Üks roll
Nimelt olevat sellest XIX sajandi lõpul valminud pargist (varem oli seal veega täidetud vallikraav), kus peatusid üle-eelmise sajandi lõpul sageli ka rändtsirkuse trupid…
Argitraagika XVII – Juurte needus
Oma identiteeti ja eneseusku ei tohiks loovutada mõnele esindusfunktsioonis suurkujule ja sümbolväärtusega paigale.
Milleks meile kunstiteadus?
Möllav visuaalia on igapäevaselt nii dominantne, et vajadus selle tõlgendamise, uurimise ja kriitilise analüüsi järele on suurem kui kunagi varem.
Hans Kruus töös ja võitluses
Jüri Kivimäe teos pakub mõtlemisainet olukorras, kus hinnangu andmine Nõukogude perioodile ja tolleaegse võimuga koostööd teinutele on tõusnud taas päevakorda.
EKA väliruum
EKA väliruumi põhiline mõte on jääda võimalikult avatuks, küpsemismärkidega pooltooreks ruumiks, mida maja kasutajad saavad iga kord uuesti lahendada. Kogu kujundus on minimalistlik, et jätta võimalused lahti, kuid peamised vajadused – mugav istumine, sotsiaalsed kokkupuutepunktid, jalgrataste parkimine – on kaetud.
Tunnetuslikult jaguneb kunstiakadeemia väliruum poolprivaatseks (siseõu) ja avalikuks…
Kunstiakadeemia tee uude koju
Pikisilmi oodatud uue õppehoonega kolib kool tagasi kokku, et taastada enam kui sajandivanuse kunstiõppe sünergia.
Loomiseks valmis. EKA uus hoone
Kunstiakadeemia uus maja on teadlikult justkui poolik ja kasin: vormi asemel on tähtsaks peetud kasutaja vabadust, võimalust ruum ise luua.
Antikapitalistlik meeleolu ja nõiduslik traadimuusika
„Skeneraatoril“ kõlanud muusika oli valdavalt raske ning tumeda alatooniga, ürituse atmosfäär ent sellegipoolest väga soe ja sõbralik.
Kolmas festival „Skeneraator“ lummas tänavu külastajaid oma DIY-mentaliteedi, vaba ja sundimatu atmosfääri ning hoolikalt valitud bändidega, millest enamik on küll…
Meeleheide ja meelerahu, ega üks tule teiseta
On ju lohutav lugeda, et ka kõige hullemaid kuserotte, kes kannavad lillelist särki ja kingi nr 37, võib vahel kellelegi vaja olla.
Euroliberaalne seksidiskursuse õhutus
Adina Pintilie nimetab oma filmi „reaalsuse ja fiktsiooni hübriidiks“, laboratooriumiks, kus tegeldakse intiimsuse ja seksuaalsuse küsimustega.
Kui viimase…
Miks me venestamise üle elasime?
Mitte lihtsalt nice sinine ja must ja valge …
Kuigi rahvusteater ei saa olla rahvusmuuseum, tekib ikkagi küsimus, mis teeb trupist rahvusballeti: tantsijad, repertuaar või veel miski?
Pealelend – Maria Arusoo, KKEKi juhataja
Miks peaks julgustama meie kunstnikke Wielsi kandideerima?
Wiels on üks Euroopa tugevamaid ja huvitavama programmiga kunstikeskusi, kus läbi aastate on olnud väga hea näituseprogramm, mille abil on kunstiväljal alustatud…
Pealelend – Kristo Matson, Eesti teatri- ja muusikamuuseumi muusikaosakonna juhataja
Karmil kunstiväljal ellujääja Wiels
Willem Oorebeek: „Asjade korraldamisel tuleb jätta ruumi, lasta millelgi ka lihtsalt juhtuda, et saaksid teoks kellegi mõtted, mida mujal ei saa rakendada.“
Tuli, heli, keel ja tulevärk
Haven Kakumäe jahisadama angaar on „Nargenfestivali“ kontserdipaigana uudne ja huvitav leid ning sobib ideaalselt mõttega luua muusikaline sild mandri ja Naissaare vahele.
Eesti dokumentalistikast Soome mudeli näitel
Eesti dokfilm on küll mitmekesine ja rikka ajalooga, ent pole veel päriselt leidnud oma nägu.
Miks on üks kontsert parem kui teine?
Kontsert „Hing ja hääl“ on ilmale tulnud väljaspool loometööstusmudelit, sündinud puhtast armastusest, muusikute ja korraldajate hoolivusest.
Oletame, et üks keskmine muusikahuviline käib elus sadadel, võib-olla isegi tuhandetel kontsertidel. Enamasti…
Ise tehtud, hästi tehtud!
Esitada „lolli“ teksti nii, et saada reaktsiooniks „tark“ naer, on väga suur kunst ning sedapuhku Ago Anderson ja Jan Uuspõld seda valdasid.
Piiri peale sõites otsis Eesti Teatriliidu sõnalavastusauhindade žürii võimalusi oma töö optimeerimiseks. Olukorras, kus ainuüksi suvelavastusi…
Südametuksetähed
Suur osa tähti ei veeda maailmaruumis oma aega üksinda, vaid neil on kaaslased. Tüüpiliselt on see teine täht. Mõnel juhul võib kaaslane väga lähedale tulla.
Algajate õpetajate siniseks löödud särasilmad
Tasakaalu leidmine innustava idealismi ja muserdava reaalsuse vahel käib paljudele algajatele õpetajatele üle jõu.
Liisa-Helena Lumberg
on EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorant ja õppejõud. Tema peamine huviala on XIX sajandi kunst.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Vastan pigem küsimusele: mis on Eesti kultuuripoliitika suurim mõttekoht? Kui öeldakse „mul pole aega“, ei ole see muud kui prioriteetide küsimus. Alati on aega. Küsimus on vaid, millele seda kulutada. Samasuguse eksistentsialistliku…
