2020-12 (3784)

Nähtamatud juhid
Allikas: wid.world

Nähtamatud juhid

Ideoloogiline võistlus kriisijärgse elukorralduse kujundamise pärast ei ole Eestis alanud. Miks?

Klaaslae all

Võrdse palga päevaks 23. III 2020 olid Eesti naised teeninud välja meeste eelmise aasta palga.

Tallinna ülikooli (TLÜ) uuring näitab, et statistiliste andmetega saab selgitada peaaegu poolt naiste ja meeste palkade erinevusest. Sotsioloogid Marge Unt, Kadri Täht ja Triin Roosalu kommenteerivad esialgseid tulemusi.
Et hoida sooline palgalõhe avalikkuse tähelepanu keskmes,…
Neoliberalism ja feminism: vastased või liitlased?
Kollektiivse autori Puhas Rõõm fotoseeria „Naerata! Naeratus on naise töö”. 2000

Neoliberalism ja feminism: vastased või liitlased?

Neoliberalism on loonud feminismile kõhedust tekitava teisiku, turusõbraliku ja kaubastatava libafeminismi.

Eesti teatri auhinnad 2020 –  Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiad
Teele Pärn pälvis Tiina rolliga lavastuses „Linnade põletamine“ (Eesti Draamateater) naispeaosatäitja auhinna, Priit Pedajas aga lavastajaauhinna.
Heikki Leis

Eesti teatri auhinnad 2020 – Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiad

2019. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest välja antud auhindade laureaadid tehti teatavaks ETVs.
Vanemuise teater valmistas koostöös ERRi ja Eesti Teatriliiduga ette teatri­päeva erisaate, kus kuulutati välja tänavused teatriauhindade laureaadid. Saade oli ETV eetris 26. märtsil. Eesti teatri auhinnaga kaasneb Ivo Lille loodud „Theodori silm“, mille väljaandmist rahastab kultuuriministeerium,…
Töö muusikaajakirjanduse eesliinil
Klassikaraadio toimetus (sugugi mitte kõik) 2018. aasta ERRi aasta muusikuks valitud Risto Joosti ja tema emaga: Johanna Mängel, Miina Pärn, Lisete Velt, Risto Joost, Piret Joost, Tiia Teder, Kersti Inno, Karin Suur, Marge-Ly Rookäär.
Kairit Leibold / ERR

Töö muusikaajakirjanduse eesliinil

Tiia Teder: „Klassikaraadio üks väärtus on eri vaatepunktide ja inspiratsiooni väljapakkumine. Need tekitavad omakorda kuulajates dimensioone, mida nad kasutavad eluks ja loominguks.“

Kuhu meil minna on?

Viimasel paaril nädalal on kõik saanud suurepärase sissevaate tulevasse vanuripõlve. Liikumine on piiratud, ringitraavimise asemel tuleb asju ajada paikselt ja tubaselt, sissetulekud lubavad kõike muud kui helget homset. Aheldatud Prometheusena tahaks end lahti tõmmata, loobuda kaela sadanud kodukooliõpetaja, tervishoiuspetsialisti, koka ja koristaja ametist. Keskendumisraskustes – pere trallimas ümber kodukontori töötaja…

Kinder-Küche-Kirche? Ei, alles on jäänud vaid Kinder ja Küche

Meil on eriolukord: distantsõpe, distantstöö, distantstrenn ja kõik muu samuti distantsilt. Kodu on seetõttu suur segasummasuvila ja valitseb tohuvabohu. Alles nüüd selgub, kui hea on, et õppimiseks on eraldi ruum, trennitegemiseks teine ja töötamiseks kolmas. Ruumide vahel liikumine aitab ümber häälestuda ja tegevusele keskenduda, kodune rööprähklemine nüristab vaimu.
Poliitikaajakiri Politico on…
Uusi arhitektuuritõlkeid
„Looduse laulu“ loomisel võeti sihiks anda edasi Vastseliina palverännumaja perspektiiv, tekstuurid, mustrid ja atmosfäär.
Ekraanitõmmis

Uusi arhitektuuritõlkeid

Ehkki arhitektuuri ei looda arhitektidele ja kõik inimesed peaksid teadma, mis asi ruum on, ei ole see nii. Arhitektuuri tuleb endiselt tõlkida, näiteks filmikeele vahendusel.

Miks on vaja igaühe maastikukogemust?

Ruumiotsuste tegemisel tuleb arvestada ka iga inimese maastikukogemusega. Kuidas loob ruumi paigakogemus ja kuidas seda uurida?

Mikrogeograafilise ehk igale inimesele olulise maastiku kaudu saab kõige vahetumalt mõista, mida inimesed oma keskkonnas tähtsaks peavad. Ka seda, milline tähendus on maastikus loodusel ning materiaalsusel. Tihtilugu seda ei teadvustatagi.
Igaühe paigakogemust elukeskkonna kujundajana uuritakse…
Paavo Haavikko  „Kogutud luuletuste“ eestindus on pälvinud soomlaste tunnustuse
Paavo Haavikko ja Marja-Liisa Vartio 1960. aastal
Wikimedia Commons

Paavo Haavikko „Kogutud luuletuste“ eestindus on pälvinud soomlaste tunnustuse

Soome E. W. Ponkala fond on otsustanud tunnustada eesti töörühma, kes tõlgib eesti keelde Paavo Haavikko kogu luuleloomingu.
Paavo Haavikko (1931–2008) on üks tähtsamaid ja intellektuaalselt kaalukamaid nimesid soome kirjanduses. Haavikko „Kogutud luuletuste“ eesti keeles avaldamise mõte on küpsenud kaua. Omal ajal oli ta siin peaaegu keelatud autor, tema loomingust ilmusid…

Kloorilõhnalise lisaväärtuseta puhas kunst

Ehk tulevad praegusel kriisiajal nähtavale tühjad mullid ja hakkame vaikselt mõistma, et oleme tegelenud ainult lisaväärtustega ja põhiväärtused unustanud.

Von Krahli teatri „Pigem ei“, autorid Herman Melville ja Taavi Eelmaa, tõlkija Hanno Soans, lavastaja Juhan Ulfsak, dramaturg Eero Epner, helilooja Jakob Juhkam, kunstnikud Kairi…

Sõjaaja „Schmuck“ ja force majeure

Kuigi tiheda sõelaga peanäitused messihallis ja Pinakothek der Moderne jäid suletuks, ei olnud väiksematel väljapanekutel vähimatki väsimuse märki.

Oodata oli suurt vaatemängu. Ikkagi juba 1959. aastast toimuv suurnäitus, millesarnast teist ei tea. Märtsi teiseks nädalaks loodeti Münchenisse kokku saada 120 ehteüritust. Mitte…

Kommentaar – Kitsarinnalisus elab edasi

Umbes samal ajal kui hakkasin koos Terje Toomistuga tegelema teemavaldkonnaga, millest peagi kasvas välja ristmeediaprojekt koodpealkirjaga „Nõukogude hipid“, täheldasin kummalist tendentsi. Suheldes väliskolleegide ja kuraatoritega, hakkasin neile omaenda loomingu tutvustamise asemel rohkem rääkima Tõnis Vindist, Kaarel Kurismaast, Vello Vinnast, „Timbu-Limbu“ illustratsioonidest, Sven Grünbergi muusikast ja „Hukkunud Alpinisti hotelli“ filmist. Ning…

Kaido-Valdar Maidla 14. VII 1936 – 19. III 2020

Lahkunud on Kaido-Valdar Maidla, aastakümneid oma loominguga Vanemuise muusika- ja sõnateatrit rikastanud laulja ja näitleja.
Kaido Maidla kogu elu oli seotud ühe linna ja ühe teatriga – Tartu ja Vanemuisega. Alustanud küll õpinguid 1951. aastal Tartu Raudteetranspordi Tehnikumis, viis looduse poolt antud musikaalsus ja teatrihuvi ta peagi Vanemuise teatrisse, mille õppestuudio…
Maailmakirjandus ja soome kirjandus

Maailmakirjandus ja soome kirjandus

Olli Jalonen tutvustab romaanis „Taevakumm“ teaduse ajalugu ning õpetab tähele panema sotsiaalset ebavõrdsust.

Vello Vinn ja tema vastupeegeldused
Kiwa. vinn_scratch_remix_projekt. Analoog-scratch, digitrükk, 2017–2020. Autori loal
Pressifoto

Vello Vinn ja tema vastupeegeldused

Vello Vinna teoste mõistmisel ei piisa ainult nende vormi ja joonte adumisest, vaid tuleb süüvida protsessidesse, mis aitavad mõista nähtava sügavamaid tähendusi.

Ripplõpp. Argine põnevus. Tõsielusarjade kiirlahkamine

Kui film tehnoloogiana tekkis, olid esimesed tööd dokumentaalfilmid, nagu vendade Lumière’ide filmitud „Töötajad lahkumas Lumière’i tehasest“.1 Kui praegu kuidagi iseloomustada 17meetrist filmilõiku, siis on see sotsiaalne teos kollektiivsest teost, mõeldud kollektiivseks kogemiseks. Tööpäev on läbi ja prantslastest vendade vabriku töötajad, valdavalt naised, väljuvad väravast. Olukord on argine, võimalikult tavaline, ilmselt…

Peeter Tedre 7. IX 1941 – 18. III 2020

18. märtsil lahkus meie hulgast näitleja Peeter Tedre.
Peeter Tedre sündis Tallinnas 1941. aastal. Näitlejateed alustas ta 1963. aastal pärast Tallinnfilmi õppestuudio lõpetamist Ugalas ning liitus 1966. aastal Endla teatri perega. Pärnu teatris töötatud kuueteistkümne aasta jooksul jõudis musikaalne, energiline ja vaimukas näitleja mängida suuremaid ja väiksemaid rolle rohkem kui neljakümnes…

Kunstipeituse hooaeg

Pärnu näituste korraldajad ei näinud probleemi selles, kas tööd on teemasse või mitte. Nad tahtsid teha pusle etteantud tükkidest – ja ka said selle kokku.

Maalikunstnike liidu aastanäitus „Globaalne/lokaalne“ Pärnu uue kunsti muuseumis. Kontseptsiooni, saateteksti ja kujunduse autor Jaan Elken.
Kaheksas kunstinäitus „Anna uus elu“ taaskasutuse…

Kas filmikriitika surm või kuldaeg?

Infohulga tohutu paisumise ajal on ehk kriitiku roll heade filmide väljasõelujana olulisem kui iial enne.

Levinud arvamuse kohaselt ei lähe filmikriitikal hästi. Palju on juttu olnud, et filmikriitika on sattunud suisa ohustatud liikide nimekirja. Trükiajakirjanduse maht on peaaegu kõikjal maailmas vähenenud ja reklaamiraha kokku kuivanud. Süüdi on teadagi…
Kuna me teame loomadest nii palju
Kuvatõmmis

Kuna me teame loomadest nii palju

Mis juhtub katseloomadega pärast katseid? Maailma teaduslaborites hukatakse praegu kiirkorras tuhandeid katseloomi, kuna teadlased on sunnitud koju jääma.

„Mis hea pärast ravida südame virvendust?“

„Mis hea pärast ravida südame virvendust?“

Nora Ikstena romaan „Mees sinises vihmamantlis“ on haruldane lugu noore naise ja vana mehe südamesõprusest ja mõttekaaslusest.

Luulesalv
Silver Sepp ja Kristiina Ehin
Ekvilibrist

Luulesalv

Järgnevad luuletused on kirjutanud Kristiina Ehin ja Silver Sepp. Esimesed neli luuletust pärinevad Kristiina Ehini peagi ilmuvast raamatust „Janu on kõikidel üks“. Praegu Hooandjas hoogu koguv käsikiri täieneb muutunud aegade valguses aina uute luuletustega. Viienda luuletuse on kirjutanud Silver Sepp kodukarantiini kuuendal päeval. Loodame koos autoritega, et see „inspireeriv olukord“…
Sirp