Russofoobia võtab Eesti erudeerituimate arvajate seisukohtades apokalüpsisele kutsuvad mõõtmed.
Vasturääkivuste absurdsuse tipus troonib oksüümoron, hullumeelne hüüatus „tõde ei ole olemas; see on tõde!“.
Ühismeedia ajastul ei seostu uudised enam ilmtingimata ajakirjandusliku tööga, selle asemel näeme rahvasuu kui autoriteedi esiletõusu.
Kui lugeda võltsuudiseid kui metafoore, mitte kui fakte, võib osutuda, et seal on üsnagi palju analüüsiväärset.
Oleme Euroopa ajaloo kõige pikema rahuaja jooksul õppinud peaaegu kõiki nähtusi nimetama valede nimetustega.
Werner Herzog: „Mul on poliitilisest korrektsusest täiesti ükskõik.“
„Suluseisus“ saavad kokku ja hakkavad teineteist toetama tehniline ja visuaalne kõledus ning oluline ja soe teema, kust tõuseb esile ka traagilisi nüansse.
Soome-ugri püsinäituse audiovisuaalsete lahenduste mängulisus on ankurdatud antropoloogilise teooriaga, nii et sisu ja vorm moodustavad sugestiivse terviku. Seda võiks Eesti muuseumides rohkemgi näha olla.
Anna-Stina Treumundi näitus on eneseküllane, ent mitte kunstniku eneseimetluse mõttes: väljapanekus kujutatakse naise homoseksuaalset iha.
Heliloomingus ja viiulimängus ei ole naistel oma kaalukategooriat ning bariton sopraniga rolli pärast ei võistle.
Poliitkorrektsuse juurutamise asemel piisab lihtsast inimlikust viisakusest ja sisemisest kultuurist.
Praegu tundub, et peamine eesmärk on moodustada riigiarhitekti institutsioon, kuid ruumilise keskkonna kvaliteedi parandamiseks on teisigi lahendusi.
Sõnavõtt Loomingu Raamatukogu 60. sünnipäeva banketil 19. jaanuaril 2017 Tallinnas Õpetajate Majas
Veljo Tormise mälestuseks taasavaldame 1972. aastal1 ilmunud teksti, mis mõjub maestro manifestina. 45 aastat hiljem tundub loomulik, et regilaulu siirded on kõikjal eesti muusikas.
Madli Pesti doktoritöö „Poliitiline teater ja selle strateegiad Eesti ja lääne kultuuris“ teoreetiline vundament on Jacques Rancière’i käsitlus, mille kohaselt on poliitika ja demokraatia sünonüümid.
Heili Einasto: „Üha enam tekib tunne, et eesti ballett on jõudnud taas teelahkmele.“
Autorikontsert on heliloojale üks võimalus oma loomingut korrastada, summeerida ja dokumenteerida – kui kontsert salvestatakse.
Non Grata kohtas oma viimasel Ameerika tuuril just New Yorgis pealispindset ja kahepalgelist poliitkorrektsust.
Kuuba uuenduste teel – on see progress või regress ja kas elu on võimalik ilma kapitalismi sissetungita?
Taevo Gans: „Interjööri peetakse ajutiseks nähtuseks. Pidev uue otsimine on meile kultuuriliselt omane, kuid uus tuleb iga generatsiooniga niigi.“
Mõra poliitkorrektsuse aates
Uuskeele ohud
Saateks – Jaan Kaplinski “Uuskeele ohtudest”
Poliitkorrektsus tekitab enesetsensuuri
Põhimõttekindla mehe ilmutused, intervjuu Werner Herzogiga. WERNER HERZOG: „Mul on poliitilisest korrektsusest täiesti ükskõik.“
Hämaruse rahvad – Soome-ugri kannibalid
Rahvalaul ja meie