2017-4 (3624)
Üks roll
Ka Tartu saamine…
Eesti identiteet tõejärgses ühiskonnas
Russofoobia võtab Eesti erudeerituimate arvajate seisukohtades apokalüpsisele kutsuvad mõõtmed.
Tõejärgne uustõde?
Vasturääkivuste absurdsuse tipus troonib oksüümoron, hullumeelne hüüatus „tõde ei ole olemas; see on tõde!“.
Tõejärgse retoorika tõetingimused
Ühismeedia ajastul ei seostu uudised enam ilmtingimata ajakirjandusliku tööga, selle asemel näeme rahvasuu kui autoriteedi esiletõusu.
Võltsuudised ja uus külaühiskond
Kurioosum ja väljamõeldis
Tegemist ei ole…
Teeme Tõe jälle suureks?
Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos. See oli nimelt päev, kus New York Times ja CNN,…
Uduketramine ja vastutus
Kui lugeda võltsuudiseid kui metafoore, mitte kui fakte, võib osutuda, et seal on üsnagi palju analüüsiväärset.
Klähvib, ei pure – Minu andekad sõbrad
Mõra poliitkorrektsuse aates
Oleme Euroopa ajaloo kõige pikema rahuaja jooksul õppinud peaaegu kõiki nähtusi nimetama valede nimetustega.
Põhimõttekindla mehe ilmutused
Werner Herzog: „Mul on poliitilisest korrektsusest täiesti ükskõik.“
Millega torkab valge valge taustal silma?
„Suluseisus“ saavad kokku ja hakkavad teineteist toetama tehniline ja visuaalne kõledus ning oluline ja soe teema, kust tõuseb esile ka traagilisi nüansse.
Peegelduv heli
Soome-ugri püsinäituse audiovisuaalsete lahenduste mängulisus on ankurdatud antropoloogilise teooriaga, nii et sisu ja vorm moodustavad sugestiivse terviku. Seda võiks Eesti muuseumides rohkemgi näha olla.
Rõõm seksuaalsusest
Anna-Stina Treumundi näitus on eneseküllane, ent mitte kunstniku eneseimetluse mõttes: väljapanekus kujutatakse naise homoseksuaalset iha.
„Näitus „M-i märg unenägu“ uurib ühiskondlikke, naise füsioloogilisele toimimisele ja seksuaalsusele kehtestatud norme ning…
Kas muusika on naiste teema?
Heliloomingus ja viiulimängus ei ole naistel oma kaalukategooriat ning bariton sopraniga rolli pärast ei võistle.
Nõukogude luule must auk
Tsensor minus eneses
Poliitkorrektsuse juurutamise asemel piisab lihtsast inimlikust viisakusest ja sisemisest kultuurist.
Tsensuuri teema ületab aeg-ajalt ikka uudisekünnise. Nõukogude unelaadsest elust ja tsensuuri panusest sellesse on möödunud kümnenditel raamatu mõõtu uurimusi kirjutanud Kaljo-Olev Veskimägi, Enno Tammer, Maarja Lõhmus ja Gennadi Muravin, lisaks on ilmunud mitmesuguseid almanahhe ja erinumbreid ja peetud konverentse. Viimati…
Kas riigiarhitekt, kommunikatsioonijuht või keegi teine?
Praegu tundub, et peamine eesmärk on moodustada riigiarhitekti institutsioon, kuid ruumilise keskkonna kvaliteedi parandamiseks on teisigi lahendusi.
Veljo Tormis 7. VIII 1930 – 21. I 2017
Ta ei pidanud paljuks kõnelda või kirjutada talle olulisest, olgu see põlvnemine, kasvamise ja kooliskäimise aegruum või kunstnikuks kujunemise keeruline tee. Ta jõudis õigete õpetajateni…
Oodates Loomingu Raamatukogu 500. sünnipäeva
Sõnavõtt Loomingu Raamatukogu 60. sünnipäeva banketil 19. jaanuaril 2017 Tallinnas Õpetajate Majas
Kasutan harukordset võimalust, et õnnitleda ja tervitada Loomingu Raamatukogu kõigi Emajõe Ateena, UNESCO kirjanduslinna luuserite nimel! „Luuser“ on mõeldud tähenduses, nagu see esineb 1964. aasta „Kreeka kirjanduse antoloogias“, nimelt ’ringiluusija ehk…
Rahvalaul ja meie
Veljo Tormise mälestuseks taasavaldame 1972. aastal1 ilmunud teksti, mis mõjub maestro manifestina. 45 aastat hiljem tundub loomulik, et regilaulu siirded on kõikjal eesti muusikas.
Uus – Tallinna Kirjanduskeskuse hea algus
Mis see Tallinna Kirjanduskeskus õigupoolest on?…
Dramaatiline erimeel
Madli Pesti doktoritöö „Poliitiline teater ja selle strateegiad Eesti ja lääne kultuuris“ teoreetiline vundament on Jacques Rancière’i käsitlus, mille kohaselt on poliitika ja demokraatia sünonüümid.
Saateks – Uuskeele ohud
Soome-ugri kannibalid
Plahvatus ja rajasõltuvus lavatantsustrateegia kujundajana
Heili Einasto: „Üha enam tekib tunne, et eesti ballett on jõudnud taas teelahkmele.“
Mirjam Tally heliread maa ja taeva vahel
Autorikontsert on heliloojale üks võimalus oma loomingut korrastada, summeerida ja dokumenteerida – kui kontsert salvestatakse.
Mirjam Tally autorikontserdiga lõppes helilooja residentuur Eesti Kontserdi juures. Elektroonilised väljendusvahendid, millel on helilooja loomingus oluline roll, olid suurema tähelepanu all ehk eelmistel…
Meie anname teile aju ja teeme teid suureks!
Non Grata kohtas oma viimasel Ameerika tuuril just New Yorgis pealispindset ja kahepalgelist poliitkorrektsust.
Poliitkorrektsus tekitab enesetsensuuri
Kuuba uuenduste teel – on see progress või regress ja kas elu on võimalik ilma kapitalismi sissetungita?
Kuubal oleks poliitiliselt korrektne tunnistada ennast…
Uuskeele ohud
Peaaegu kõik kõnelejad on maininud keeleküsimust. Arvan, et väga sageli taandub political correctness’i probleem just…
Töö ei räägi alati iseenda eest
Taevo Gans: „Interjööri peetakse ajutiseks nähtuseks. Pidev uue otsimine on meile kultuuriliselt omane, kuid uus tuleb iga generatsiooniga niigi.“
Mõra poliitkorrektsuse aates
Uuskeele ohud
Saateks – Jaan Kaplinski “Uuskeele ohtudest”
Poliitkorrektsus tekitab enesetsensuuri
Põhimõttekindla mehe ilmutused, intervjuu Werner Herzogiga. WERNER HERZOG: „Mul on poliitilisest korrektsusest täiesti ükskõik.“
Hämaruse rahvad – Soome-ugri kannibalid
Rahvalaul ja meie
