Proportsionaalsest tulumaksust on saanud madala haldussuutlikkusega idaslaaviliku riigi sümbol.
On olemas teadlik viha, mis mõnikord kasvab nii suureks, et muutub kunstiks. Seda näitavad eredad punkkogemused lõppenud sügisest.
Kui Eestis soovib organisatsioon või asutus teadlaselt mõne tunni ulatuses nõu küsida, siis survestavad ülikoolid seda tegema selleks loodud allüksuste kaudu sooviga seda omalt poolt lisaks maksustada.
Andrei Zvjagintsev: „Õhukese naha säilitamine on ellujäämiseks vajalik. Paksu naha kasvatamine tähendab ju staatikat, arengu peatumist.“
Ilukirjanduse Finlandia võitja Juha Hurme on tahtnud teha ammendava kultuuriajaloo, kuna teda häirib uusrumalus ja koos sellega vajadus valetada asjad lihtsamaks.
Jüri Kivimäe: „Ajaloolase ülesanne pole mõista kohut mineviku üle, kõige tähtsam on, et ajalugu tuleb seletada.“
Heidi Heinmaa doktoritöö on esimene XVIII sajandi Tallinna muusikaelu ja muusiku ametit puudutav tervikkäsitlus.
Klassikaline kontserdiformaat – avamäng, kontsert, sümfoonia – on üle kahesaja aasta vana, ent väärikast east hoolimata ei näita see mingisuguseid väsimuse märke.
Lauri Kaldoja luulekogu „Vessel“ meenutab Rube Goldbergi doominoefektil töötavat masinat, kus üks ese annab impulsi järgmisele, kuni pikk jada jõuab lõpuks välja kas mitte kuhugi või triviaalsuseni.
Eesti klaasikunsti tugevus peitub kunstniku isikupärases väljendusviisis ja tehnoloogia valdamises. Klaasifirmade, arhitektide ja kunstnike koostöö aitaks realiseerida materjali ja ka loojate potentsiaali.
Ideevõistluse tulemuste ja üldplaneeringu vaidluste järgi on avalik huvi parkide vastu suur. Milline on siis üks hea linnapark?
Art Allmäe näitus annab märku ühest muutusest Eesti nüüdiskunstis – geopoliitilisest pöördest.
BB pidas end vahel suurimaks kirjanikuks ja näis üldse olevat veendunud, et kui poleks teda, peaks maailm ta välja mõtlema.
Tallinna südalinna ootavad ees tähelepanuväärsed muudatused. Sealhulgas on plaanis vana kaubamaja asemele ehitada suurem ja moodsam.
Internet teeb katskarid nähtavaks ja pole teada, kas kõik see katskaripärane on äsja leiutatud, nagu skeptikutele meeldiks, või ürgne, nagu nad ise väidavad.
Siret Campbelli inimkeskne tekst ning Maarja Meeru ja Emer Värgi tehnoloogiast küllastatud kujundus moodustavad Ain Mäeotsa lavastuses sümbioosi.
Lauri Aav: „Isegi kõige üllama eesmärgiga püstitatud raamid tunduvad kultuuri- ja muusikavaldkonnas ahistavana.“
Viktor Trasberg, „Eesti maksusüsteem on jõudnud ummikusse“
Linda Kaljundi intervjuu Jüri Kivimäega
Piret Saluri, „Soomes jagati juubeliaasta Finlandia kirjandusauhindu“
Jürgen Rooste, „Kes on, kes on kõige kurjem?“
Intervjuu vene filmirežissööri Andrei Zvjagintseviga
Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus „Külm-kuum“