2018-49 (3720)
Islami teema on ainult kattevari
Karl-Siegbert Rehberg: „Patriootlikud Eurooplased Õhtumaa Islamiseerimise Vastu – kui ma neid sõnu esimest korda lugesin, mõtlesin, et need peavad olema inimesed, kes ei tea üldse, mida tähendab „õhtumaa“.“
Üks roll
suurehitus sai valmis ükspäev vastu ööd
pidulikult avati Eesti-Soome toru
silmapilkselt toru taga venis inimjoru.
Nii laulis J.M.K.E juba 1980ndate teisel poolel. Kuigi nende 1996. aastal ilmunud album, kus seegi lugu peal, kandis pealkirja „Rumal nali“, võib praegu tõdeda, et pigem oli tegemist ettekuulutusega.
Nimelt läksid sel nädalal müüki piletid…
Sveta Grigorjeva ≠ Sveta Grigorjeva
Sveta Grigorjeva: „Mulle on kunstis oluline, et mind kui lugejat või vaatajat ei peetaks lolliks. Ma keeldun pidamast oma lugejat lolliks.“
Teadaandeid Sveta Grigorjeva elukaarelt
Sveta Grigorjeva raamat „american beauty“ on esmajoones üks vaateava tema ellu ja elulukku. Muu hulgas kohtab seal kattuvusi nähtusega, mida nimetatakse luuleks.
Vene keelest vene keelde
Miks peab pidevalt meelde tuletama, et propaganda on kurjast, ja kas Eesti venekeelsel meedial on kontseptsioon?
Eesti arhitektuuripreemiad 2018
Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiad
Žürii: Ingrid Ruudi, Teele Pehk, Peeter Pere, Merike…
Inimsidemete haprus
Tänavuse PÖFFi võistlusprogrammides peegeldus kõrgendatud huvi purunenud perekondade ja suhete vastu.
Brand nimega Finlandia
Kuigi ühegi tänavu ilukirjanduse Finlandiale kandideerima nimetatud romaani tegevus pole paigutatud nüüdisaega, räägivad need tänapäeval kirjutatuna paratamatult ka meie ajast.
Teemant ja kivisüsi unistuste peeglis
„Juveliiri juubel“ on inglaslikult stiilse, sardoonilise dialoogiga ning suisa mitmekordse vaimuka puändiga kütkestav näitemäng.
Kirjanduse armastaja auhind
Auhinna algatas 2011. aastal Heli Laaksonen selleks, et häid raamatuid meedias ja inimeste meeles rohkem esile tõsta: „Mõtlesin, et asutan oma auhinna, ei ole seal vaja muud kui otsustada ja teha … Võitja saab 30 000 odratangutera ning kirjutan ka iga…
November – Kõla ja kontekst
Akustikaga arvestajate ja aeg-ajalt ebasoodsale juhusele vastu astujate kõrval on hulk neid, kes oskavad kõla ja ruumi haruldaselt hästi esituse kasuks tööle panna.
Indrek Grigor
on Riias elav vabakutseline kunstikriitik, -teadlane ja semiootik. Varem on töötanud Tartu Kunstimaja galeristi ning Tartu Kunstimuusemi foto- ja videokogu hoidjana.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim ebaõnnestumine või läbikukkumine?
Olen oma poliitilistelt vaadetelt individualistlik anarhist. Sellelt positsioonilt hinnates on Eesti kultuuripoliitika suurim teene kultuurkapitali struktuur ning ennekõike asjaolu, et otsustajate komisjon…
Parim kaitse maailma vastu on selle põhjalik tundmine
Selle vahel, mida igatseme, ja selle vahel, mis lõpetab tsivilisatsiooni, on vaid õhkõrn vahe. Kui sedagi.
Post-sõnastik XLIV – depressiivne realism
Depressiivne realism on Ameerika psühholoogide Lauren Alloy…
Vaike Pääsuke 20. VI 1941 – 27. XI 2018
Kurismaa ja papa Carlo on paras paar
Kui küsida, miks on Kurismaa masinad nagu nukumeistri veidrad mängulised ukerdised, siis tuleb vastust otsida pigem ulmežanrist kui kineetilise kunsti ajaloost.
Kunstikogumine ja demokraatia
Kunsti ei ärata ellu ainult näitused, vaid oluline on ka kunstist rääkimise viis, publiku huvi ja see, kuivõrd muuseum seda väärtustab.
Kaasamõtlev, kaasanoogutav
Kui nüüdismuusikale anda hümni ülesanne, on oht, et kaob selle võime küsimusi tõstatada ja dünaamikat tekitada.
Roosa müts – Ära ole nii salapärane, räägi veel!
Galeriikäik – Väikeste näituste jõulised hääled
Regilaul rahvusromantilises soustis
Üllatuslikult kõlas kontserdil enamasti koos regilauluga rahvusromantiline diatooniline mõmin, mis on meile jõudnud teatavasti saksa kooritraditsiooni kaudu.
Tulevikku suunatud balletid minevikukajas
Eesti Rahvusballetti tuleb tunnustada julguse eest anda kolmele koreograafitee alguses lavastajale – Tiit Helimetsale, Eve Mutsole ja Jevgeni Gribile – võimalus luua lühiballett.
Lõikavalt tõeline
Martin Alguse näidend „Midagi tõelist“ on vahe nagu habemenuga: terav, täpne ja meisterlikult tehtud.
„Midagi tõelist“…
Luulekardinal tigu
Airis Erme on end luulest läbi immutanud ja nõristab nüüd uut tõmmist nagu ravim- ja maitsetaimeteed.
Superkangelane minipakendis
Kui viimane puu on langetatud, viimane kala…
Glüfosaadisaaga: kes on kes ja mis on mis?
*
BfR (Bundesinstitut für Risikobewertung) – Saksamaa Riskiuuringute Instituut (eestikeelses tekstis tavaliselt ei tõlgita). 2002. aastal viis läbi esimese riskihindamise glüfosaadi…
Kokkupõrked ja sulandumine
Taani uues arhitektuurikeskuses on huvitav vaadata maja ruumilist kokkupanekuviisi, s.t mida nüüdisaegses kultuuriasutuses tähtsaks peetakse.
Tähendusrikkad Teised
Monsanto dokumendid III
Glüfosaadi Euroopa Liidu kasutusloa pikendamise kronoloogia. Kuidas luua korda arvamuste kaoses?
80 aastat on korralik teetähis
Kultuurriigis ei lõpe kujundustöö kunagi, kuid väikse Eesti hariduselus ei peaks pidevalt eksperimenteerima, vaid jätkama meile sobival, arukalt ajakohastatud sissetöötatud rajal.
Üle pikkade aastate kunstirahvas rõõmustab…
Antiintellektuaalsus ja bürokraatia haridust lämmatamas
Meie poliit- ja kultuurielu läbib antiintellektuaalsus, mida toidab demokraatia kohta käibel väärarvamus, et mõne võhiklikkus on sama hea kui teise teadmised.
„Sveta Grigorjeva ≠ Sveta Grigorjeva“, intervjuu Sveta Grigorjevaga
Mihhail Trunin, „Vene keelest vene keelde“
Eesti arhitektuuripreemiad 2018
Kai Aareleid, „Brand nimega Finlandia“
Martin Saar, „Antiintellektualism ja bürokraatia haridust lämmatamas“
Janek Kraavi „Post-sõnastik XLIV. Depressiivne realism“
Airis Erme „Räägime homme“ ja „Tiibadega tigu“
„EV 100“ kontsert „9 hümni vabadusele“
