ühiskond on nagu organism, mis võib olla erinevas seisundis: kord kogub rasva ja on rahulolev, siis aga vappub palavikus ja hingeldab. Riik oleks nagu ühiskonna­organismi pea, mis juhib elutegevust institutsioonide ja…
Süvitsi pakilistest teemadest
Annika Toots on Estonian Arti toimetaja 2019. aasta lõpust.
Krõõt Tarkmeel

Süvitsi pakilistest teemadest

Annika Toots: „Estonian Arti eelis on, et seda annab välja Eesti Instituut ning kolleegiumisse kuuluvad nüüdiskunsti, -disaini ja -arhitektuuri valdkonna tähtsamad esindajad.“

Anne kolis veebi
Nähtamatu toakärbsena laelambil näeb asju, mida teised ei näe.
Tartu Uus teater

Anne kolis veebi

Selle veebi kolitud lavastuse õnnestumise taga on kindlasti ennekõike näitlejad, kes kaameraga sinasõbrad ning kellel ekraani tarvis olemas filigraanne ja täpne miimika.

Kõikide sõda kõikide vastu
Aleksandr Vassiljevi foto „Damaskuse eeslinn“ (vasakul, hõbeželatiin, 2019-2020) ja Anton Ivanovi foto „Aleppo tänavatel“ (paremal, hõbeželatiin, 2019-2020).
Priit Siimon

Kõikide sõda kõikide vastu

Dokfoto keskuse näitusel kõnetab see, mis puudub. Igal perepildil on tühimik, iga foto on nagu hääletu karje – vaikus tormi silmas.

Kommentaar

Miks on kultuuriministeerium kuulutanud välja Eesti kirjandust ja kunsti inglise keeles tutvustavate erialaväljaannete ideekonkursi? Kas Estonian Art ja Estonian Literary Magazine ei täida neile pandud ootusi? Millest on vajaka? Kuidas on neid ajakirju seni rahastatud? Kas rahastus on tulnud kultuuriministeeriumilt ja mis summas?
Eesti kunst ja kirjandus väärivad rahvusvahelist kõlapinda.
Eesti kultuur…
Eesti teatri auhindade laureaadid 2020. aasta loomingu  või pikaajalise silmapaistva töö eest
Seekord enim tunnustust pälvinud Von Krahli teatri „Pigem ei“ on otsekui Brechti teatri reinkarnatsioon: mänglevalt otseütlev, tõsimeelselt pilav, korraga teatraalne ja päevakajaline. Marika Vaarik pälvis Juhataja rolliga naispeaosatäitja auhinna ja Jörgen Liik Wanamuni rolliga meeskõrvalosatäitja auhinna.
Herkko Labi

Eesti teatri auhindade laureaadid 2020. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest

Eesti teatri auhindade ja nendega kaasnevate Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiate laureaadid kuulutati välja 27. märtsil ETV rahvusvahelise teatripäeva erisaates, mille valmistasid ette Eesti Rahvusringhääling, Eesti Teatriliit ja Eesti Etendusasutuste Liit.
Eesti teatri auhindadega käivad kaasas Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiad. Samuti anti laureaatidele üle Ivo Lille loodud „Theodori silm“, mille…
Toomas Kiho, Akadeemia peatoimetaja
Toomas Kiho
Irma Leene Kiho

Toomas Kiho, Akadeemia peatoimetaja

Vabadust teavad ihata muidugi kõige enam need, kes on temast ilma. Nende jaoks on ka vabaduse mõiste sisu kõige selgem. Eestlased on olnud selles olukorras mitut puhku. Viimati tundsime seda eredalt kolmekümne aasta eest, kui ihkasime vabaks. Tollest võitlusajast on „vabadus“ ka peaaegu ainus sõna, mida me leedu ja läti…

Andres Pung 19. V 1955 – 27. III 2021

Lahkunud on muusikateadlane Andres Pung, õigel kohal südame ja missioonitundega haridusjuht, meie kaasteeline ja kauaaegne hea kolleeg, kes panustas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia arengusse nii vanemõpetaja, dotsendi, kateedrijuhataja kui ka õppe- ja teadusprorektorina, 2004. aastast akadeemia auliikme ning viimastel aastatel vilistlaskogu eestvedajana.
Andrese teekond algas muusika- ja hariduslembesest kodust. Tema isa, akadeemik…
Levinud mõttemallide lõhkumine
Emajõe tänava kaldapealne on üks väheseid säilinud sõjaeelse Tartu sümbolruume.
Mart Hiob

Levinud mõttemallide lõhkumine

Tartu puitlobudikke ja kõdurajoone väärtustatakse aina enam. Nüüd on need ka ametlikult osa Tartu vaimust.

Sirp