2017-49 (3669)

Üks roll

Sama vääramatult, kui tulevad Hispaanias 21. detsembri valimised, tulevad Galiciast, sellest udusest ja vihmasest piirkonnast, kõik need vankumatud tinasõdurid: Fidel Castro esivanemad pärinesid Galiciast, caudillo Franco oli galeeg ja nüüd siis Mariano Rajoy, 2011. aastast Hispaania peaminister.
Pärast Franco surma võeti 1978. aastal vastu uus Hispaania põhiseadus, millega tagati ka autonoomsetele…
Eesti maksusüsteem on jõudnud ummikusse

Eesti maksusüsteem on jõudnud ummikusse

Proportsionaalsest tulumaksust on saanud madala haldussuutlikkusega idaslaaviliku riigi sümbol.

Kes on, kes on kõige kurjem?

Kes on, kes on kõige kurjem?

On olemas teadlik viha, mis mõnikord kasvab nii suureks, et muutub kunstiks. Seda näitavad eredad punkkogemused lõppenud sügisest.

Õnnelikud lõpud ja seisundiga lood
Andrei Zvjagintsev : „Päästa maailma – kardan, et see on võimatu.“
Anna Matveeva

Õnnelikud lõpud ja seisundiga lood

Andrei Zvjagintsev: „Õhukese naha säilitamine on ellujäämiseks vajalik. Paksu naha kasvatamine tähendab ju staatikat, arengu peatumist.“

Mutreid on mõistlik keerata mutrivõtmega

Inimeste heaolu saab mõõta vägagi erinevalt. Võib-olla mitte kõige õigem, kuid kõige lihtsam on mõõta heaolu rahas. Oleme jõudnud oma majanduse mahuga inimese kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 75% peale ja olnud sellel tasemel juba aastaid. Paraku pole valitsus seadnud eesmärgiks meie majanduse jõudmist Euroopa keskmisele tasemele. Kunagi muidugi lubas…
Soomes jagati juubeliaasta Finlandia kirjandusauhindu
Finlandia auhinnale kandideerivaid raamatuid ei ole võimalik mitte märgata. Pildil väljapanek Helsingi Akadeemilises Raamatukaupluses.
Kaidi Urmet

Soomes jagati juubeliaasta Finlandia kirjandusauhindu

Ilukirjanduse Finlandia võitja Juha Hurme on tahtnud teha ammendava kultuuriajaloo, kuna teda häirib uusrumalus ja koos sellega vajadus valetada asjad lihtsamaks.

Minevikus toimunut ei ole võimalik muuta, muutuvad üksnes meie hoiakud
Jüri Kivimäe
Peeter Põldre

Minevikus toimunut ei ole võimalik muuta, muutuvad üksnes meie hoiakud

Jüri Kivimäe: „Ajaloolase ülesanne pole mõista kohut mineviku üle, kõige tähtsam on, et ajalugu tuleb seletada.“

Muusik XVIII sajandi Tallinnas

Heidi Heinmaa doktoritöö on esimene XVIII sajandi Tallinna muusikaelu ja muusiku ametit puudutav tervikkäsitlus.

Viimased kümnendid on rikastanud meie teadmisi valgustusaja ja veelgi varasemate perioodide muusikaelust Eestis, iseäranis suuremates linnades Tallinnas, Tartus ja Narvas. Olulise panuse sellesse on andnud Heidi Heinmaa. Peale seni ilmunud eesti- ja võõrkeelsete teadusartiklite on…
November  – Katsed leevendada rõhuvat pimedust
Jakob Kullbergi läbitungiv, tüse kõla sobis hästi Šostakovitši muusika nurgelise ja jõulise helikeelega.
Rene Jakobson

November – Katsed leevendada rõhuvat pimedust

Klassikaline kontserdiformaat – avamäng, kontsert, sümfoonia – on üle kahesaja aasta vana, ent väärikast east hoolimata ei näita see mingisuguseid väsimuse märke.

Ööluule variatsioonid ja aurupunk
Pildil Rube Goldbergi leiutatud automaatne salvrätt (1931).
Wikimedia Commons

Ööluule variatsioonid ja aurupunk

Lauri Kaldoja luulekogu „Vessel“ meenutab Rube Goldbergi doominoefektil töötavat masinat, kus üks ese annab impulsi järgmisele, kuni pikk jada jõuab lõpuks välja kas mitte kuhugi või triviaalsuseni.

Klaas arhitektuuris, potentsiaal klaasis

Eesti klaasikunsti tugevus peitub kunstniku isikupärases väljendusviisis ja tehnoloogia valdamises. Klaasifirmade, arhitektide ja kunstnike koostöö aitaks realiseerida materjali ja ka loojate potentsiaali.

Klaasi näeb avalikus ruumis iga aastaga üha rohkem: fassaadid, ootepaviljonid, tõkked, infotahvlid, kunstiobjektid jne. Suured klaasfassaadid ja nende ühetaolisus tekitavad aga võõristust. Üha sagedamini on vaja…

Helmut Piirimäe – humanitaar par excellence

Kui korraldasime kolleegidena Helmut Piirimäe viimase loengu, katkestas selle kraanaga aknast sisse tõstetav „kaunis daam“. Kohal olid paljud endised üliõpilased ja loengu teemat – Iirimaa ajalugu XIX sajandi II poolel – õnnestus õppejõul esitada pigem kui etüüdi. Üks endine üliõpilane, Matti Maasikas, oli saatnud sõna, mis ka ette loeti. Ta…
Klaas ja täpsed meeleseisundid
Tiina Sarapu teostele omane täpselt häälestatud meeleseisund tuli esile ka Hopi näitusel „Case study“.
Tiina Sarapu

Klaas ja täpsed meeleseisundid

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus „Külm-kuum“ Kultuurikatla koridor-klubis ja suitsukäikudes kuni 10. XII. Kuraator Sofi Aršas, kujundaja Riina Degtjarenko, graafiline disain Piret Räni; Tiina Sarapu näitus „Case study“ Hopis 16. XI – 6. XII ja Maie Mikof-Liiviku näitus „Kuumuskindel“ tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 21. I 2018.
Kunstiteosena näituseruumi jõudes on klaas pea…

Ääremärkusi arvustusele:* teater kui vastu-ajalugu

Tartu Uue teatri ja Von Krahli teatri „BB ilmub öösel“, lavastajad Ivar Põllu ja Mart Koldits, dramaturg ja muusikaline kujundaja Ivar Põllu, kunstnik Kristiina Põllu, valguskunstnik Rene Liivamägi, videokunstnik Mikk-Mait Kivi. Mängivad Robert Annus, Henrik Kalmet, Tõnis Niinemets, Kristel Leesmend, Maarja Mitt ja Maarja Jakobson. Esietendus 15. XI Tapa raudteejaamas.

Majast ja koduarmastusest

Näitus „Koduarheoloogia. Jüri Kuuskemaa „barokkbarakk“ Haapsalus“ Eesti Arhitektuuri­muuseumis kuni 30. XII 2017. Kuraatorid Jüri Kuuskemaa ja Sandra Mälk.
Jõupingutused meid ümbritseva ajaloolise hoonestuse säilitamiseks on aina enam kantud igapäevastest kompromissidest, mis ühendavad ehitiste ajalooliste väärtuste hoidmist ja uusi kasutusviise võimaldavaid hädavajalikke muudatusi. Kuidas taaselustada minevikku ja võtta tulevikku kaasa sajandeid…

Tartu Uueturu park

Ideevõistluse tulemuste ja üldplaneeringu vaidluste järgi on avalik huvi parkide vastu suur. Milline on siis üks hea linnapark?

Uueturu pargi ideevõistlus
I preemia – „Kant“, Toivo Tammik, Veiko Vahtrik, Andres Mägi (AB Ansambel)
II preemia – „Palett ja ballett“, Edgar Kaare, Tõnu Laanemäe, Kerli Irbo, Pent Talvet (Tajuruum)
III preemia…

Nii et suur kunst, väike poliitika?

Art Allmäe näitus annab märku ühest muutusest Eesti nüüdiskunstis – geopoliitilisest pöördest.

Art Allmäe näitus „Paint it Black II“ ehk „Värvige see mustaks II“ Tartu Kunstimuuseumis kuni 14. I 2018.
Art Allmäe näituseprojektid „Cold War /Xолодная война“ („Külm sõda“, 2014) ja „Paint it Black“ („Värvige see mustaks“, 2017) on harva…
Väikesed inimesed ja suur ajalugu
Bertolt Brecht (Robert Annus) ja naised (Maarja Mitt, Kristel Leesmend ja Maarja Jakobson).
Gabriela Liivamägi

Väikesed inimesed ja suur ajalugu

BB pidas end vahel suurimaks kirjanikuks ja näis üldse olevat veendunud, et kui poleks teda, peaks maailm ta välja mõtlema.

Soome 100 / Suomi 100

Soome 100
Ma mäletan maad, mis küll ilus, kuid kaugel.
Raugete randade taga.
Meremõnu ja meelemõru taga,
piiride, piirivalvajate ja piirituseveo taga.
Naer näos, näts käes, pisaratilgake laugel.
Ma mäletan maad ja inimesi.
Sõpru ja savupäid, rahaahneid ja liigagi lahkeid,
lurjuseid, luuletajaid ja jah, lihtsalt häid.
Mäletan aegu, mil Soome ei saanud,
Soome ent ikkagi kuidagi sai.
Sai hakkama, sai suuremaks…

Väljavõtteid USA ja Ühendkuningriigi ülikoolide nõuetest

Stanfordi ülikool
• Stanfordi ülikool ei ole teadlaskonna ja väliste osapoolte konsulteerimise või konfidentsiaalsuse lepinguosaline, tal ei ole sellistes lepingutes mingeid kohustusi ega võimalikku vastutust ning ta ei saa neid õigusi ära võtta. Ülikool sellisele tegevusele kahjukindlustust ei paku.
• Konsulteerimine on lubatud, kui teadustöötaja täistöökoha kohustused ülikooli ees on täidetud.
• Piirangud…

Üks tõesti hiiesõbralik väljapanek

Hannah Harkesi ja Mari Prekupi näitus „Maapind puu all kihas nagu kogudus“ Draakonis kuni 30. XII.
Kunstnikud Hannah Harkes ja Mari Prekup on kogunud hiiepärimusi ning sünteesinud nendest lugudest koos arhitekti ja luuletaja Kaarel Künnapiga galeriisse omalaadse pühapaiga. Näitus toimib kohaspetsiifilise ökosüsteemina: see on hõivanud kogu ruumi ja pakub vaatajale sõna otsese…

Hans Kaldoja 15. XI 1942 – 1. XII 2017

Hans Kaldoja näitlejaelu algas ja ka kulges pikka aega Eesti Draamateatris. Ta lõpetas 1969. aastal Draamateatri õppestuudio, kuid hakkas juba õppimise ajal kaasa mängima Draamateatri lavastustes ning töötaski seal kuni 1992. aastani. Kaldoja lavasarm ja professionaalne meisterlikkus tõi talle algusest peale väga palju tööd ja suuri osi.
Ligi sajast rollist saab…

Vastukaja – Katastroofi eelõhtul ühiskondlikust mõjust

Hiljuti sai suure meediakajastuse teadlaste hoiatus inimkonnale, et kui me kohe midagi ette ei võta, siis on sellel ulatuslikud tagajärjed („World Scientists’ Warning to Humanity: A Second Notice“ BioScience, 2017). Sellele oli oma allakirja andnud enam kui 15 000 teadlast, sealhulgas ka 20 Eesti loodusteadlast. Tosin eestlast kirjeldas hiljem ajakirjanikule põhjusi, miks nad…

Hämaruse rahvad – Katskaride omapära meeleshoidmine

Internet teeb katskarid nähtavaks ja pole teada, kas kõik see katskaripärane on äsja leiutatud, nagu skeptikutele meeldiks, või ürgne, nagu nad ise väidavad.

Moskva lähistel Jaroslavli oblastis, 57 kilomeetrit pika Kadka jõe ääres elavad katskarid, kes peavad venelasi välismaalasteks. 40 kilomeetri kaugusel asuva välismaaga, mida…

Leelo Tungla biit

Üks vana mees ütles hiljuti, et romaane ta loeb, aga luulet hinnata ei oska. Et on vaid kaks luuletajat, kelle tekste loeb ja naudib. No teadagi – Puškini suutsin ise ära arvata. Teine oli Lermontov. Mõlemad riimluule esindajad. Mõtlesin teda kuulates, kui palju head vabavärssi ma tean, kui häid tekste, millest…

Orpheus ja Euridyke posthumaanse ajastu lävel

Siret Campbelli inimkeskne tekst ning Maarja Meeru ja Emer Värgi tehnoloogiast küllastatud kujundus moodustavad Ain Mäeotsa lavastuses sümbioosi.

Vanemuise „Beatrice“, autor Siret Campbell, lavastaja Ain Mäeots, kunstnik Maarja Meeru, videokunstnik ja visuaal-elektrooniliste lahenduste autor Emer Värk, helilooja ja -kujundaja Ardo Ran Varres, valguskunstnik Meelis Lusmägi, liikumisjuht…

Kontsertide korraldamine on suur privileeg

Lauri Aav: „Isegi kõige üllama eesmärgiga püstitatud raamid tunduvad kultuuri- ja muusikavaldkonnas ahistavana.“

Novembri lõpus sai teatavaks, et Eesti Kontserdi (EK) uus peaprodutsent on Lauri Aav. Ta ütleb, et on enamiku oma teadlikust elust olnud seotud EKga. Ta asus EK produtsendina tööle 1992. aastal, kui ta oli…

Pealelend – Rait Avestik, raamatu „Aarne Üksküla“ autor-koostaja

Kirjastuselt Fotosulg on ilmunud näitleja ja teatripedagoog Aarne Ükskülast (1937–2017) monograafia, mille 768 leheküljel on põimunud teatrimehest varem kirjutatu nüüd intervjueeritud kolleegide-sõprade-tuttavate mälestustega. Samuti leiab kaks aastat töös olnud raamatust 200 Ükskülaga seotud fotot – lapsepõlvest kuni viimaste rollideni.
Millistest põhimõtetest lähtudes sa monograafia „Aarne Üksküla“ kokku panid?
Alguses oli plaan, et…
Sirp