2019-29 (3751)
Teadusele raha juurde! Kellele siis ja mis otstarbeks?
Riigi tasemel ei tohi teadus olla asi iseeneses. Teadus on riiklik infrastruktuur, mitte vähem tähtis kui raudtee- või maanteeliiklus, haridus- ja tervishoiukorraldus.
Pikk tee Visegrádi
Peataolek ja juhuotsused ehk Varssavi ja Budapesti moe järgi viljeldav sisepoliitika viib Eesti välispoliitilisse üksindusse.
Euroopa riigid ei soovi end siduda
Miklós Szanyi: Maksud on kõige suurem eurointegratsiooni komistuskivi. Kõik tahavad riigisiseste regulatsioonide juurde jääda.
Ülestõusnu nimega Swir
Varssavi ülestõusu veterani Anna Świrszczyńska luuletused haaravad lugejal kõrist juba esimesest reast ning lahti enam ei lase.
Unistus linnast
Kas Põlvasse rajati linnamelust rõkkav keskväljak või hoopis sulnis park-monument? See on olemis-, sündmus- ja kvaliteetruum, hubane ja linnamürast eemal.
Mälestustes kohaloleku meistriklass
Carolina Pihelga luulekogus „Valgus kivi sees“ takseerib uudishimulik laps tähelepanelikult täiskasvanute maailma.
Kuidas Taani oma lipu sai ja mis rolli muistsed eestlased selles mängisid
Kuidas uurida andmestunud ühiskonda?
Digitaalsed registriandmed on Eesti ühiskonnas kaalukas infrastruktuur, rahvusvaheliselt on andmetega tegelevate institutsioonide arvu kasvu nimetatud isegi uueks andmesektoriks.
Melanhoolne tants Olemaal
Kaido Ole kunstiga on alati rõõm kohtuda, kuid Riia liiga steriilsel näitusel on tunne, et vaataja jäetakse pealispinnale kinni.
„Siin ja praegu“ tehnoloogia surve all
Kui teatrile meeldib ennast pidada kõige kindlamalt aega ja ruumi lukustatud žanriks, siis tehnoloogia on usinalt asunud seda pühadust teotama ja lammutama.
Teadus kõige täiega
Teadus ei ole post ega kriips. Tal on rohkesti dimensioone, mistõttu on arukam arvestada võimalikult paljusid mõõte.
Kommentaar – Tartu häbi
Kuus aastat Ukrainas
Lvivi Ivan Franko ülikooli eesti keele õpilaste peale tagasi mõeldes…
Naine, keda pole olemas
Anna-Stina Treumundi ja Anja Niemi väljapanekud moodustavad terviku: see on lausa õpikunäide, kuidas samasuguse jutustamisviisi ja tegelaskujude juures rääkida teistsugust lugu.
Fotografiska Tallinna avanäitused on igati tasakaalus: vaadata on kahe mees- ja kahe naiskunstniku väljapanek. Kui Anna-Stina…
Jumal, luud ja labidas
Dramaturgiliselt on „Loojanguekspress“ üsna igav, midagi eriti ei juhtu. Tegu on rohkem lugemiseks mõeldud näidendi kui vaatemänguga.
„Loojanguekspressi“ süžee on äärmiselt lihtne: rikas…
Sametrevolutsiooni pärand Karlovy Varys
Miloš Formani elulugu ja 30 aastat tagasi toimunud Sametrevolutsioonile keskendunud retrospektiiv elavdasid Karlovy Varys kohalikku publikut.
Reet Varblane
kunstitoimetaja
1996. aasta Vikerkaare viimases numbris ilmus Kristiina Rossi artikkel „Naine eesti keele grammatikas“,* kus keeleteadlane väga elegantsel ja veenval moel tõestas, et kuigi eesti keeles ei ole sugu, ei tähenda see veel, et sõnadel ja väljenditel puuduks sooline alatoon, s.t et eesti keeles ei esineks seksismi, sest oma…
Naised, kes ei mahtunud raamidesse
Anna-Stina Treumundi valimine rahvusvaheliselt tuntud fotokunstikeskuse Tallinna filiaali avanäitusele on hea avalöök Eesti nüüdisfotokunsti tutvustamise protsessis.
Anna-Stina Treumund (1982–2017) sai meie kunstielus tuntuks eelkõige autobiograafiliste ja identiteedipoliitiliste…
Tajuline lootusetus pinnapealsuse ajastul
Nüüdiskeskkonna ratsionaalsus ning domineeriv visuaalsus ei toeta mitmekülgset tajulist kogemust. Tajul on kas liiga vähe või palju stiimuleid.
Linnamekk – Moskva avab silmad
Moskvas tasub eriti ära käia neil, kes kujutavad ette, et Tallinn saab end ummikutest vabaks asfalteerida ja tänu kõikjal suurenevale läbilaskevõimele elavad linnas rõõmsad maksumaksjad.
Sõduri lugu kõnetas saarlasi ja suvitajaid
Rändansambli kuvand töötas ilmselt igal tasandil, sest vodevilliansambliks, kes võiks sama hästi mängida ka kõrtsi nurgas, pidas seda ka mõni inimene publiku hulgast.
Intervjuude igavus ja lust
Carolina Pihelga grupifoto 13 kirjanikuga on veidi aegunud, kuid ometi on seda ülesvõtet põnev uurida.
Kui üks pluss üks on rohkem kui kaks
Kui mõelda Kadri Voorandi artistimina arengule viimase kümnekonna aasta jooksul, siis on olnud tegemist justkui idamaiselt kireva lehviku avanemisega.
