Esimene võiks jääda ainsaks
Presidendi valimisega võib minna veel hullemini kui viimati, sest parlamendil on lubatu endiselt täitmata.
Digikultuur, digilõhe ja digipööre
Sten-Kristian Saluveer: „Digikultuuriga on probleem ja meil ei ole lahendusi. Meil ei ole enam luksust mitte õppida. On vaja teha otsus, et digiteema on oluline.“
Suitsu nurk III – Tõnis Vilu „Kaks eri lauset“
See kallis asi
Sirje Olesk: „Meil on hästi palju raamatuid ja paremad neist vääriksid rohkem tähelepanu. Ka lugejaid on ju küllalt palju – usun, et nendele kuluksid ära asjatundlikud soovitused.“
Kas suudame ja tahame asustada Marssi?
Muski ja Bezosi raketid sobivad kosmosetaksoks, hiidrakettide tootmine saaks võimalikuks vaid riigi rahastamisega.
Mõistujutte, mõtisklusi
Pandeemia ajal arendatud viisid etenduste sünkroonseks edastamiseks jäävad kestma ka saalide suletuse möödudes ning tekitavad meie aja-, ruumi- ja kontaktisoleku tajudes uusi tahke, teistmoodi tunnetust.
Idumeedia megateemade jahil
Esimest sünnipäeva tähistanud Levila on võtnud endale ülesandeks inimestele oluliste lugudega nende süda võita.
Filosoofiaprofessorite taandumine
Vajame rahvusvahelise mõju skaalal ka vähem oivalist teadust, mis kataks Eesti riiklikust ja ühiskondlikust huvist lähtuvad vajadused.
Tee vähem, naudi rohkem!
Negatiivselt mõtlemise paast
Ebasümpaatne asi ja ideoloogiamaastikud
„Sissejuhatus Eesti disaini“ köidab vaatajat isiklikul tasandil: sel püsinäitusel ei domineeri hea maitse ega tippdisain luksuskauba mõttes, neid asju leidus igas kodus.
Inimesest lähtuv linnaplaneerimine
Tallinna kesklinna üldplaneeringu ideekorje tõi selgelt välja, kuidas pealinlased südalinna tajuvad, mis on hästi ja mis tahab parandamist.
Ära iial lammuta
Pritzkeri auhinna pälvisid prantsuse arhitektid Anne Lacaton ja Jean-Philippe Vassal, kes leiavad, et kui taaskasutada seda, mis olemas on, saab teha rohkem ja paremini.
Uus teater – Video
Eesti teaduskeel – üleilmse teadmusrikkuse osa
Sõnasõnaline tõlge ega toorlaenud ei suuda kunagi täpipealt vahendada ühes keeles avalduvat loomupärast tunnetust mis tahes teises keeles.
Materjalipõhisus ahvatleb noori skulptoreid
Sarah Nõmm: „Meie minevikus on tavasid, mida nüüd peame naise õigusi piiravaks, aga (naise)keha reglementeeritakse ja stigmatiseeritakse ka tänapäeval.“
Palgalõhet vähendamata edasi ei liigu
Mis see sooline palgalõhe oma olemuselt muud on kui ühiskonna suhtumine naisesse, kellele võrdse, sama või samaväärse töö eest ei maksta võrdset palka.
Kuritöö ja karistamatus
Andrus Kiviräha „Juuditis“ kaotab Olovernes pea, sest tema tõekspidamised on sajandivanused ning seal pole ruumi ei RMKga ega veel vähem mesilastega seonduvale.
Põhja- ja Baltimaade noore kunstniku autasu läks Lätti
Andra Orn: „Pikaajaline kogemus žüriis näitab, et pahatihti tahetakse teha väga turvalisi ja tavapäraseid valikuid. Selle vältimiseks üritame žüriisse kaasata eri taustaga inimesi.“
Naised tungivad muuseumi
Naiste osa muuseumide tegevuses on suurenenud samm-sammult ja nüüd võib juba rääkida muuseumitöö feminiseerumisest.
Kõik sõltub vaatenurgast ja valgustusest
Pilvi Ojamaa, Ivo Lille ja Tiina Sarapu näitus moodustavad eesti klaasikunsti ajaloo kontsentreeritud peatüki, näitlikustavad meie klaasikunsti viimase poolsajandi arenguliine.
Komi koera elu
Komid peavad meeles, et algusest peale on koer kõiges süüdi, ja suhtuvad koertesse pealtnäha arusaamatute armastuse- ja vihaseguste tunnetega.
Maailma alguses
Koer oli kohal, kui komi jumalad Jen…
Elektriteater. Kümme aastat hiljem
Mihkel Salk: „Valime hoolikalt, mida näidata, et publikut hoida ning et tal säiliks meie vastu usaldus.“
Dendrokronoloogia puurib läbi puude pilgu ajalukku
Puude vanuse uurimisega on Liivimaal tegeletud juba kakssada aastat, selle tulemusel saadakse rohkem informatsiooni ka protsesside kohta, mida puude kasv peegeldab.
URMAS LÜÜS, kunstnik ja õppejõud
Armastatud Peruu ja paha tüdruk
Kodumaa valmistab Mario Vargas Llosa kosmopoliitilises romaanis pettumusi, annab lootust, meelitab ja tõukab ära, saab karmilt räsida, äratab raevu, kaastunnet – ja alati armastust.
