2020-12 (3784)
Nähtamatud juhid
Ideoloogiline võistlus kriisijärgse elukorralduse kujundamise pärast ei ole Eestis alanud. Miks?
Klaaslae all
Võrdse palga päevaks 23. III 2020 olid Eesti naised teeninud välja meeste eelmise aasta palga.
Et hoida sooline palgalõhe avalikkuse tähelepanu keskmes,…
Neoliberalism ja feminism: vastased või liitlased?
Neoliberalism on loonud feminismile kõhedust tekitava teisiku, turusõbraliku ja kaubastatava libafeminismi.
Eesti teatri auhinnad 2020 – Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiad
Vanemuise teater valmistas koostöös ERRi ja Eesti Teatriliiduga ette teatripäeva erisaate, kus kuulutati välja tänavused teatriauhindade laureaadid. Saade oli ETV eetris 26. märtsil. Eesti teatri auhinnaga kaasneb Ivo Lille loodud „Theodori silm“, mille väljaandmist rahastab kultuuriministeerium,…
Töö muusikaajakirjanduse eesliinil
Tiia Teder: „Klassikaraadio üks väärtus on eri vaatepunktide ja inspiratsiooni väljapakkumine. Need tekitavad omakorda kuulajates dimensioone, mida nad kasutavad eluks ja loominguks.“
Kuhu meil minna on?
Kinder-Küche-Kirche? Ei, alles on jäänud vaid Kinder ja Küche
Poliitikaajakiri Politico on…
Uusi arhitektuuritõlkeid
Ehkki arhitektuuri ei looda arhitektidele ja kõik inimesed peaksid teadma, mis asi ruum on, ei ole see nii. Arhitektuuri tuleb endiselt tõlkida, näiteks filmikeele vahendusel.
Miks on vaja igaühe maastikukogemust?
Ruumiotsuste tegemisel tuleb arvestada ka iga inimese maastikukogemusega. Kuidas loob ruumi paigakogemus ja kuidas seda uurida?
Igaühe paigakogemust elukeskkonna kujundajana uuritakse…
Paavo Haavikko „Kogutud luuletuste“ eestindus on pälvinud soomlaste tunnustuse
Paavo Haavikko (1931–2008) on üks tähtsamaid ja intellektuaalselt kaalukamaid nimesid soome kirjanduses. Haavikko „Kogutud luuletuste“ eesti keeles avaldamise mõte on küpsenud kaua. Omal ajal oli ta siin peaaegu keelatud autor, tema loomingust ilmusid…
Kloorilõhnalise lisaväärtuseta puhas kunst
Ehk tulevad praegusel kriisiajal nähtavale tühjad mullid ja hakkame vaikselt mõistma, et oleme tegelenud ainult lisaväärtustega ja põhiväärtused unustanud.
Sõjaaja „Schmuck“ ja force majeure
Kuigi tiheda sõelaga peanäitused messihallis ja Pinakothek der Moderne jäid suletuks, ei olnud väiksematel väljapanekutel vähimatki väsimuse märki.
Kommentaar – Kitsarinnalisus elab edasi
Kaido-Valdar Maidla 14. VII 1936 – 19. III 2020
Kaido Maidla kogu elu oli seotud ühe linna ja ühe teatriga – Tartu ja Vanemuisega. Alustanud küll õpinguid 1951. aastal Tartu Raudteetranspordi Tehnikumis, viis looduse poolt antud musikaalsus ja teatrihuvi ta peagi Vanemuise teatrisse, mille õppestuudio…
Maailmakirjandus ja soome kirjandus
Olli Jalonen tutvustab romaanis „Taevakumm“ teaduse ajalugu ning õpetab tähele panema sotsiaalset ebavõrdsust.
Vello Vinn ja tema vastupeegeldused
Vello Vinna teoste mõistmisel ei piisa ainult nende vormi ja joonte adumisest, vaid tuleb süüvida protsessidesse, mis aitavad mõista nähtava sügavamaid tähendusi.
Ripplõpp. Argine põnevus. Tõsielusarjade kiirlahkamine
Peeter Tedre 7. IX 1941 – 18. III 2020
Peeter Tedre sündis Tallinnas 1941. aastal. Näitlejateed alustas ta 1963. aastal pärast Tallinnfilmi õppestuudio lõpetamist Ugalas ning liitus 1966. aastal Endla teatri perega. Pärnu teatris töötatud kuueteistkümne aasta jooksul jõudis musikaalne, energiline ja vaimukas näitleja mängida suuremaid ja väiksemaid rolle rohkem kui neljakümnes…
Kätepesemise eellugu
Küllap teab igaüks, et „Dekameroni“ puhul on tegu nilbete lugudega, kuid kõik ei tarvitse teada, et kirjutamist olevat Boccaccio alustanud epideemia haripunkti aegu.
Kunstipeituse hooaeg
Pärnu näituste korraldajad ei näinud probleemi selles, kas tööd on teemasse või mitte. Nad tahtsid teha pusle etteantud tükkidest – ja ka said selle kokku.
Kaheksas kunstinäitus „Anna uus elu“ taaskasutuse…
Eestlusest ja eestlastest siin- ja sealpool piiri
„Eesti lood“ on ajapikku küpsenud korralikuks kvaliteedimärgiks. Kui mitte iga üksiku osa puhul, siis aastakäigu kaupa kindlasti.
Kas filmikriitika surm või kuldaeg?
Infohulga tohutu paisumise ajal on ehk kriitiku roll heade filmide väljasõelujana olulisem kui iial enne.
Kuna me teame loomadest nii palju
Mis juhtub katseloomadega pärast katseid? Maailma teaduslaborites hukatakse praegu kiirkorras tuhandeid katseloomi, kuna teadlased on sunnitud koju jääma.
„Mis hea pärast ravida südame virvendust?“
Nora Ikstena romaan „Mees sinises vihmamantlis“ on haruldane lugu noore naise ja vana mehe südamesõprusest ja mõttekaaslusest.
Mida sina planeedi päästmiseks teed? Kas sellest piisab?
Meie tegevus inimese ja inimkonnana peaks lähtuma küsimusest: millise hinnangu annavad meile järgmised põlvkonnad?
Luulesalv
Raili Marling, „Neoliberalism ja feminism: vastased või liitlased?“
Kadri Taperson, „Kuna me teame loomadest nii palju“
Maris Kerge, „Uusi arhitektuuritõlkeid“
Karlo Funk, „Argine põnevus. Tõsielusarjade kiirlahkamine“
Nora Ikstena „Mees sinises vihmamantlis“
Jonathan Safran Foeri „Meie olemegi ilm: planeedi päästmine algab hommikusöögist“
