Sõjaaja „Schmuck“ ja force majeure
Kuigi tiheda sõelaga peanäitused messihallis ja Pinakothek der Moderne jäid suletuks, ei olnud väiksematel väljapanekutel vähimatki väsimuse märki.
Kommentaar – Kitsarinnalisus elab edasi
Kaido-Valdar Maidla 14. VII 1936 – 19. III 2020
Kaido Maidla kogu elu oli seotud ühe linna ja ühe teatriga – Tartu ja Vanemuisega. Alustanud küll õpinguid 1951. aastal Tartu Raudteetranspordi Tehnikumis, viis looduse poolt antud musikaalsus ja teatrihuvi ta peagi Vanemuise teatrisse, mille õppestuudio…
Maailmakirjandus ja soome kirjandus
Olli Jalonen tutvustab romaanis „Taevakumm“ teaduse ajalugu ning õpetab tähele panema sotsiaalset ebavõrdsust.
Nähtamatud juhid
Ideoloogiline võistlus kriisijärgse elukorralduse kujundamise pärast ei ole Eestis alanud. Miks?
Vello Vinn ja tema vastupeegeldused
Vello Vinna teoste mõistmisel ei piisa ainult nende vormi ja joonte adumisest, vaid tuleb süüvida protsessidesse, mis aitavad mõista nähtava sügavamaid tähendusi.
Klaaslae all
Võrdse palga päevaks 23. III 2020 olid Eesti naised teeninud välja meeste eelmise aasta palga.
Et hoida sooline palgalõhe avalikkuse tähelepanu keskmes, on paljudes riikides hakatud tähistama võrdse palga päeva.…
Ripplõpp. Argine põnevus. Tõsielusarjade kiirlahkamine
Neoliberalism ja feminism: vastased või liitlased?
Neoliberalism on loonud feminismile kõhedust tekitava teisiku, turusõbraliku ja kaubastatava libafeminismi.
Peeter Tedre 7. IX 1941 – 18. III 2020
Peeter Tedre sündis Tallinnas 1941. aastal. Näitlejateed alustas ta 1963. aastal pärast Tallinnfilmi õppestuudio lõpetamist Ugalas ning liitus 1966. aastal Endla teatri perega. Pärnu teatris töötatud kuueteistkümne aasta jooksul jõudis musikaalne, energiline ja vaimukas näitleja mängida suuremaid ja väiksemaid rolle rohkem kui neljakümnes lavastuses. Nii…
Eesti teatri auhinnad 2020 – Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiad
Vanemuise teater valmistas koostöös…
Kätepesemise eellugu
Küllap teab igaüks, et „Dekameroni“ puhul on tegu nilbete lugudega, kuid kõik ei tarvitse teada, et kirjutamist olevat Boccaccio alustanud epideemia haripunkti aegu.
Töö muusikaajakirjanduse eesliinil
Tiia Teder: „Klassikaraadio üks väärtus on eri vaatepunktide ja inspiratsiooni väljapakkumine. Need tekitavad omakorda kuulajates dimensioone, mida nad kasutavad eluks ja loominguks.“
Kunstipeituse hooaeg
Pärnu näituste korraldajad ei näinud probleemi selles, kas tööd on teemasse või mitte. Nad tahtsid teha pusle etteantud tükkidest – ja ka said selle kokku.
Kaheksas kunstinäitus „Anna uus elu“ taaskasutuse teemal Pärnu uue kunsti muuseumis.
Stuudio 22…
Kuhu meil minna on?
Eestlusest ja eestlastest siin- ja sealpool piiri
„Eesti lood“ on ajapikku küpsenud korralikuks kvaliteedimärgiks. Kui mitte iga üksiku osa puhul, siis aastakäigu kaupa kindlasti.
Kinder-Küche-Kirche? Ei, alles on jäänud vaid Kinder ja Küche
Kas filmikriitika surm või kuldaeg?
Infohulga tohutu paisumise ajal on ehk kriitiku roll heade filmide väljasõelujana olulisem kui iial enne.
Uusi arhitektuuritõlkeid
Ehkki arhitektuuri ei looda arhitektidele ja kõik inimesed peaksid teadma, mis asi ruum on, ei ole see nii. Arhitektuuri tuleb endiselt tõlkida, näiteks filmikeele vahendusel.
Kuna me teame loomadest nii palju
Mis juhtub katseloomadega pärast katseid? Maailma teaduslaborites hukatakse praegu kiirkorras tuhandeid katseloomi, kuna teadlased on sunnitud koju jääma.
Miks on vaja igaühe maastikukogemust?
Ruumiotsuste tegemisel tuleb arvestada ka iga inimese maastikukogemusega. Kuidas loob ruumi paigakogemus ja kuidas seda uurida?
Igaühe paigakogemust elukeskkonna kujundajana uuritakse näiteks inimgeograafias, maastikulises…
„Mis hea pärast ravida südame virvendust?“
Nora Ikstena romaan „Mees sinises vihmamantlis“ on haruldane lugu noore naise ja vana mehe südamesõprusest ja mõttekaaslusest.
Paavo Haavikko „Kogutud luuletuste“ eestindus on pälvinud soomlaste tunnustuse
Paavo Haavikko…
Mida sina planeedi päästmiseks teed? Kas sellest piisab?
Meie tegevus inimese ja inimkonnana peaks lähtuma küsimusest: millise hinnangu annavad meile järgmised põlvkonnad?
Kloorilõhnalise lisaväärtuseta puhas kunst
Ehk tulevad praegusel kriisiajal nähtavale tühjad mullid ja hakkame vaikselt mõistma, et oleme tegelenud ainult lisaväärtustega ja põhiväärtused unustanud.
