Ideoloogiline võistlus kriisijärgse elukorralduse kujundamise pärast ei ole Eestis alanud. Miks?
Võrdse palga päevaks 23. III 2020 olid Eesti naised teeninud välja meeste eelmise aasta palga.
Neoliberalism on loonud feminismile kõhedust tekitava teisiku, turusõbraliku ja kaubastatava libafeminismi.
Tiia Teder: „Klassikaraadio üks väärtus on eri vaatepunktide ja inspiratsiooni väljapakkumine. Need tekitavad omakorda kuulajates dimensioone, mida nad kasutavad eluks ja loominguks.“
Ehkki arhitektuuri ei looda arhitektidele ja kõik inimesed peaksid teadma, mis asi ruum on, ei ole see nii. Arhitektuuri tuleb endiselt tõlkida, näiteks filmikeele vahendusel.
Ruumiotsuste tegemisel tuleb arvestada ka iga inimese maastikukogemusega. Kuidas loob ruumi paigakogemus ja kuidas seda uurida?
Ehk tulevad praegusel kriisiajal nähtavale tühjad mullid ja hakkame vaikselt mõistma, et oleme tegelenud ainult lisaväärtustega ja põhiväärtused unustanud.
Kuigi tiheda sõelaga peanäitused messihallis ja Pinakothek der Moderne jäid suletuks, ei olnud väiksematel väljapanekutel vähimatki väsimuse märki.
Olli Jalonen tutvustab romaanis „Taevakumm“ teaduse ajalugu ning õpetab tähele panema sotsiaalset ebavõrdsust.
Vello Vinna teoste mõistmisel ei piisa ainult nende vormi ja joonte adumisest, vaid tuleb süüvida protsessidesse, mis aitavad mõista nähtava sügavamaid tähendusi.
Küllap teab igaüks, et „Dekameroni“ puhul on tegu nilbete lugudega, kuid kõik ei tarvitse teada, et kirjutamist olevat Boccaccio alustanud epideemia haripunkti aegu.
Pärnu näituste korraldajad ei näinud probleemi selles, kas tööd on teemasse või mitte. Nad tahtsid teha pusle etteantud tükkidest – ja ka said selle kokku.
„Eesti lood“ on ajapikku küpsenud korralikuks kvaliteedimärgiks. Kui mitte iga üksiku osa puhul, siis aastakäigu kaupa kindlasti.
Infohulga tohutu paisumise ajal on ehk kriitiku roll heade filmide väljasõelujana olulisem kui iial enne.
Mis juhtub katseloomadega pärast katseid? Maailma teaduslaborites hukatakse praegu kiirkorras tuhandeid katseloomi, kuna teadlased on sunnitud koju jääma.
Nora Ikstena romaan „Mees sinises vihmamantlis“ on haruldane lugu noore naise ja vana mehe südamesõprusest ja mõttekaaslusest.
Meie tegevus inimese ja inimkonnana peaks lähtuma küsimusest: millise hinnangu annavad meile järgmised põlvkonnad?
Raili Marling, „Neoliberalism ja feminism: vastased või liitlased?“
Kadri Taperson, „Kuna me teame loomadest nii palju“
Maris Kerge, „Uusi arhitektuuritõlkeid“
Karlo Funk, „Argine põnevus. Tõsielusarjade kiirlahkamine“
Nora Ikstena „Mees sinises vihmamantlis“
Jonathan Safran Foeri „Meie olemegi ilm: planeedi päästmine algab hommikusöögist“